VA_046 VAIMU-AABITS _ ALLES VAID KATKENDID ⟩ RAAMATUTSENSUUR VENEMAAL VÕTAB ÜHA ULATUSLIKUMAID MÕÕTMEID _ POSTIMEES 28.08.2026
Vladimir Putini Venemaal võivad «keelatud teemadel» kirjutavad autorid sattuda kriminaalvastutuse alla, raamatute tsensuur võtab üha ulatuslikumaid meetmeid ning võimud kontrollivad kogu raamatu avaldumise käiku.
Kui Vene lugeja ostis tänavu veebipoest Ozon Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Günter Grassi romaani «Rotiproua» (originaalpealkiri «Die Rättin»), avastas ta, et osa tekstist oli paksu musta tindiga kinni kaetud.
Ära on peidetud sõnad «Hitler» ja «Stalin», kes «neelasid kogu Poola» – lausejupp, milles Saksa kirjanik viitab Poola jagamisele Molotovi-Ribbentropi pakti alusel 1939. aastal. Joonealune märkus selgitab lakooniliselt: «Tekstikatkend on eemaldatud vastavalt Venemaa Föderatsiooni õigusaktide nõuetele.»
Ära on peidetud sõnad «Hitler» ja «Stalin», kes «neelasid kogu Poola» – lausejupp, milles Saksa kirjanik viitab Poola jagamisele Molotovi-Ribbentropi pakti alusel 1939. aastal. Joonealune märkus selgitab lakooniliselt: «Tekstikatkend on eemaldatud vastavalt Venemaa Föderatsiooni õigusaktide nõuetele.»
/.../
#VaimuAabits #Tsensuur #Tamizdat #EndelLepp #MarkArbeit #PLAYBUNNY #EndelLeppFashionHouse #RiverKamarik #MartinTeeSuviKirblas #MartiniVolukybar #EndelLepaKurgiaed #MuzanE #TheHouseOfPlaybunny #KumariImedemaa #TheGardenOfMensFashionDelights #AppallingSilence #FearAndLoathingInArmandonia #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #GentlemensFloralCabinet #TheKirblaMethod #MEEZ082026
https://maailm.postimees.ee/8527307/alles-vaid-katkendid-raamatutsensuur-venemaal-votab-uha-ulatuslikumaid-mootmeid ALLES VAID KATKENDID ⟩ Raamatutsensuur Venemaal võtab üha ulatuslikumaid mõõtmeid
Elisabeth Sild
* Kreml avaldab Venemaa kirjastajatele ja raamatupoodidele üha tugevamat survet.
* Tsensuurinoa alt ei pääse ka kirjandusmaailma klassikud.
* Kirjastajatele on tsensuuri nähtav märkimine vaikse protesti vorm.
Vladimir Putini Venemaal võivad «keelatud teemadel» kirjutavad autorid sattuda kriminaalvastutuse alla, raamatute tsensuur võtab üha ulatuslikumaid meetmeid ning võimud kontrollivad kogu raamatu avaldumise käiku.
Kui Vene lugeja ostis tänavu veebipoest Ozon Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Günter Grassi romaani «Rotiproua» (originaalpealkiri «Die Rättin»), avastas ta, et osa tekstist oli paksu musta tindiga kinni kaetud.
Ära on peidetud sõnad «Hitler» ja «Stalin», kes «neelasid kogu Poola» – lausejupp, milles Saksa kirjanik viitab Poola jagamisele Molotovi-Ribbentropi pakti alusel 1939. aastal. Joonealune märkus selgitab lakooniliselt: «Tekstikatkend on eemaldatud vastavalt Venemaa Föderatsiooni õigusaktide nõuetele.»
See pole erandlik juhtum. Grassi teos on vaid üks sadadest Vene režiimi silmis ebasobivatest raamatutest, mis alates 2022. aastast intensiivistunud tsensuuripiirangute küüsi on jäänud. Tsensuurinuga lõikab ühtemoodi nii kirjandusklassikat kui kaasaegseid raamatuid ning kärpimisest pääsenud, ent kaheldava sisuga teosed kannavad kohustuslikus korras esikaanel erimärgistust.
Terviklike teoste asemel fragmendid
Alates Venemaa täiemahulise sõja algusest Ukrainas on tsensuur Venemaa raamatutööstuses muutunud süsteemseks. Kui varem piirdus riigi sekkumine Venemaal valikuliste keeldude või üksikute autorite survestamisega, siis nüüd on töös laiaulatuslik kontrollimehhanism, mis hõlmab kogu raamatute avaldamise tsüklit käsikirjast kuni poeriiulini, kirjutab Ukraina välisluureteenistus oma kodulehel.
