https://sakala.postimees.ee/8469344/vikerkaarevarviline-kangas-viljandi-linnapea-seksuaalsuhteid-ei-pea-avalikkuse-ette-tooma
Viljandi linnapea Jaak Pihlaku sõnul ei sobi LGBT kogukonna ettevõtmine kuidagi lastekaitsepäevale, aga tõenäoliselt poleks selle tarvis avaliku ürituse luba antud ka siis, kui seda oleks kavandatud mõnele muule päevale enne või pärast 1. juunit.
Foto:
https://vikerraadio.err.ee/1609909160/jaak-pihlak-lipuskandaalist-viljandi-pole-ammu-nii-palju-tahelepanu-saanud
#GentlemenFromEstonia #JaakPihlak #MarkoSuurmägi #VikerkaareLahtirullimine #DonArmandoKommipood #KiwiLoco #ErioperatsioonWegebau #ExcavanzaKomatsu #Meestemoemuuseum #EndelLeppFashionHouse #TheVendelFiles #PerversionOfJustice #TheMadBunniesOfLääneranna #RätsepJaKumari #TheKirblaMethod #KumariImedemaa #ELFHTrends #MartinTeeSuviKirblas #TangoKyrblium #TheGardenOfMensFashionDelights #MEEZ062026
Linnapea Jaak Pihlak sai Viljandis vikerkaarekanga lahtirullimise plaanist kuuldes kohe aru, et selline ettevõtmine toob ühiskonnas paratamatult kaasa kokkupõrke, ning tüli poleks tema meelest väiksem ega suurem, kui linnavalitsus oleks selle tarvis avaliku ürituse loa andnud.
"Vastandumine tekib sel teemal igal juhul ja on selge, et see kütab inimesi üles nii Viljandis kui üle Eesti," on linnapea veendunud.
/.../
Pihlaku meelest ei sobi selline ettevõtmine mitte kuidagi 1. juunil, mis on teatavasti lastekaitsepäev, Viljandi kesklinna. Tema hinnangul oli juba avaliku ürituse loa küsimine väljakutsuv ning üksteist austavasse väärtusruumi sobimatu. "See kajastab mõtteviisi "Mina tahan ja teie peate nõustuma"," ütles ta.
Linnapea lükkas tagasi süüdistused, justkui oleks Viljandi oma inimestega tagurlik linn. "On kummastav, kui oma seksuaalset orientatsiooni tahetakse avalikult eksponeerida," leidis ta. "Täiskasvanud inimeste seksuaalsuhted on nende omavaheline asi ja mõistlikud inimesed ei lähe neid kogu ilmale kuulutama."
Linnapea lükkas tagasi süüdistused, justkui oleks Viljandi oma inimestega tagurlik linn. "On kummastav, kui oma seksuaalset orientatsiooni tahetakse avalikult eksponeerida," leidis ta. "Täiskasvanud inimeste seksuaalsuhted on nende omavaheline asi ja mõistlikud inimesed ei lähe neid kogu ilmale kuulutama."
Linnapea on veendunud, et Viljandis suhtutakse seksuaal- või soovähemustesse sallivalt. Nagu ta ütles, ei ole siin teadaolevalt kedagi rünnatud või solvatud teistsuguse seksuaalse sättumuse pärast. "Me oleme väga salliv linn."
Kõnealuse juhtumi puhul häiris linnavalitsust eriti teadmine, et ettevõtmist kavandati 1. juunile, mis on lastekaitsepäev. Samal ajal kui Vabaduse platsil oleks lahti rullitud 23 x 12 meetri suurust kangast, mis aktsiooni eestvedajate sõnul sümboliseerib mitmekesist ühiskonda, kus iga inimene on oluline ning kedagi ei jäeta kõrvale, lõpeks paarsada meetrit eemal Arkaadia aias linna lastekaitsepäeva tähistamine.
