VA_051 VAIMU-AABITS _ LÄÄNERANNA VALLAVOLINIKUD: AITÄH, TUBLI POISS JA APLAUS, AGA RAHVAKÜSITLUSELE KULUKS 10 000 EUROT! _ MAALEHT 29.08.2026
#VaimuAabits #Lääneranna #FearAndLoathingInArmandonia #DonArmandoHeldus #DonArmandoMustvunts #LotmanReinmaaPact #PLAYBUNNY #EndelLeppFashionHouse #RiverKamarik #MartinTeeSuviKirblas #MartiniVolukybar #EndelLepaKurgiaed #MuzanE #TheHouseOfPlaybunny #KumariImedemaa #TheGardenOfMensFashionDelights #AppallingSilence #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #GentlemensFloralCabinet #TheKirblaMethod #MEEZ082026
/.../ „Tahan sind tänada, et sa sellise julgustükiga volikogu ette tulid, seedime seda,“ tõdes Malk.
Ja sõnadega „aitäh, Kristjan, tubli poiss ja aplaus,“ sedapuhku arutelu ka lõppes.
Ja sõnadega „aitäh, Kristjan, tubli poiss ja aplaus,“ sedapuhku arutelu ka lõppes.
Maaleht/UUDISED _ 29.08.2026, 12:46
„On kirglikke pooldajad Läänemaa, on kirglikke Pärnumaa suunas, aga enamus arvab siiski, et tegelge teiste küsimustega, meil on pakilisemaid teemasid,“ tõdes Lääneranna vallavanem Tarvi Sits.
Eve Heinla
Lääneranna vallavolikogu arutas oma 27. augusti istungil 74 allkirjaga rahvaalgatust, kus avaldati soovi, et Lääneranna vald läheks Pärnu maakonnast üle Lääne maakonna koosiseisu. Ühtegi otsust selle kohta, kas ja millal üldse rahvaküsitlus sel teemal korraldada, vastu ei võetud. Tegelikult polnudki, mida hääletada, sest puudus ka vastav eelnõu ja see polnud ka päevakorras.
Aga teema on õhus ja seepärast volikogu ka maakondlikku kuuluvust suure kirega arutas.
Kuulati ära rahvaküsitluse eestvedaja ja algataja Kristjan Korsten ja arvamusi oli volinikel seinast seina. Kohati muutus vaidlus laua taga üsna emotsionaalseks. Oli neid, kes tõdesid, et küsitluse võiks ju ära teha, siis saaks teemast, mis juba kaua aega õhus olnud, lõpuks lahti, aga suurem osa siiski arvas, et vallal on olulisemaid teemasid, millega tegeleda.
Lõhestaks valda
„Pigem on see provokatiivne ja lõhestav. Pool läheks ühte, pool teise. Maakonnakeskusena ju Lihula rahvas ikka ka käib pigem Pärnus kui Haapsalus,“ kõlasid seisukohad,
Volikogu juht Silvia Lotman (Terve Vald) uuris algatajalt, kas on seda riski ka kaalutud, et küsitlus ajab valla tülli ja hakkab kampaania kahes suunas pihta.
Korsten vastas, et et see pole realistlik oht. „Demokraatiale on teatud vastuolu ja vastasseis omane,“ rääkis ta,“ igal valimisel on erinevad erakonnad ja valimisliidud ja debatid, vaidlused. Aga valimised toimuvad ära ja elu läheb kenasti edasi. Arvan, et praegusel juhul oleks asi samuti nii, me korraldaksime rahvaküsitluse ära, enne seda oleks vastasseis, väitlused, aga pärast elu läheks edasi.“
Vallavolinik Andres Hirvela (Terve Vald) uuris, kas Korsten ikka on kursis et on maakondlikud arengukavad, planeeringud, need kõik oleks vaja uuesti teha kui minna muu maakonna alla ja need kõik maksavad. „Vald on niigi rahahädas, peame mõtlema, kust raha saame ja mõtlema, mida ehitada, arendada,“ rõhutas Hirvela.
Ka kostus kahtlus, et kas Läänemaa üldse tahaks Lääneranna valda enda alla, sest neil on endal sood ja raba küll.