Mõned Venemaa kirjastajad kasutavad «soovimatu» sisu tuvastamiseks tehisintellekti, mis siiski teksti sageli ekslikult analüüsib. See viib absurdsete olukordadeni, kus tsenseeritakse ka täiesti mittemidagiütlevad katkendid või isegi üksikud sõnad. Lõplik otsus avaldatava teksti osas jääb toimetajatele, kes võivad eksimuse korral saada kaela trahvi ja või suisa kriminaalkaristuse.
Uue korra tunnusjooneks on nn black-out-stiilis tsensuur – tekstiosade paksu musta tindiga katmine, mille järel saab lugeja tervikliku teose asemel fragmenteeritud versiooni. Mustad tekstikastid on saanud tsensuuri visuaalseks sümboliks.
Nähtav tsensuur on kirjastajate protest
Niisiis on kirjastajad dilemma ees: kas lõpetada Kremlile sobimatute raamatute trükkimine täielikult, eemaldada soovimatud kohad ilma suurema kärata või toimetada teksti nähtavalt, demonstreerimaks lugejale, et midagi on tsenseeritud.
Paljud valivad viimase variandi. Välismaal on seda lähenemist kritiseeritud, ent Venemaal nähakse seda protestivormina.
«See on poliitiline meeleavaldus,» ütles New York Timesile Pjotr, kes töötab ühes Venemaa kirjastuses toimetajana. Ta palus oma perekonnanime varjata, kuna tema tööandja pole lubanud tal avalikult rääkida. «See ei lase inimestel unustada, et meil on probleem.»
Vene väljaanne Agentstvo avaldas märtsis Telegramis, et alates 2022. aasta algusest on Venemaa raamatupoodide riiulitelt eemaldatud üle 600 raamatu, nende seas suurkujude, nagu Oscar Wilde’i, Stephen Kingi, Haruki Murakami, Ursula Le Guini ja Vene kirjandusklassiku Fjodor Dostojevski teoseid.
Mitmel puhul toodi põhjuseks «LGBT-propaganda». Mõnele teosele sai saatuslikuks seos soovimatute organisatsioonidega, seda näiteks USA maineka Yale’i ülikooli kirjastatud teadusraamatute puhul.
Bologna ülikooli õppejõu Roberto Carnero biograafia 20. sajandi Itaalia filmitegijast Pier Paolo Pasolinist sai laiema tähelepanu osaliseks pärast ilmumist Venemaal, kus musta tindiga oli kaetud ligi viiendik tekstist – kõik Pasolini homoseksuaalsust puudutavad lõigud.
Paralleelid nõukogude ajaga
Kui Nõukogude Liidus toimus tsensuur ametliku riikliku organi Glavliti kaudu, siis tänapäeva Venemaal on kontroll hajutatud kirjastajate, raamatupoodide ja ametkondade vahel. Tulemus on siiski sarnane: Kreml otsustab, milliseid tekste lugeja näha tohib.
Nõukogude kirjanikel oli oma loomingut sisuliselt võimatu avaldada, kui nad ei kuulunud keskvõimu kontrolli all töötavasse liitu (ka Eestis tegutses selline, mis alates 1958. aastast 1991. aastani kandis nime Eesti NSV Kirjanike Liit). Alates tänavu septembrist kehtivad Venemaal kirjanikele valitsuse kehtestatud kriteeriumid, mida võidakse kasutada võimude silmis sobimatute isikute diskrimineerimiseks, kirjutab Ameerika mõttekoda FDD.
Nõukogude ajal kuulusid raamatukogude juurde piiratud juurdepääsuga erifondid, kus hoiti ideoloogiliselt ebasobivaid kirjandusteoseid, perioodikat ja muid toimikuid. Venemaa Riikliku Raamatukogu juures on uus piiratud juurdepääsuga erikogu, kuhu kuulub ligi 20 000 russofoobseks kuulutatud raamatut Ukraina okupeeritud aladelt. Lisaks on Venemaal olemas ametlik register justiitsministeeriumi poolt «äärmuslikuks» tunnistatud materjalidest, sealhulgas raamatutest. Tänase seisuga on selles üle 5500 väljaande.