Kas linnavalitsus oleks otsustanud teisiti, kui kanga lahtirullimise üritus oleks kavandatud näiteks 31. maile või mõnele teisele päevale juunis? Pihlaku sõnul saab vaid oletada, milline oleks olnud linnavalitsuse vastus, kui üritust oleks soovitud korraldada mõnel teisel päeval. Ta viitas asjaolule, et otsused langetab linnavalitsus ühiselt ning pole võimalik arvata, milline oleks olnud arutelu ja otsus mingitel teistel eeldustel.
"Suur osa inimesi ei mõista, miks peab avalikult eksponeerima erinevaid seksuaalseid sättumusi, mis võivad sellise käitumise tulemusena tekitada kogukonnas asjatuid pingeid," rääkis Pihlak. Linnavalitsuse otsus ei ole tema meelest vähemusrühma inimõiguste, Eesti põhiseaduse või võrdõiguslikkuse rikkumine. "See on linna valdava enamuse kodanike väärtushinnangutega arvestamine."
Kas linnavalitsus oleks otsustanud teisiti, kui kanga lahtirullimise üritus oleks kavandatud näiteks 31. maile või mõnele teisele päevale juunis? Pihlaku sõnul saab vaid oletada, milline oleks olnud linnavalitsuse vastus, kui üritust oleks soovitud korraldada mõnel teisel päeval. Ta viitas asjaolule, et otsused langetab linnavalitsus ühiselt ning pole võimalik arvata, milline oleks olnud arutelu ja otsus mingitel teistel eeldustel.
"Suur osa inimesi ei mõista, miks peab avalikult eksponeerima erinevaid seksuaalseid sättumusi, mis võivad sellise käitumise tulemusena tekitada kogukonnas asjatuid pingeid," rääkis Pihlak. Linnavalitsuse otsus ei ole tema meelest vähemusrühma inimõiguste, Eesti põhiseaduse või võrdõiguslikkuse rikkumine. "See on linna valdava enamuse kodanike väärtushinnangutega arvestamine."
Kui Viljandi selleks ürituseks luba ei andnud, siis Tartus on korraldajatel avaliku ürituse luba olemas. Sama kangas rullitakse seal lahti 2. juunil kell 13 Raekoja platsil. Küsimusele, kas ta on ehk vestelnud oma erakonnakaaslase, Tartu linnavolikogu esimehe Tõnis Lukasega ja uurinud, miks Tartu linnavõim seda üritust lubab, vastas Jaak Pihlak, et Tartu on palju suurem linn ning seal tehakse paljud otsused hoopis madalamal tasemel.
Ta selgitas, et Tartus ei tee selliste ürituste lubamise või keelamise otsuseid linnavalitsus, vaid ametnik. Viljandis tahab aga linnavalitsus tema sõnul asjadel rohkem silma peal hoida. "Seepärast peavad sellised tundlikud asjad linnavalitsusest läbi käima ja me teeme kaalutlusotsuse."
Viljandi linnavalitsuse otsus tõi kaasa arvamustormi nii sotsiaalmeedias kui ka ajakirjanduses. Pihlak tunnistas, et loeb kõiksuguseid kommentaare väga harva, aga et sel teemal on arvamusi palju, on mõned neist talle sotsiaalmeedias silma jäänud ning valdavas enamuses on need olnud linnavalitsust toetavad ja sisaldanud ka tänuavaldust.
Kindlalt ütleb Pihlak oma sõnul lahti neist kommentaaridest, mis küll linnavalitsuse otsust kiidavad, aga on samas teise poole suhtes ründavad ja solvavad. Nende inimeste eestkõneleja ta olla ei soovi, nagu ta ei soovinud olla jaanuaris Ukraina lipu raekoja seinalt eemaldamise puhul nende inimeste eestkõneleja, kes kutsusid üles Ukraina toetamist lõpetama. "Solvamist ei ole vaja, see ainult lõhestab meid ja külvab vaenu," kinnitas ta.
Lugenud on Pihlak oma sõnul ka linnavalitsust kritiseerivaid seisukohti, kuid nagu ta ütles: konservatiivse maailmavaatega Isamaa ja EKRE teevadki teistsuguseid otsuseid kui näiteks liberaalne Reformierakond. "Ja võib-olla Tartus antud avaliku ürituse luba ongi maailmavaate erinevusest, sest linnapea koht on seal just Reformierakonna käes," pakkus ta. Tartus moodustavad võimuliidu Isamaa ja Reformierakond.
