VA_062 VAIMU-AABITS _ ANALÜÜS ⟩ KAITSEMINISTEERIUMI TULEKUSTUTUS RAAMATUPIDAMISES KESTAB VEEL AASTAID _ POSTIMEES 28.08.2026
/.../ Ennetavalt soovis kaitseministeerium ajakirjanikele korraldada briifi, kus auditi tulemusi tutvustada ning selgitusi jagada, et saabuvat meediatormi varakult rahustada. Kui riigikontroll sellest teada sai, kostis sealsetest koridoridest imestust. «Kaitseministeerium on nii võimekas asutus, et teeb meie töö ka ära.»
Vastuseks avaldas riigikontroll auditi juba reedel ära, edestades kaitseministeeriumi off-record briifi. Briif küll toimus, aga laua taga oli juba märksa rohkem inimesi, sealhulgas kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk, kes ministeeriumi haldusala rahaasjade eest vastutab ja ka riigikontrolli hävitava kriitika enda peale võttis. Minister Hanno Pevkurit (Reformierakond) aga kohal selgitusi andmas polnud.
Mis olid siis auditi järeldused? Riigikontroll leidis, et kaitseministeeriumi haldusalas jätkuvad puudused lepingute halduses, lepingute ja nende täitmise jälgimises, saadud kauba vastavuse ja kohalejõudmise kontrollimises ning arvelevõtmises, mis ootavad kasvava kaitse-eelarve taustal viivitamatut lahendamist. See kõik suurendab riigi raha ja vara kuritarvitamise riski ehk lihtkeeli, et keegi paneb midagi kõrvale./.../
#VaimuAabits #GentlemenFromEstonia #JanarHolm #KaimoKuusk #HannoPevkur #ValdoVeski #MartinTeeSuviKirblas #KumariVaim #NicholasNickleby #HarryFurniss #FearAndLoathingInArmandonia #PLAYBUNNY #EndelLeppFashionHouse #MartiniVolukybar #EndelLepaKurgiaed #MuzanE #KumariImedemaa #TheGardenOfMensFashionDelights #AppallingSilence #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #GentlemensFloralCabinet #TheKirblaMethod #MEEZ082026
Kaitseministeeriumi briif seoses riigikontrolli auditiga pidi algselt toimuma enne auditi ilmumist, kuid süsteemsed probleemid jõudsid avalikkuse ette juba reedel. Asjaosalised kogunesid ajakirjanikele selgitusi jagama.
Riigikontroll tõi auditis esmatähtsana välja, et ei suutnud tuvastada kaitseministeeriumi valitsemisala varude saldo õigsust summas 1,2 miljardit eurot, kuna kaitseväe varude arvestuse oluliste puuduste tõttu pole selge, millised varud, millises mahus ja millises maksumuses on raamatupidamises kajastatud ning millised on jäetud põhjendamatult kajastamata. Ehk riigikontroll ei saa aru, kuidas on mingite asjade hind kujunenud.
Kaks maailma
Need probleemid on juba mitmendat aastat teada. Kaitseministeerium ja kaitsevägi on lubanud nendega tegeleda. Tehti isegi tegevuskava, kuidas probleemid likvideerida, kuid riigikontrolli hinnangul kuhjunud probleemid ainult võimenduvad ning hõlmavad üha suuremaid summasid.
Seega muutunud pole auditi põhjal suurt midagi. Kui küsida, miks, siis võib äärmiselt lihtsustatult öelda, et sõjapidamise ja raamatupidamise maailma vaated, kui pakiline probleem on korrast ära raamatupidamine, ei ole ühtinud.
«Ühiskond pingutab, et rahastada üha kasvavas mahus riigi kaitsevõime suurendamist, kuid audit näitab, et kaitseministeerium, kaitsevägi ja RKIK ei ole vastu pakkunud piisavat pingutust selleks, et lahendada riigi eelmise majandusaasta koondaruandes välja toodud tõsiseid probleeme rahakasutuses ning varade ja varude arvestuses,» põrutab riigikontrolör Janar Holm.