Kremli propagandakampaania ulatub ka koolidesse, kus valitsus on järk-järgult tugevdanud ideoloogilist haaret õpikute üle, täpselt nagu seda tegi Nõukogude võim. Uued ajalooõpikud rehabiliteerivad Stalini mainet ja süüdistavad Läänt Ukraina sõja provotseerimises.
Varem oli USA aktiivsem
Kriitikud leiavad, et erinevalt külma sõja ajast ei tee USA valitsus täna eriti palju, et tsensuuri käes kannatavate inimeste olukorda leevendada.
Külma sõja ajal edastas USA Informatsiooniagentuur Nõukogude blokki tsenseerimata uudiseid, avaldas venekeelseid materjale, toetas välismaiseid kirjastajaid ja haldas raamatukogusid välismaal. Tänu agentuurile levis ka Eestis legendaarne Ameerika Hääl.
Luure Keskagentuuri aastakümneid väldanud «raamatuklubi»-operatsiooni käigus toimetati salaja idablokki kümme miljonit eksemplari keelatud raamatuid, nende seas George Orwelli ja Aleksandr Solženitsõni teosed.
Tamizdat 2.0
Nii nagu Putin võtab eeskuju Nõukogude tsensuuri tegevusjuhendist, võtavad sõltumatud vene kirjanikud ja kirjastajad eeskuju Nõukogude vastupanu tegevusjuhendist. «Tamizdat» (tõlkes «seal avaldatud») viitab keelustatud Nõukogude teostele, mida läänes avaldamiseks NSV Liidust välja smugeldati.
2022. aasta alguses, kui Venemaa alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse, lahkus ajakirjanik ja kirjastaja Georgi Urušadze protestiks Venemaalt ja hakkas otsima võimalusi paguluses elavate kirjanike abistamiseks. «Ma lahkusin väikese kohvriga ja ilma teise kodakondsuseta,» rääkis Urušadze väljaandele Bloomberg.
2023. aastal asutas ta vabatahtlike poolt juhitava organisatsiooni «Freedom Letters» (eesti keeles «vabaduse kirjad»), mis on viimase kolme aasta jooksul avaldanud ligi 200 raamatut. Koos raamatupoodide ja messikorraldajatega avaldavad, müüvad ja levitavad nad raamatuid, mis Vene režiim on ära keelanud.
Lisaks välismaa raamatupoodidele viiakse raamatuid salaja ka Venemaale. Tänapäeval hõlmab keelatud sisu kõike, mis kritiseerib sõda, kujutab uimastite tarvitamist ning LGBT suhteid, propageerib vabatahtlikku lastetust või muid «lääne väärtusi».
«Kõik meie autorid ja kaastöölised on «terroristid», «äärmuslased» ja «välisriikide agendid». Muud tüüpi inimesi meil peaaegu polegi,» ütles Prahas toimuva venekeelse raamatumessi Prague Book Tower korraldaja Aleksandra Vakhruševa Bloombergile.
Et raamatute füüsiline omamine ja transportimine on riskantne, levib palju keelatud kirjandust virtuaalselt, näiteks erinevates äppides, kus failid on kättesaadavad krüpteeritud kujul.
Berliinis eksiilis elav Felix Sandalov juhib sihtasutust StraightForward Foundation, mis aitab Venemaa autoritel leida välismaiseid kirjastajaid. Vastutasuks peavad autorid nõustuma sellega, et nende teoste venekeelsed versioonid avaldatakse tasuta veebis, et need jõuaksid ka Venemaa lugejateni.
Sihtasutuse esimene suurem projekt, Wagneri palgasõduritest rääkiv raamat jõudis mõne nädalaga PDF-versioonina enam kui 30 000 lugejani. Sandalovi sõnul on eesmärk dokumenteerida tänapäeva Venemaa tegelikkust, alates sõjast Ukrainas kuni poliitiliste repressioonideni, rääkis ta intervjuus NPRile.
* Tsensuurinoa alt ei pääse ka kirjandusmaailma klassikud.
* Kirjastajatele on tsensuuri nähtav märkimine vaikse protesti vorm.
Vladimir Putini Venemaal võivad «keelatud teemadel» kirjutavad autorid sattuda kriminaalvastutuse alla, raamatute tsensuur võtab üha ulatuslikumaid meetmeid ning võimud kontrollivad kogu raamatu avaldumise käiku.
Kui Vene lugeja ostis tänavu veebipoest Ozon Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Günter Grassi romaani «Rotiproua» (originaalpealkiri «Die Rättin»), avastas ta, et osa tekstist oli paksu musta tindiga kinni kaetud.