Viljandi linnavalitsuse otsus tõi kaasa arvamustormi nii sotsiaalmeedias kui ka ajakirjanduses. Pihlak tunnistas, et loeb kõiksuguseid kommentaare väga harva, aga et sel teemal on arvamusi palju, on mõned neist talle sotsiaalmeedias silma jäänud ning valdavas enamuses on need olnud linnavalitsust toetavad ja sisaldanud ka tänuavaldust.
Kindlalt ütleb Pihlak oma sõnul lahti neist kommentaaridest, mis küll linnavalitsuse otsust kiidavad, aga on samas teise poole suhtes ründavad ja solvavad. Nende inimeste eestkõneleja ta olla ei soovi, nagu ta ei soovinud olla jaanuaris Ukraina lipu raekoja seinalt eemaldamise puhul nende inimeste eestkõneleja, kes kutsusid üles Ukraina toetamist lõpetama. "Solvamist ei ole vaja, see ainult lõhestab meid ja külvab vaenu," kinnitas ta.
Lugenud on Pihlak oma sõnul ka linnavalitsust kritiseerivaid seisukohti, kuid nagu ta ütles: konservatiivse maailmavaatega Isamaa ja EKRE teevadki teistsuguseid otsuseid kui näiteks liberaalne Reformierakond. "Ja võib-olla Tartus antud avaliku ürituse luba ongi maailmavaate erinevusest, sest linnapea koht on seal just Reformierakonna käes," pakkus ta. Tartus moodustavad võimuliidu Isamaa ja Reformierakond.
/.../
Sakala:
Marko Suurmägi
Linnapea Jaak Pihlak sai Viljandis vikerkaarekanga lahtirullimise plaanist kuuldes kohe aru, et selline ettevõtmine toob ühiskonnas paratamatult kaasa kokkupõrke, ning tüli poleks tema meelest väiksem ega suurem, kui linnavalitsus oleks selle tarvis avaliku ürituse loa andnud.
"Vastandumine tekib sel teemal igal juhul ja on selge, et see kütab inimesi üles nii Viljandis kui üle Eesti," on linnapea veendunud.
Neli-viis päeva pärast seda, kui Sakala tegi avalikuks, et linnavalitsus ei andnud seksuaal- ja soovähemusi ühendavale Eesti LGBT ühingule 1. juunil Viljandis Vabaduse platsil suure vikerkaarevärvides kanga lahtirullimiseks avaliku ürituse luba, on Pihlak seisukohal, et linnavalitsus tegi õige otsuse ning seda otsust ei muudeta.
Vikerkaarevärvides kanga lahtirullimine oleks olnud osa Eesti, Läti ja Leedu kultuurifestivalist Baltic Pride, mida on kolmes riigis korraldatud 2009. aastast alates. See festival seisab vaba ja hooliva ühiskonna eest, kus hea ja turvaline on elada kõigil, olenemata seksuaalsusest, sooidentiteedist ja eneseväljendusest.
Pihlaku meelest ei sobi selline ettevõtmine mitte kuidagi 1. juunil, mis on teatavasti lastekaitsepäev, Viljandi kesklinna. Tema hinnangul oli juba avaliku ürituse loa küsimine väljakutsuv ning üksteist austavasse väärtusruumi sobimatu. "See kajastab mõtteviisi "Mina tahan ja teie peate nõustuma"," ütles ta.
Linnapea lükkas tagasi süüdistused, justkui oleks Viljandi oma inimestega tagurlik linn. "On kummastav, kui oma seksuaalset orientatsiooni tahetakse avalikult eksponeerida," leidis ta. "Täiskasvanud inimeste seksuaalsuhted on nende omavaheline asi ja mõistlikud inimesed ei lähe neid kogu ilmale kuulutama."
https://sakala.postimees.ee/8469344/vikerkaarevarviline-kangas-viljandi-linnapea-seksuaalsuhteid-ei-pea-avalikkuse-ette-tooma
VIKERKAAREVÄRVILINE KANGAS ⟩ Viljandi linnapea: seksuaalsuhteid ei pea avalikkuse ette toomaMarko Suurmägi
"Vastandumine tekib sel teemal igal juhul ja on selge, et see kütab inimesi üles nii Viljandis kui üle Eesti," on linnapea veendunud.