Tema hinnangul pole tuvastatud probleemid tehnilised, vaid neil on elulised tagajärjed, andes süsteemi sattuvale asjatundmatusele või pahatahtlikkusele lihtsa võimaluse riigi raha ja vara raiskamiseks või väärkasutamiseks.
Sõjapidamises pole aga vahet, kui palju mingi asi maksab – vastavus riigi raamatupidamise üldeeskirja normidele ei aita sõdida. Sõdida saab siis, kui relv või padrun on olemas. Raamatupidamise vaates võib seda aga ära kasutada. Ka kohtus on olnud mitu juhtumit, kus kaitseväe varasid on tahetud kõrvale panna.
Kaitseväe peastaabi logistikaosakonna ülem kolonel Valdo Veski ütleb, et kaitseväelasena on tema jaoks oluline kaitsevõime. «Kaitsevõime tagab see, et mul on asi olemas kaitseväelasena. Ma peaksin tegelikult ka huvituma rahast selles mõttes, et see üks tükk maksab nüüd konkreetselt sellise summa, aga kaitsevõimet annab mulle see, et tükk on olemas,» räägib Veski. Ta ütleb, et kõik varad ja varud ongi olemas ja kaitseväel inventaris.
«Nüüd, kui riigikontroll toob välja, et riigi raamatupidamine on korras või ei ole korras, siis see on tõsine probleem. Aga nüüd vastandada neid kahte asja: jah, see mingil määral on võimalik, aga pigem ei teeks,» vastab Veski.
Muidugi ei saa väita, et kaitsevägi ei tea, kui palju maksavad näiteks Himarsi raketid. Aga mida odavamaks varud lähevad, seda halvem on kaitseväe ülevaade. Kindlasti ei käi jutt saapapaaridest. Mure langeb kusagile sinna Himarsi raketi ja saapapaari vahele, kust võib risk tekkida ja asju kaduma minna.
Ei saa ka öelda, et kaitseväes pole midagi tehtud, et raamatupidamist parandada, kuid tööd on palju. Kuni 2025. aastani kehtis kaitseväele pikalt raamatupidamislik erand. Kaitseväel on ladusid üle tuhande ja varustus liigub pidevalt ringi. Inventuur on kaitseväelastel olnud pigem kõrvaltegevus ja fookus on ikkagi väljaõppel. Pole ime, et üleöö paberi peal asjad joones ei ole.
Raske on sõrme peale panna, mis riigikontrolli kriitikast on kriitiline mure ja mis raamatupidamislik tähenärimine.
Vähe ambitsiooni
Probleemid olid kaitseministeeriumile teada. Tagasivaates ütles Kaimo Kuusk, et võtab tõsiselt riigikontrolli hinnanguid ja seda, miks on tulekahju kustutamisel põrutud. Ta möönab, et ajafaktor pole mänginud ministeeriumi kasuks ja kuigi probleemide kõrvaldamiseks oli tegevuskava, jäi ambitsiooni puudu.
«Tempo oleks võinud olla parem, vaatan endale peeglis otsa, ja ka selle konkreetsus oleks võinud olla teistsugune. Ma ei hoomanud tegelikult ise selle probleemi, selle mahu suurust,» sõnas ta.
Siiski ütles Kuusk, et näiteks on ministeerium muutnud inventuuride korraldust, loonud kaitseväes kümme eraldi inventeerija ametikohta, tugevdanud ettemaksude ja varade liikumise kontrolli ning lubanud minna üle digitaalsele laomajandusele. «Tahame, et kaitsevägi oleks igal ajahetkel jooksvalt võimeline võtma süsteemist välja varustuse seisu ja asukoha.»
Veski sõnul hinnati eelmisel aastal, et raamatupidamise korrastamine ja uuele süsteemile üleminek, et kaitsevägi saaks lisaks laoarvestusele pidada ka finantsarvestust, võib võtta aasta või kaks.