Ära on peidetud sõnad «Hitler» ja «Stalin», kes «neelasid kogu Poola» – lausejupp, milles Saksa kirjanik viitab Poola jagamisele Molotovi-Ribbentropi pakti alusel 1939. aastal. Joonealune märkus selgitab lakooniliselt: «Tekstikatkend on eemaldatud vastavalt Venemaa Föderatsiooni õigusaktide nõuetele.»
See pole erandlik juhtum. Grassi teos on vaid üks sadadest Vene režiimi silmis ebasobivatest raamatutest, mis alates 2022. aastast intensiivistunud tsensuuripiirangute küüsi on jäänud. Tsensuurinuga lõikab ühtemoodi nii kirjandusklassikat kui kaasaegseid raamatuid ning kärpimisest pääsenud, ent kaheldava sisuga teosed kannavad kohustuslikus korras esikaanel erimärgistust.
Terviklike teoste asemel fragmendid
Alates Venemaa täiemahulise sõja algusest Ukrainas on tsensuur Venemaa raamatutööstuses muutunud süsteemseks. Kui varem piirdus riigi sekkumine Venemaal valikuliste keeldude või üksikute autorite survestamisega, siis nüüd on töös laiaulatuslik kontrollimehhanism, mis hõlmab kogu raamatute avaldamise tsüklit käsikirjast kuni poeriiulini, kirjutab Ukraina välisluureteenistus oma kodulehel.
Mõned Venemaa kirjastajad kasutavad «soovimatu» sisu tuvastamiseks tehisintellekti, mis siiski teksti sageli ekslikult analüüsib. See viib absurdsete olukordadeni, kus tsenseeritakse ka täiesti mittemidagiütlevad katkendid või isegi üksikud sõnad. Lõplik otsus avaldatava teksti osas jääb toimetajatele, kes võivad eksimuse korral saada kaela trahvi ja või suisa kriminaalkaristuse.
Uue korra tunnusjooneks on nn black-out-stiilis tsensuur – tekstiosade paksu musta tindiga katmine, mille järel saab lugeja tervikliku teose asemel fragmenteeritud versiooni. Mustad tekstikastid on saanud tsensuuri visuaalseks sümboliks.
Nähtav tsensuur on kirjastajate protest
Niisiis on kirjastajad dilemma ees: kas lõpetada Kremlile sobimatute raamatute trükkimine täielikult, eemaldada soovimatud kohad ilma suurema kärata või toimetada teksti nähtavalt, demonstreerimaks lugejale, et midagi on tsenseeritud.
Paljud valivad viimase variandi. Välismaal on seda lähenemist kritiseeritud, ent Venemaal nähakse seda protestivormina.
«See on poliitiline meeleavaldus,» ütles New York Timesile Pjotr, kes töötab ühes Venemaa kirjastuses toimetajana. Ta palus oma perekonnanime varjata, kuna tema tööandja pole lubanud tal avalikult rääkida. «See ei lase inimestel unustada, et meil on probleem.»
Vene väljaanne Agentstvo avaldas märtsis Telegramis, et alates 2022. aasta algusest on Venemaa raamatupoodide riiulitelt eemaldatud üle 600 raamatu, nende seas suurkujude, nagu Oscar Wilde’i, Stephen Kingi, Haruki Murakami, Ursula Le Guini ja Vene kirjandusklassiku Fjodor Dostojevski teoseid.
Mitmel puhul toodi põhjuseks «LGBT-propaganda». Mõnele teosele sai saatuslikuks seos soovimatute organisatsioonidega, seda näiteks USA maineka Yale’i ülikooli kirjastatud teadusraamatute puhul.
Bologna ülikooli õppejõu Roberto Carnero biograafia 20. sajandi Itaalia filmitegijast Pier Paolo Pasolinist sai laiema tähelepanu osaliseks pärast ilmumist Venemaal, kus musta tindiga oli kaetud ligi viiendik tekstist – kõik Pasolini homoseksuaalsust puudutavad lõigud.
Paralleelid nõukogude ajaga
Kui Nõukogude Liidus toimus tsensuur ametliku riikliku organi Glavliti kaudu, siis tänapäeva Venemaal on kontroll hajutatud kirjastajate, raamatupoodide ja ametkondade vahel. Tulemus on siiski sarnane: Kreml otsustab, milliseid tekste lugeja näha tohib.