Neli-viis päeva pärast seda, kui Sakala tegi avalikuks, et linnavalitsus ei andnud seksuaal- ja soovähemusi ühendavale Eesti LGBT ühingule 1. juunil Viljandis Vabaduse platsil suure vikerkaarevärvides kanga lahtirullimiseks avaliku ürituse luba, on Pihlak seisukohal, et linnavalitsus tegi õige otsuse ning seda otsust ei muudeta.
Vikerkaarevärvides kanga lahtirullimine oleks olnud osa Eesti, Läti ja Leedu kultuurifestivalist Baltic Pride, mida on kolmes riigis korraldatud 2009. aastast alates. See festival seisab vaba ja hooliva ühiskonna eest, kus hea ja turvaline on elada kõigil, olenemata seksuaalsusest, sooidentiteedist ja eneseväljendusest.
Pihlaku meelest ei sobi selline ettevõtmine mitte kuidagi 1. juunil, mis on teatavasti lastekaitsepäev, Viljandi kesklinna. Tema hinnangul oli juba avaliku ürituse loa küsimine väljakutsuv ning üksteist austavasse väärtusruumi sobimatu. "See kajastab mõtteviisi "Mina tahan ja teie peate nõustuma"," ütles ta.
Linnapea lükkas tagasi süüdistused, justkui oleks Viljandi oma inimestega tagurlik linn. "On kummastav, kui oma seksuaalset orientatsiooni tahetakse avalikult eksponeerida," leidis ta. "Täiskasvanud inimeste seksuaalsuhted on nende omavaheline asi ja mõistlikud inimesed ei lähe neid kogu ilmale kuulutama."
Linnapea on veendunud, et Viljandis suhtutakse seksuaal- või soovähemustesse sallivalt. Nagu ta ütles, ei ole siin teadaolevalt kedagi rünnatud või solvatud teistsuguse seksuaalse sättumuse pärast. "Me oleme väga salliv linn."
Kõnealuse juhtumi puhul häiris linnavalitsust eriti teadmine, et ettevõtmist kavandati 1. juunile, mis on lastekaitsepäev. Samal ajal kui Vabaduse platsil oleks lahti rullitud 23 x 12 meetri suurust kangast, mis aktsiooni eestvedajate sõnul sümboliseerib mitmekesist ühiskonda, kus iga inimene on oluline ning kedagi ei jäeta kõrvale, lõpeks paarsada meetrit eemal Arkaadia aias linna lastekaitsepäeva tähistamine.
Kas linnavalitsus oleks otsustanud teisiti, kui kanga lahtirullimise üritus oleks kavandatud näiteks 31. maile või mõnele teisele päevale juunis? Pihlaku sõnul saab vaid oletada, milline oleks olnud linnavalitsuse vastus, kui üritust oleks soovitud korraldada mõnel teisel päeval. Ta viitas asjaolule, et otsused langetab linnavalitsus ühiselt ning pole võimalik arvata, milline oleks olnud arutelu ja otsus mingitel teistel eeldustel.
"Suur osa inimesi ei mõista, miks peab avalikult eksponeerima erinevaid seksuaalseid sättumusi, mis võivad sellise käitumise tulemusena tekitada kogukonnas asjatuid pingeid," rääkis Pihlak. Linnavalitsuse otsus ei ole tema meelest vähemusrühma inimõiguste, Eesti põhiseaduse või võrdõiguslikkuse rikkumine. "See on linna valdava enamuse kodanike väärtushinnangutega arvestamine."
Kui Viljandi selleks ürituseks luba ei andnud, siis Tartus on korraldajatel avaliku ürituse luba olemas. Sama kangas rullitakse seal lahti 2. juunil kell 13 Raekoja platsil. Küsimusele, kas ta on ehk vestelnud oma erakonnakaaslase, Tartu linnavolikogu esimehe Tõnis Lukasega ja uurinud, miks Tartu linnavõim seda üritust lubab, vastas Jaak Pihlak, et Tartu on palju suurem linn ning seal tehakse paljud otsused hoopis madalamal tasemel.