«Nüüd oleme poolteist aastat sellega tegelenud ja ma näen, et see lihtsalt toodi praegu uuesti päevavalgele. Ilma selleta oleks me samamoodi sellega edasi läinud,» möönis Veski, kelle sõnul oli riigikontrolli külm dušš vajalik.
Riigikontrolör Janar Holm nentis auditis, et kaitseministeerium peab astuma radikaalsemaid samme korralageduse lahendamiseks.
«Koondades varade ja varude arvestuse kaitseväest ja RKIKist ajutiselt ministeeriumisse selleks, et arvepidamine võimalikult kiiresti korrastada ning leppida asutustega kokku selge ja lünkadeta vastutusahel, vajaduse korral konkreetsete ametikohtade detailsuseni,» sõnas Holm.
Kaimo Kuuse prognoos aga kiiret lahendust ei tõota. Tema hinnangul võib asjade joonde saamine võtta kolm aastat. «Ma olen loomult optimist, eelmine aasta olin liiga optimistlik. Kui räägime sellest materjalimajanduse reformimisest, siis ikkagi 2026–2029. Kolm aastat,» ütles Kuusk.
https://www.postimees.ee/8535830/analuus-kaitseministeeriumi-tulekustutus-raamatupidamises-kestab-veel-aastaid ANALÜÜS ⟩ Kaitseministeeriumi tulekustutus raamatupidamises kestab veel aastaid
Henry-Laur Allik
Riigikontroll viitab süsteemsetele probleemidele kaitsevaldkonna raamatupidamises.
Probleemi pakilisust on hinnatud erinevalt.
Kantsleri sõnul võib probleemide lahendamine kaitseväes võtta kolm aastat.
Juba mitmendat aastat järjest osutab riigikontroll olulistele puudustele kaitseministeeriumi haldusala raamatupidamises, mida pole suudetud vaatamata lubadustele likvideerida. Kantsler Kaimo Kuuse sõnul asjad veel niipea joonde ei saa. 2025. aasta riigi raamatupidamise audit pidi ilmuma järgmisel nädalal. Hävitavad tulemused olid kaitseministeeriumile ja tema allasutustele juba mitu nädalat kättesaadavad ning oli teada, et Eesti ajakirjandus hakkab jälle rääkima korralagedusest kaitsevaldkonna juhtimisel.
Ennetavalt soovis kaitseministeerium ajakirjanikele korraldada briifi, kus auditi tulemusi tutvustada ning selgitusi jagada, et saabuvat meediatormi varakult rahustada. Kui riigikontroll sellest teada sai, kostis sealsetest koridoridest imestust. «Kaitseministeerium on nii võimekas asutus, et teeb meie töö ka ära.»
Vastuseks avaldas riigikontroll auditi juba reedel ära, edestades kaitseministeeriumi off-record briifi. Briif küll toimus, aga laua taga oli juba märksa rohkem inimesi, sealhulgas kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk, kes ministeeriumi haldusala rahaasjade eest vastutab ja ka riigikontrolli hävitava kriitika enda peale võttis. Minister Hanno Pevkurit (Reformierakond) aga kohal selgitusi andmas polnud.
Mis olid siis auditi järeldused? Riigikontroll leidis, et kaitseministeeriumi haldusalas jätkuvad puudused lepingute halduses, lepingute ja nende täitmise jälgimises, saadud kauba vastavuse ja kohalejõudmise kontrollimises ning arvelevõtmises, mis ootavad kasvava kaitse-eelarve taustal viivitamatut lahendamist. See kõik suurendab riigi raha ja vara kuritarvitamise riski ehk lihtkeeli, et keegi paneb midagi kõrvale.
Probleem on jätkuvalt Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) varustuse ja varude toetuse vahendamise lepingutega, millega Eesti riigieelarvele on võetud rahalisi riske ja kohustusi. Probleem on selles, et kaitseväe kaitseotstarbelised varud on valesti kajastatud, sest kaitseväe varude arvestus on jätkuvalt puudulik.