Vallavolinik Meelis Malk (EKRE) aga jäi mõtlema, et miks alternatiivina 2017. aastal ei pakutud välja Lihula maakonda. „Tegelikult me oleme täpselt sama suur pindalalt kui Hiiumaa ja hiidlastel on oma maakond, olgugi, et meil on rahvaarv väiksem,“ nentis Malk. „Teine asi on see, et me kõigume seal 5000 piiri peal, põhimõtteliselt võiks vabariigi valitsus meile täna öelda, et teil on kaks valikut, kas ühinete Pärnu linnaga või Lääne -Nigula vallaga.“
Andres Vaan (Lääneranna Rahva valimisliit) lisas, et kuuluvuse teema teema pole aktuaalne ja vallal on tähtsamaid probleeme, millega tegelda. „Kui selle teema, rahvaküsitluse, juurde pöörduda tulevikus, siis oleks mõistlik seda kulude kokkuhoiu mõttes ka teha koos valimistega. Siis inimene tuleb välja ja saab ka väga laiapõhjalise arvamuse.“
Vallavanem Tarvi Sits rõhutas, et rahvaküsitlus on tõsine asi ja seda ei maksa korraldada lihtsalt igaks juhuks, et proovime.
„Jah, see on ajalooline ja emotsionaalne küsimus, kindlasti tõmbab tähelepanu, aga vallas on ka praktilisemad igapäevased teemad- teede olukord, haridus, eelarve seis. Vallavalitsuse seisukoht on, et juhul kui see teema, kas Läänemaa ja Pärnumaa, on ka järgmiste kohalike omavalitsuste volikogude valimistel jätkuvalt aktuaalne, siis kõigil on võimalik oma seisukoht kujundada. Kiirustamiseks pole meie hinnangul põhjust,“ rõhutas ta, nõustudes, et teema on muidugi õhus.
„Algul oli harjumatu kirjutada kodutalu aadressiks Pärnumaa, aga see ei võta mult ära identiteeti, et ma olen Lihula kandist pärit ja olen lõunaläänemaalane. On kirglikke pooldajad Läänemaa, on kirglikke Pärnumaa suunas, aga enamus arvab siiski, et tegelge teiste küsimustega, meil on pakilisemaid teemasid.“
Kallis lõbu
Vähetähtis pole ka see, et rahvaküsitluse korraldamine maksaks hinnanguliselt 10 000 eurot. Nii küsitigi algatajalt, kas see on piisavalt oluline, kulutamaks selleks nii suure summa ja raha võiks minna hoopis näiteks selleks, et valda elanikke juurde kutsuda.
Korsten arvas, et tema arvates on 10 000 euro kulutamine põhjendatud, sest see on väga põhimõtteline teema.
Kõlama jäid mõtted, et vallavalitsus võiks näiteks teha koostööd algatajatega, et eelnõu sünniks ja lasta teemal seedida, kuni uute valimisteni.
„Tahan sind tänada, et sa sellise julgustükiga volikogu ette tulid, seedime seda,“ tõdes Malk.
Ja sõnadega „aitäh, Kristjan, tubli poiss ja aplaus,“ sedapuhku arutelu ka lõppes.
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120606606/laaneranna-vallavolinikud-aitah-tubli-poiss-ja-aplaus-aga-rahvakusitlusele-kuluks-10-000-eurot
Lääneranna vallavolinikud: aitäh, tubli poiss ja aplaus, aga rahvaküsitlusele kuluks 10 000 eurot!
___________________________________________„On kirglikke pooldajad Läänemaa, on kirglikke Pärnumaa suunas, aga enamus arvab siiski, et tegelge teiste küsimustega, meil on pakilisemaid teemasid,“ tõdes Lääneranna vallavanem Tarvi Sits.
_________________________________________________________________________________
Lääneranna vallavolikogu arutas oma 27. augusti istungil 74 allkirjaga rahvaalgatust, kus avaldati soovi, et Lääneranna vald läheks Pärnu maakonnast üle Lääne maakonna koosiseisu. Ühtegi otsust selle kohta, kas ja millal üldse rahvaküsitlus sel teemal korraldada, vastu ei võetud. Tegelikult polnudki, mida hääletada, sest puudus ka vastav eelnõu ja see polnud ka päevakorras.
Aga teema on õhus ja seepärast volikogu ka maakondlikku kuuluvust suure kirega arutas.
Kuulati ära rahvaküsitluse eestvedaja ja algataja Kristjan Korsten ja arvamusi oli volinikel seinast seina. Kohati muutus vaidlus laua taga üsna emotsionaalseks. Oli neid, kes tõdesid, et küsitluse võiks ju ära teha, siis saaks teemast, mis juba kaua aega õhus olnud, lõpuks lahti, aga suurem osa siiski arvas, et vallal on olulisemaid teemasid, millega tegeleda.