Ta selgitas, et Tartus ei tee selliste ürituste lubamise või keelamise otsuseid linnavalitsus, vaid ametnik. Viljandis tahab aga linnavalitsus tema sõnul asjadel rohkem silma peal hoida. "Seepärast peavad sellised tundlikud asjad linnavalitsusest läbi käima ja me teeme kaalutlusotsuse."
Viljandi linnavalitsuse otsus tõi kaasa arvamustormi nii sotsiaalmeedias kui ka ajakirjanduses. Pihlak tunnistas, et loeb kõiksuguseid kommentaare väga harva, aga et sel teemal on arvamusi palju, on mõned neist talle sotsiaalmeedias silma jäänud ning valdavas enamuses on need olnud linnavalitsust toetavad ja sisaldanud ka tänuavaldust.
Kindlalt ütleb Pihlak oma sõnul lahti neist kommentaaridest, mis küll linnavalitsuse otsust kiidavad, aga on samas teise poole suhtes ründavad ja solvavad. Nende inimeste eestkõneleja ta olla ei soovi, nagu ta ei soovinud olla jaanuaris Ukraina lipu raekoja seinalt eemaldamise puhul nende inimeste eestkõneleja, kes kutsusid üles Ukraina toetamist lõpetama. "Solvamist ei ole vaja, see ainult lõhestab meid ja külvab vaenu," kinnitas ta.
Lugenud on Pihlak oma sõnul ka linnavalitsust kritiseerivaid seisukohti, kuid nagu ta ütles: konservatiivse maailmavaatega Isamaa ja EKRE teevadki teistsuguseid otsuseid kui näiteks liberaalne Reformierakond. "Ja võib-olla Tartus antud avaliku ürituse luba ongi maailmavaate erinevusest, sest linnapea koht on seal just Reformierakonna käes," pakkus ta. Tartus moodustavad võimuliidu Isamaa ja Reformierakond.
Viljandis ärakeelatud ettevõtmise üks eestvedaja Eva Maris Küngas on Sakalale öelnud, et eitavat vastust nad linnalt ei oodanud. "Eks see on meile korraldajatena valus teema, seda vastust ei oodanud me tegelikult üldse. Paraku on praegune linnavalitsus selline ja sellega tuleb kuidagi toimetada," nentis ta, viidates konservatiivsete vaadetega Isamaa ja EKRE koalitsioonile. "Viljandis elavate LGBT kogukonna liikmete jaoks on see ikkagi oluline teema. Kui Viljandi linnavalitsusest selline vastus tuleb, siis tekibki küsimus, kas LGBT kogukonna liikmed polegi Viljandi kogukonna liikmed."
Samasugune vikerkaarevärvides kanga lahtirullimise aktsioon on plaanitud ka Tartusse, Tallinna ja Narva. "Tallinn ja Tartu on avaliku ürituse korraldamise loa kinnitanud ja nendega on korras. Nende suhtumine on hoopis teistsugune kui Viljandil," rääkis Küngas.
Sel aastal on Baltic Pride’i sõnum "Vaikides vaenu vastu ei saa". "See tähendab, et vaen ei ole ainult valjuhäälsetes rünnakutes," on kirjas festivali kodulehel. "See saab kasvada ka vaikuses – olukordades, kus midagi öeldakse, aga keegi ei reageeri. Mitte vaikimine ei tähenda alati suurt ja nähtavat tegu. Sageli piisab sellest, et märgata, sekkuda või toetada. Baltic Pride loob ruumi, kus ei pea vaikima."
Festivali üritused leiavad 1.–7. juunini aset eelkõige Tallinnas. Viljandisse pole Baltic Pride veel jõudnud, kuid LGBT kogukonna üritusi on siin korraldatud.
