MITME ISANDA TEENER
#TASA #TeedeniAiaSalaarhiiv #AleksanderKurtna #ErnstAnyway #EndelLepp #GentlemenFromEstonia #MartinTeeSuviKirblas #KumariVaimuMuuseum #Strannichestvo #SpiritualWandering #TheEnchantedWanderer #KiwiLoco #NoliMeTangere #Meestemoemuuseum #GentlemensFloralCabinet #TeedeniAed #EndelLeppFashionHouse #UnustuseÕhtukallas #ExcavanzaKomatsu #TheVendelFiles #PerversionOfJustice #TheMadBunniesOfLääneranna #RätsepJaKumari #TheKirblaMethod #KumariImedemaa #ELFHTrends #TangoKyrblium #TheGardenOfMensFashionDelights #MEEZ062026
/.../Pekka Erelt kirjutab: "olles mitme isanda teener, pettis ta tegelikult neid kõiki. Võib arvata, et ta omamoodi nautis seda suurt kombinatsioonide mängu"./...7
Wikipedia:
Elulugu
Kurtna sündis Räpinas (ristitud Räpina õigeusu kirikus) põllutööametniku perekonnas. Kurtna isa oli eestlane ja luterlane, ema venelane ja õigeusklik. Aastatel 1921–1923 õppis ta Kuressaare algkoolis, 1923–1925 Valga algkoolis, 1925–1927 Petseri gümnaasiumi ettevalmistusklassis, 1928–1930 Võru Õpetajate Seminaris ja 1930–1932 Petseri gümnaasiumis. Aastatel 1933–1935 õppis ta Petseri vaimulikus seminaris. Aastal 1935 sai ta stipendiumi õppimaks Vatikanis ja läks ettevalmistavateks õpinguteks Lvivi Ülikooli. 1936. aastal siirdus ta õppima paavstlikku kolleegiumisse Russicumi, 1939. aastal sai ta Vabariigi presidendilt Konstantin Pätsilt stipendiumi uurimistööks Vatikani arhiivis.[1]
Pärast vabanemist Siberi vangilaagrist 1954. aastal naasis Kurtna Eestisse ja asus tegelema kirjandusega. 1957. aastal ilmus tema järelsõnaga Giovanni Boccaccio "Dekameron" Johannes Semperi tõlkes. Kurtna suri 31. jaanuaril 1983 ja ta maeti 4. veebruaril Tallinna Metsakalmistu kirjanike künkale.
Luuretegevus
Pekka Erelti andmetel oli Aleksander Kurtna Teise maailmasõja ajal Vatikanis elades algul Nõukogude Venemaa, seejärel aga Saksa spioon. Kui 1940. aastal katkes Eestist saadav stipendium, hakkas vastutasuks Kurtna liitumise eest Nõukogude spioonivõrguga teda rahastama NSV Liidu Teaduste Akadeemia. Suvest 1941 kuni juunini 1942 töötas ta aga sakslaste heaks.[4]
30. juunil 1942 Kurtna vahistati ning saadeti 15. augustil 1943 sõjatribunali ette. Aastatel 1944–1954 jätkus ta vangistus Siberis Norilskis. Pekka Erelt kirjutab: "olles mitme isanda teener, pettis ta tegelikult neid kõiki. Võib arvata, et ta omamoodi nautis seda suurt kombinatsioonide mängu".[6]
Tõlketegevus
Pärast vangistusest vabanemist pühendus Kurtna tõlkimisele. Ta on tõlkinud eesti keelde arvukalt kirjandusklassikat, nii proosat, draamat kui ka luulet. Kurtna tõlgitud autorite hulka kuuluvad Friedrich Dürrenmatt, Luigi Pirandello, Dante Alighieri, Bolesław Prus, Sławomir Mrożek, Giordano Bruno, Eugène Ionesco, Miguel de Cervantes Saavedra jpt. Kurtna valdas juba noorena suurepäraselt vene, ukraina, poola, saksa, itaalia ja ladina keelt ning mõistis prantsuse, inglise, uuskreeka ja soome keelt.[6] Ta olevat mõistnud kokku 26 keelt.[7]
https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Kurtna
Aleksander Kurtna (kuni 1935 Aleksander Kurson) (20. oktoober (7. oktoober vkj) 1914 Räpina – 31. jaanuar 1983 Tallinn) oli eesti tõlkija ja polüglott.Elulugu
Kurtna sündis Räpinas (ristitud Räpina õigeusu kirikus) põllutööametniku perekonnas. Kurtna isa oli eestlane ja luterlane, ema venelane ja õigeusklik. Aastatel 1921–1923 õppis ta Kuressaare algkoolis, 1923–1925 Valga algkoolis, 1925–1927 Petseri gümnaasiumi ettevalmistusklassis, 1928–1930 Võru Õpetajate Seminaris ja 1930–1932 Petseri gümnaasiumis. Aastatel 1933–1935 õppis ta Petseri vaimulikus seminaris. Aastal 1935 sai ta stipendiumi õppimaks Vatikanis ja läks ettevalmistavateks õpinguteks Lvivi Ülikooli. 1936. aastal siirdus ta õppima paavstlikku kolleegiumisse Russicumi, 1939. aastal sai ta Vabariigi presidendilt Konstantin Pätsilt stipendiumi uurimistööks Vatikani arhiivis.[1]
Pärast vabanemist Siberi vangilaagrist 1954. aastal naasis Kurtna Eestisse ja asus tegelema kirjandusega. 1957. aastal ilmus tema järelsõnaga Giovanni Boccaccio "Dekameron" Johannes Semperi tõlkes. Kurtna suri 31. jaanuaril 1983 ja ta maeti 4. veebruaril Tallinna Metsakalmistu kirjanike künkale.
/.../
Luuretegevus
Pekka Erelti andmetel oli Aleksander Kurtna Teise maailmasõja ajal Vatikanis elades algul Nõukogude Venemaa, seejärel aga Saksa spioon. Kui 1940. aastal katkes Eestist saadav stipendium, hakkas vastutasuks Kurtna liitumise eest Nõukogude spioonivõrguga teda rahastama NSV Liidu Teaduste Akadeemia. Suvest 1941 kuni juunini 1942 töötas ta aga sakslaste heaks.[4]
30. juunil 1942 Kurtna vahistati ning saadeti 15. augustil 1943 sõjatribunali ette. Aastatel 1944–1954 jätkus ta vangistus Siberis Norilskis. Pekka Erelt kirjutab: "olles mitme isanda teener, pettis ta tegelikult neid kõiki. Võib arvata, et ta omamoodi nautis seda suurt kombinatsioonide mängu".[6]
Tõlketegevus
Pärast vangistusest vabanemist pühendus Kurtna tõlkimisele. Ta on tõlkinud eesti keelde arvukalt kirjandusklassikat, nii proosat, draamat kui ka luulet. Kurtna tõlgitud autorite hulka kuuluvad Friedrich Dürrenmatt, Luigi Pirandello, Dante Alighieri, Bolesław Prus, Sławomir Mrożek, Giordano Bruno, Eugène Ionesco, Miguel de Cervantes Saavedra jpt. Kurtna valdas juba noorena suurepäraselt vene, ukraina, poola, saksa, itaalia ja ladina keelt ning mõistis prantsuse, inglise, uuskreeka ja soome keelt.[6] Ta olevat mõistnud kokku 26 keelt.[7]
/.../
Kommentaarid
Postita kommentaar