Lõhestaks valda
„Pigem on see provokatiivne ja lõhestav. Pool läheks ühte, pool teise. Maakonnakeskusena ju Lihula rahvas ikka ka käib pigem Pärnus kui Haapsalus,“ kõlasid seisukohad,
Volikogu juht Silvia Lotman (Terve Vald) uuris algatajalt, kas on seda riski ka kaalutud, et küsitlus ajab valla tülli ja hakkab kampaania kahes suunas pihta.
Korsten vastas, et et see pole realistlik oht. „Demokraatiale on teatud vastuolu ja vastasseis omane,“ rääkis ta,“ igal valimisel on erinevad erakonnad ja valimisliidud ja debatid, vaidlused. Aga valimised toimuvad ära ja elu läheb kenasti edasi. Arvan, et praegusel juhul oleks asi samuti nii, me korraldaksime rahvaküsitluse ära, enne seda oleks vastasseis, väitlused, aga pärast elu läheks edasi.“
Vallavolinik Andres Hirvela (Terve Vald) uuris, kas Korsten ikka on kursis et on maakondlikud arengukavad, planeeringud, need kõik oleks vaja uuesti teha kui minna muu maakonna alla ja need kõik maksavad. „Vald on niigi rahahädas, peame mõtlema, kust raha saame ja mõtlema, mida ehitada, arendada,“ rõhutas Hirvela.
Ka kostus kahtlus, et kas Läänemaa üldse tahaks Lääneranna valda enda alla, sest neil on endal sood ja raba küll.
Vallavolinik Meelis Malk (EKRE) aga jäi mõtlema, et miks alternatiivina 2017. aastal ei pakutud välja Lihula maakonda. „Tegelikult me oleme täpselt sama suur pindalalt kui Hiiumaa ja hiidlastel on oma maakond, olgugi, et meil on rahvaarv väiksem,“ nentis Malk. „Teine asi on see, et me kõigume seal 5000 piiri peal, põhimõtteliselt võiks vabariigi valitsus meile täna öelda, et teil on kaks valikut, kas ühinete Pärnu linnaga või Lääne -Nigula vallaga.“
Andres Vaan (Lääneranna Rahva valimisliit) lisas, et kuuluvuse teema teema pole aktuaalne ja vallal on tähtsamaid probleeme, millega tegelda. „Kui selle teema, rahvaküsitluse, juurde pöörduda tulevikus, siis oleks mõistlik seda kulude kokkuhoiu mõttes ka teha koos valimistega. Siis inimene tuleb välja ja saab ka väga laiapõhjalise arvamuse.“
Vallavanem Tarvi Sits rõhutas, et rahvaküsitlus on tõsine asi ja seda ei maksa korraldada lihtsalt igaks juhuks, et proovime.
„Jah, see on ajalooline ja emotsionaalne küsimus, kindlasti tõmbab tähelepanu, aga vallas on ka praktilisemad igapäevased teemad- teede olukord, haridus, eelarve seis. Vallavalitsuse seisukoht on, et juhul kui see teema, kas Läänemaa ja Pärnumaa, on ka järgmiste kohalike omavalitsuste volikogude valimistel jätkuvalt aktuaalne, siis kõigil on võimalik oma seisukoht kujundada. Kiirustamiseks pole meie hinnangul põhjust,“ rõhutas ta, nõustudes, et teema on muidugi õhus.
„Algul oli harjumatu kirjutada kodutalu aadressiks Pärnumaa, aga see ei võta mult ära identiteeti, et ma olen Lihula kandist pärit ja olen lõunaläänemaalane. On kirglikke pooldajad Läänemaa, on kirglikke Pärnumaa suunas, aga enamus arvab siiski, et tegelge teiste küsimustega, meil on pakilisemaid teemasid.“
Kallis lõbu
Vähetähtis pole ka see, et rahvaküsitluse korraldamine maksaks hinnanguliselt 10 000 eurot. Nii küsitigi algatajalt, kas see on piisavalt oluline, kulutamaks selleks nii suure summa ja raha võiks minna hoopis näiteks selleks, et valda elanikke juurde kutsuda.
Korsten arvas, et tema arvates on 10 000 euro kulutamine põhjendatud, sest see on väga põhimõtteline teema.
Kõlama jäid mõtted, et vallavalitsus võiks näiteks teha koostööd algatajatega, et eelnõu sünniks ja lasta teemal seedida, kuni uute valimisteni.
„Tahan sind tänada, et sa sellise julgustükiga volikogu ette tulid, seedime seda,“ tõdes Malk.
Ja sõnadega „aitäh, Kristjan, tubli poiss ja aplaus,“ sedapuhku arutelu ka lõppes.
Kommentaarid
Postita kommentaar