Pride’i festivale on maailmas korraldatud pool sajandit. Esialgu meenutati nendega 1969. aasta rahutusi, kui hulk inimesi hakkas vastu politsei vägivallale Ühendriikides New Yorgi kogukonnabaaris Stonewall. Hiljem on nendega juhitud tähelepanu probleemidele, millega eri seksuaalse ja sooidentiteediga inimesed ühiskonnas kokku puutuvad.
Lühend LGBT tuleb Vikipeedia andmetel sõnadest lesbi, gei, biseksuaalne ja transsooline inimene. Tähis on kasutusel 1990. aastatest. Tähis loodi lühendina, et rõhutada seksuaalsusel ja sooidentiteedil põhinevate kultuuride mitmekesisust, ning seda võidakse kasutada ka selleks, et viidata ükskõik kellele, kes on mitteheteroseksuaalne või mittepaiksooline.
Kõnealuse juhtumi puhul häiris linnavalitsust eriti teadmine, et ettevõtmist kavandati 1. juunile, mis on lastekaitsepäev. Samal ajal kui Vabaduse platsil oleks lahti rullitud 23 x 12 meetri suurust kangast, mis aktsiooni eestvedajate sõnul sümboliseerib mitmekesist ühiskonda, kus iga inimene on oluline ning kedagi ei jäeta kõrvale, lõpeks paarsada meetrit eemal Arkaadia aias linna lastekaitsepäeva tähistamine.
Kas linnavalitsus oleks otsustanud teisiti, kui kanga lahtirullimise üritus oleks kavandatud näiteks 31. maile või mõnele teisele päevale juunis? Pihlaku sõnul saab vaid oletada, milline oleks olnud linnavalitsuse vastus, kui üritust oleks soovitud korraldada mõnel teisel päeval. Ta viitas asjaolule, et otsused langetab linnavalitsus ühiselt ning pole võimalik arvata, milline oleks olnud arutelu ja otsus mingitel teistel eeldustel.
"Suur osa inimesi ei mõista, miks peab avalikult eksponeerima erinevaid seksuaalseid sättumusi, mis võivad sellise käitumise tulemusena tekitada kogukonnas asjatuid pingeid," rääkis Pihlak. Linnavalitsuse otsus ei ole tema meelest vähemusrühma inimõiguste, Eesti põhiseaduse või võrdõiguslikkuse rikkumine. "See on linna valdava enamuse kodanike väärtushinnangutega arvestamine."
Kui Viljandi selleks ürituseks luba ei andnud, siis Tartus on korraldajatel avaliku ürituse luba olemas. Sama kangas rullitakse seal lahti 2. juunil kell 13 Raekoja platsil. Küsimusele, kas ta on ehk vestelnud oma erakonnakaaslase, Tartu linnavolikogu esimehe Tõnis Lukasega ja uurinud, miks Tartu linnavõim seda üritust lubab, vastas Jaak Pihlak, et Tartu on palju suurem linn ning seal tehakse paljud otsused hoopis madalamal tasemel.
Viljandi linnavalitsuse otsus tõi kaasa arvamustormi nii sotsiaalmeedias kui ka ajakirjanduses. Pihlak tunnistas, et loeb kõiksuguseid kommentaare väga harva, aga et sel teemal on arvamusi palju, on mõned neist talle sotsiaalmeedias silma jäänud ning valdavas enamuses on need olnud linnavalitsust toetavad ja sisaldanud ka tänuavaldust.
Kindlalt ütleb Pihlak oma sõnul lahti neist kommentaaridest, mis küll linnavalitsuse otsust kiidavad, aga on samas teise poole suhtes ründavad ja solvavad. Nende inimeste eestkõneleja ta olla ei soovi, nagu ta ei soovinud olla jaanuaris Ukraina lipu raekoja seinalt eemaldamise puhul nende inimeste eestkõneleja, kes kutsusid üles Ukraina toetamist lõpetama. "Solvamist ei ole vaja, see ainult lõhestab meid ja külvab vaenu," kinnitas ta.