Henry-Laur Allik
Probleemi pakilisust on hinnatud erinevalt.
Kantsleri sõnul võib probleemide lahendamine kaitseväes võtta kolm aastat.
Juba mitmendat aastat järjest osutab riigikontroll olulistele puudustele kaitseministeeriumi haldusala raamatupidamises, mida pole suudetud vaatamata lubadustele likvideerida. Kantsler Kaimo Kuuse sõnul asjad veel niipea joonde ei saa.
Ennetavalt soovis kaitseministeerium ajakirjanikele korraldada briifi, kus auditi tulemusi tutvustada ning selgitusi jagada, et saabuvat meediatormi varakult rahustada. Kui riigikontroll sellest teada sai, kostis sealsetest koridoridest imestust. «Kaitseministeerium on nii võimekas asutus, et teeb meie töö ka ära.»
Vastuseks avaldas riigikontroll auditi juba reedel ära, edestades kaitseministeeriumi off-record briifi. Briif küll toimus, aga laua taga oli juba märksa rohkem inimesi, sealhulgas kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk, kes ministeeriumi haldusala rahaasjade eest vastutab ja ka riigikontrolli hävitava kriitika enda peale võttis. Minister Hanno Pevkurit (Reformierakond) aga kohal selgitusi andmas polnud.
Mis olid siis auditi järeldused? Riigikontroll leidis, et kaitseministeeriumi haldusalas jätkuvad puudused lepingute halduses, lepingute ja nende täitmise jälgimises, saadud kauba vastavuse ja kohalejõudmise kontrollimises ning arvelevõtmises, mis ootavad kasvava kaitse-eelarve taustal viivitamatut lahendamist. See kõik suurendab riigi raha ja vara kuritarvitamise riski ehk lihtkeeli, et keegi paneb midagi kõrvale.
Probleem on jätkuvalt Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) varustuse ja varude toetuse vahendamise lepingutega, millega Eesti riigieelarvele on võetud rahalisi riske ja kohustusi. Probleem on selles, et kaitseväe kaitseotstarbelised varud on valesti kajastatud, sest kaitseväe varude arvestus on jätkuvalt puudulik.
Riigikontroll tõi auditis esmatähtsana välja, et ei suutnud tuvastada kaitseministeeriumi valitsemisala varude saldo õigsust summas 1,2 miljardit eurot, kuna kaitseväe varude arvestuse oluliste puuduste tõttu pole selge, millised varud, millises mahus ja millises maksumuses on raamatupidamises kajastatud ning millised on jäetud põhjendamatult kajastamata. Ehk riigikontroll ei saa aru, kuidas on mingite asjade hind kujunenud.
Kaks maailma
Need probleemid on juba mitmendat aastat teada. Kaitseministeerium ja kaitsevägi on lubanud nendega tegeleda. Tehti isegi tegevuskava, kuidas probleemid likvideerida, kuid riigikontrolli hinnangul kuhjunud probleemid ainult võimenduvad ning hõlmavad üha suuremaid summasid.
Seega muutunud pole auditi põhjal suurt midagi. Kui küsida, miks, siis võib äärmiselt lihtsustatult öelda, et sõjapidamise ja raamatupidamise maailma vaated, kui pakiline probleem on korrast ära raamatupidamine, ei ole ühtinud.
Tema hinnangul pole tuvastatud probleemid tehnilised, vaid neil on elulised tagajärjed, andes süsteemi sattuvale asjatundmatusele või pahatahtlikkusele lihtsa võimaluse riigi raha ja vara raiskamiseks või väärkasutamiseks.
Sõjapidamises pole aga vahet, kui palju mingi asi maksab – vastavus riigi raamatupidamise üldeeskirja normidele ei aita sõdida. Sõdida saab siis, kui relv või padrun on olemas. Raamatupidamise vaates võib seda aga ära kasutada. Ka kohtus on olnud mitu juhtumit, kus kaitseväe varasid on tahetud kõrvale panna.