Nõukogude ajal kuulusid raamatukogude juurde piiratud juurdepääsuga erifondid, kus hoiti ideoloogiliselt ebasobivaid kirjandusteoseid, perioodikat ja muid toimikuid. Venemaa Riikliku Raamatukogu juures on uus piiratud juurdepääsuga erikogu, kuhu kuulub ligi 20 000 russofoobseks kuulutatud raamatut Ukraina okupeeritud aladelt. Lisaks on Venemaal olemas ametlik register justiitsministeeriumi poolt «äärmuslikuks» tunnistatud materjalidest, sealhulgas raamatutest. Tänase seisuga on selles üle 5500 väljaande.
Kremli propagandakampaania ulatub ka koolidesse, kus valitsus on järk-järgult tugevdanud ideoloogilist haaret õpikute üle, täpselt nagu seda tegi Nõukogude võim. Uued ajalooõpikud rehabiliteerivad Stalini mainet ja süüdistavad Läänt Ukraina sõja provotseerimises.
____________________________________________________________________________
Varem oli USA aktiivsem
Kriitikud leiavad, et erinevalt külma sõja ajast ei tee USA valitsus täna eriti palju, et tsensuuri käes kannatavate inimeste olukorda leevendada.
Külma sõja ajal edastas USA Informatsiooniagentuur Nõukogude blokki tsenseerimata uudiseid, avaldas venekeelseid materjale, toetas välismaiseid kirjastajaid ja haldas raamatukogusid välismaal. Tänu agentuurile levis ka Eestis legendaarne Ameerika Hääl.
Luure Keskagentuuri aastakümneid väldanud «raamatuklubi»-operatsiooni käigus toimetati salaja idablokki kümme miljonit eksemplari keelatud raamatuid, nende seas George Orwelli ja Aleksandr Solženitsõni teosed.
______________________________________________________________________________
Tamizdat 2.0
Nii nagu Putin võtab eeskuju Nõukogude tsensuuri tegevusjuhendist, võtavad sõltumatud vene kirjanikud ja kirjastajad eeskuju Nõukogude vastupanu tegevusjuhendist. «Tamizdat» (tõlkes «seal avaldatud») viitab keelustatud Nõukogude teostele, mida läänes avaldamiseks NSV Liidust välja smugeldati.
2022. aasta alguses, kui Venemaa alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse, lahkus ajakirjanik ja kirjastaja Georgi Urušadze protestiks Venemaalt ja hakkas otsima võimalusi paguluses elavate kirjanike abistamiseks. «Ma lahkusin väikese kohvriga ja ilma teise kodakondsuseta,» rääkis Urušadze väljaandele Bloomberg.
2023. aastal asutas ta vabatahtlike poolt juhitava organisatsiooni «Freedom Letters» (eesti keeles «vabaduse kirjad»), mis on viimase kolme aasta jooksul avaldanud ligi 200 raamatut. Koos raamatupoodide ja messikorraldajatega avaldavad, müüvad ja levitavad nad raamatuid, mis Vene režiim on ära keelanud.
Lisaks välismaa raamatupoodidele viiakse raamatuid salaja ka Venemaale. Tänapäeval hõlmab keelatud sisu kõike, mis kritiseerib sõda, kujutab uimastite tarvitamist ning LGBT suhteid, propageerib vabatahtlikku lastetust või muid «lääne väärtusi».
«Kõik meie autorid ja kaastöölised on «terroristid», «äärmuslased» ja «välisriikide agendid». Muud tüüpi inimesi meil peaaegu polegi,» ütles Prahas toimuva venekeelse raamatumessi Prague Book Tower korraldaja Aleksandra Vakhruševa Bloombergile.
Et raamatute füüsiline omamine ja transportimine on riskantne, levib palju keelatud kirjandust virtuaalselt, näiteks erinevates äppides, kus failid on kättesaadavad krüpteeritud kujul.
Berliinis eksiilis elav Felix Sandalov juhib sihtasutust StraightForward Foundation, mis aitab Venemaa autoritel leida välismaiseid kirjastajaid. Vastutasuks peavad autorid nõustuma sellega, et nende teoste venekeelsed versioonid avaldatakse tasuta veebis, et need jõuaksid ka Venemaa lugejateni.
Sihtasutuse esimene suurem projekt, Wagneri palgasõduritest rääkiv raamat jõudis mõne nädalaga PDF-versioonina enam kui 30 000 lugejani. Sandalovi sõnul on eesmärk dokumenteerida tänapäeva Venemaa tegelikkust, alates sõjast Ukrainas kuni poliitiliste repressioonideni, rääkis ta intervjuus NPRile.
Kommentaarid
Postita kommentaar