Lugenud on Pihlak oma sõnul ka linnavalitsust kritiseerivaid seisukohti, kuid nagu ta ütles: konservatiivse maailmavaatega Isamaa ja EKRE teevadki teistsuguseid otsuseid kui näiteks liberaalne Reformierakond. "Ja võib-olla Tartus antud avaliku ürituse luba ongi maailmavaate erinevusest, sest linnapea koht on seal just Reformierakonna käes," pakkus ta. Tartus moodustavad võimuliidu Isamaa ja Reformierakond.
Viljandis ärakeelatud ettevõtmise üks eestvedaja Eva Maris Küngas on Sakalale öelnud, et eitavat vastust nad linnalt ei oodanud. "Eks see on meile korraldajatena valus teema, seda vastust ei oodanud me tegelikult üldse. Paraku on praegune linnavalitsus selline ja sellega tuleb kuidagi toimetada," nentis ta, viidates konservatiivsete vaadetega Isamaa ja EKRE koalitsioonile. "Viljandis elavate LGBT kogukonna liikmete jaoks on see ikkagi oluline teema. Kui Viljandi linnavalitsusest selline vastus tuleb, siis tekibki küsimus, kas LGBT kogukonna liikmed polegi Viljandi kogukonna liikmed."
Samasugune vikerkaarevärvides kanga lahtirullimise aktsioon on plaanitud ka Tartusse, Tallinna ja Narva. "Tallinn ja Tartu on avaliku ürituse korraldamise loa kinnitanud ja nendega on korras. Nende suhtumine on hoopis teistsugune kui Viljandil," rääkis Küngas.
Sel aastal on Baltic Pride’i sõnum "Vaikides vaenu vastu ei saa". "See tähendab, et vaen ei ole ainult valjuhäälsetes rünnakutes," on kirjas festivali kodulehel. "See saab kasvada ka vaikuses – olukordades, kus midagi öeldakse, aga keegi ei reageeri. Mitte vaikimine ei tähenda alati suurt ja nähtavat tegu. Sageli piisab sellest, et märgata, sekkuda või toetada. Baltic Pride loob ruumi, kus ei pea vaikima."
Festivali üritused leiavad 1.–7. juunini aset eelkõige Tallinnas. Viljandisse pole Baltic Pride veel jõudnud, kuid LGBT kogukonna üritusi on siin korraldatud.
Pride’i festivale on maailmas korraldatud pool sajandit. Esialgu meenutati nendega 1969. aasta rahutusi, kui hulk inimesi hakkas vastu politsei vägivallale Ühendriikides New Yorgi kogukonnabaaris Stonewall. Hiljem on nendega juhitud tähelepanu probleemidele, millega eri seksuaalse ja sooidentiteediga inimesed ühiskonnas kokku puutuvad.
Lühend LGBT tuleb Vikipeedia andmetel sõnadest lesbi, gei, biseksuaalne ja transsooline inimene. Tähis on kasutusel 1990. aastatest. Tähis loodi lühendina, et rõhutada seksuaalsusel ja sooidentiteedil põhinevate kultuuride mitmekesisust, ning seda võidakse kasutada ka selleks, et viidata ükskõik kellele, kes on mitteheteroseksuaalne või mittepaiksooline.
_______________________
Tallinnas andis linnavalitsuse asemel loa politsei
Tallinnas vikerkaarevärvilise kanga lahtirullimiseks linnavalitsus luba ei andnud, aga ettevõtmine saab teoks, sest see on registreeritud politseis avaliku koosolekuna. Viljandi üritust pole politsei registri andmetel registreeritud.
Osaühing Põnts, kes küsis avaliku ürituse luba ka Viljandi raekojast, Tallinna linnavalitsusest pöördumise peale luba ei saanud. Tallinna linnavalitsuse linnadiplomaatia ja kommunikatsiooni osakonna nõunik Mariliis Mõttus selgitas, et tegemist on avaliku koosolekuga ja nende lubadega tegeleb politsei. "Topeltluba ehk nõusolekult nii politseilt kui ka linnalt vaja ei ole," ütles ta.
Vikerkaarevärvilise kanga lahtirullimine on Tallinnas kavas 6. juunil kell 11 Tammsaare pargis. (Sakala)
Kommentaarid
Postita kommentaar