Kaitseväe peastaabi logistikaosakonna ülem kolonel Valdo Veski ütleb, et kaitseväelasena on tema jaoks oluline kaitsevõime. «Kaitsevõime tagab see, et mul on asi olemas kaitseväelasena. Ma peaksin tegelikult ka huvituma rahast selles mõttes, et see üks tükk maksab nüüd konkreetselt sellise summa, aga kaitsevõimet annab mulle see, et tükk on olemas,» räägib Veski. Ta ütleb, et kõik varad ja varud ongi olemas ja kaitseväel inventaris.
«Nüüd, kui riigikontroll toob välja, et riigi raamatupidamine on korras või ei ole korras, siis see on tõsine probleem. Aga nüüd vastandada neid kahte asja: jah, see mingil määral on võimalik, aga pigem ei teeks,» vastab Veski.
Muidugi ei saa väita, et kaitsevägi ei tea, kui palju maksavad näiteks Himarsi raketid. Aga mida odavamaks varud lähevad, seda halvem on kaitseväe ülevaade. Kindlasti ei käi jutt saapapaaridest. Mure langeb kusagile sinna Himarsi raketi ja saapapaari vahele, kust võib risk tekkida ja asju kaduma minna.
Ei saa ka öelda, et kaitseväes pole midagi tehtud, et raamatupidamist parandada, kuid tööd on palju. Kuni 2025. aastani kehtis kaitseväele pikalt raamatupidamislik erand. Kaitseväel on ladusid üle tuhande ja varustus liigub pidevalt ringi. Inventuur on kaitseväelastel olnud pigem kõrvaltegevus ja fookus on ikkagi väljaõppel. Pole ime, et üleöö paberi peal asjad joones ei ole.
Raske on sõrme peale panna, mis riigikontrolli kriitikast on kriitiline mure ja mis raamatupidamislik tähenärimine.
Vähe ambitsiooni
Probleemid olid kaitseministeeriumile teada. Tagasivaates ütles Kaimo Kuusk, et võtab tõsiselt riigikontrolli hinnanguid ja seda, miks on tulekahju kustutamisel põrutud. Ta möönab, et ajafaktor pole mänginud ministeeriumi kasuks ja kuigi probleemide kõrvaldamiseks oli tegevuskava, jäi ambitsiooni puudu.
«Tempo oleks võinud olla parem, vaatan endale peeglis otsa, ja ka selle konkreetsus oleks võinud olla teistsugune. Ma ei hoomanud tegelikult ise selle probleemi, selle mahu suurust,» sõnas ta.
Veski sõnul hinnati eelmisel aastal, et raamatupidamise korrastamine ja uuele süsteemile üleminek, et kaitsevägi saaks lisaks laoarvestusele pidada ka finantsarvestust, võib võtta aasta või kaks.
«Nüüd oleme poolteist aastat sellega tegelenud ja ma näen, et see lihtsalt toodi praegu uuesti päevavalgele. Ilma selleta oleks me samamoodi sellega edasi läinud,» möönis Veski, kelle sõnul oli riigikontrolli külm dušš vajalik.
Riigikontrolör Janar Holm nentis auditis, et kaitseministeerium peab astuma radikaalsemaid samme korralageduse lahendamiseks.
«Koondades varade ja varude arvestuse kaitseväest ja RKIKist ajutiselt ministeeriumisse selleks, et arvepidamine võimalikult kiiresti korrastada ning leppida asutustega kokku selge ja lünkadeta vastutusahel, vajaduse korral konkreetsete ametikohtade detailsuseni,» sõnas Holm.
Kaimo Kuuse prognoos aga kiiret lahendust ei tõota. Tema hinnangul võib asjade joonde saamine võtta kolm aastat. «Ma olen loomult optimist, eelmine aasta olin liiga optimistlik. Kui räägime sellest materjalimajanduse reformimisest, siis ikkagi 2026–2029. Kolm aastat,» ütles Kuusk.
Kommentaarid
Postita kommentaar