VA_056 VAIMU-AABITS _ ALLAR JÕKS ⟩ KAS PROKURATUUR ON END EESTI ÕIGUSKORRAST LAHTI SIDUMAS? _ POSTIMEES 28.08.2026
#VaimuAabits #GentlemenFromEstonia #AllarJõks #EndelLepp #FearAndLoathingInArmandonia #PLAYBUNNY #EndelLeppFashionHouse #MartiniVolukybar #EndelLepaKurgiaed #MuzanE #TheHouseOfPlaybunny #KumariImedemaa #TheGardenOfMensFashionDelights #AppallingSilence #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #GentlemensFloralCabinet #TheKirblaMethod #MEEZ082026
Valitsuserakonna liidrid käisid päevast päeva parteikassa vahet, 999-kroonine annetus näpu vahel, hiilides nii mööda seadusega sularahaannetustele seatud 1000 kroonisest piirangust. Nii alustasin ma 2003. aasta aprillis Äripäevas arvamuslugu sellest, kuidas nõrk järelevalve erakondade rahastamise üle ohustab demokraatiat. Sellest hetkest alates olen aastakümneid olnud allergiline erakonna musta rahastamise suhtes, kirjutab endine õiguskantsler ja praegune vandeadvokaat Allar Jõks.
/.../
Kakskümmend kolm aastat tagasi hoiatasin ma, et poliitiline korruptsioon ohustab Eesti demokraatiat. Nii valus kui seda pole ka väljendada, võib prokuratuuri edendatud ja etendatud menetlus ohustada Eesti demokraatiat.
https://arvamus.postimees.ee/8535986/allar-joks-kas-prokuratuur-on-end-eesti-oiguskorrast-lahti-sidumas ALLAR JÕKS ⟩ Kas prokuratuur on end Eesti õiguskorrast lahti sidumas?
Prokuratuur tõlgendab erakonnaseaduse juriidilise isiku annetuse keeldu valesti.
Maailmavaatepõhine vabaühenduse toetus ei ole erakonnale teenus ega keelatud annetus.
Kui prokuratuur oma seisukohta ei muuda, tuleks seadus tema sõnul viia põhiseadusega kooskõlla.
Valitsuserakonna liidrid käisid päevast päeva parteikassa vahet, 999-kroonine annetus näpu vahel, hiilides nii mööda seadusega sularahaannetustele seatud 1000 kroonisest piirangust. Nii alustasin ma 2003. aasta aprillis Äripäevas arvamuslugu sellest, kuidas nõrk järelevalve erakondade rahastamise üle ohustab demokraatiat. Sellest hetkest alates olen aastakümneid olnud allergiline erakonna musta rahastamise suhtes, kirjutab endine õiguskantsler ja praegune vandeadvokaat Allar Jõks.
Õiguskantslerina tegin riigikogule ettepaneku tõhustada erakonna rahastamise järelevalvet ja viisin parlamendi tegevusetuse pärast riigikohtusse. Olen võimendanud rahastamisskandaale, sh Silvergate, ja nõudnud kompromissitult läbipaistvust. Keegi ei saa mulle heita ette leigust idaraha, nelja sidruni või ämma kapist leitud raha suhtes.
See oli ka põhjuseks, miks 2025. aasta detsembris nõustusin Isamaa soovil analüüsima, mis on kehtiva erakonnaseaduse järgi lubatud ja mis keelatud annetus. Olin toona piisavalt naiivne arvamaks, et see kriminaalasi lõpetatakse.
Nädala alguses kõlas uudis, et prokuratuur täiendas kahtlustust ja kaalub kohtusse minemist.
Prokuratuur käsitleb kuriteona Isamaa maailmavaate toetamiseks loodud mittetulundusühingu poolt erakonna seisukohti edendavat teavitustööd. Kahtlustuse järgi on tegemist erakonnale osutatud tasuta «teenuse» või «rahaliselt hinnatava hüvena».
Kuidas sai juriidilise isiku annetamise keeld alguse?
Erakonnaseadus keelab juriidilise isiku annetuse, täpsustades, et selleks on kaupade, teenuste või varaliste õiguste loovutamine erakonnale tingimustel, mis pole teistele turuosalistele kättesaadavad.
Õiguskantslerina nägin lähedalt, miks kirjutati juriidilise isiku annetuste lauskeeld 2003. aastal erakonnaseadusesse. Regulatsiooni ühemõtteline eesmärk oli vältida olukorda, kus ei ole teada, kes erakonda rahastab.
Isamaa kahtlustuse kontekstis on seega võtmeküsimus, 1) kas erakonna toetajad on jäänud varju ja 2) kas mittetulundusühingu toetust mõnele erakonnale näiteks toetavate sõnavõttude, reklaami või kihutustööga saab kvalifitseerida teenuse või muu rahaliselt hinnatava hüvena ehk keelatud annetusena.
Esimesele küsimusele annab vastuse prokuratuur ise. Kahtlustuse esitamine erinevatele isikutele ei jäta kahtlust, et erakonda toetavad isikud ei ole jäänud varju.
Ühise maailmavaate jagamine ei ole teenuse osutamine
Teisele küsimusel vastamiseks tuleb avada, mida tähendab teenus ja teenuse osutamine. Erakonnaseadus teenuse mõistet ei ava. Küll aga võrsub käibemaksuseadusest ja tsiviilõigusest järeldus, et teenus on ettevõtluse korras mingi hüve osutamine või õiguse võõrandamine, mis põhineb kokkuleppel teenuseosutaja ja teenusesaaja vahel.
Kahtlemata saab teenuseks lugeda, kui erakond näiteks tellib reklaamplakatite kujundamise ja paigaldamise. Keelatud annetuseks saaks lugeda olukorra, kus ettevõte osutab teenust tasuta, kuid teistel erakondadel tuleb sama eest maksta.
Erakonnast eraldiseisva vabaühenduse toetus ei kujuta endast lepingulise kohustuse täitmist või ettevõtluse korras hüve osutamist. See on põhiseaduses sätestatud väljendus- ja ühinemisvabaduse teostamine. Kui ühendus toetab erakonda, kelle ideed ühtivad tema väärtustega, ei osuta ta «teenust», vaid teostab oma põhiseaduslikku õigust meelsust väljendada.
Prokuratuuri loogika tulemusena peaks kriminaaluurimise algatama näiteks ka juhul, kui loomakaitseühing teeb reklaami ja kleebib plakateid jõudude kasuks, kes lubavad keelustada kanade puurispidamise.
Kui erakonnaseadust mõista selliselt, oleks rahaliselt hinnatav hüve või teenus seegi, kui Postimehe lugeja jagab oma sotsiaalmeedias ühe kandidaadi arvamusi ja vaateid kajastavat artiklit, kuid jätab tähelepanuta teised kandidaadid.
Järelikult ei või teenuse osutamiseks erakonnaseaduse tähenduses lugeda igasugust tegevust, mis ühel või teisel moel võib erakonda toetada või erakonnale kasulik olla.
Puudub igasugune õigustus, miks teenust erakonnaseaduse tähenduses tuleks tõlgendada vastuolus teiste seadustega. Prokuratuuri kahtlustus on teenusele andnud sisu, millel puudub side kehtiva õigusega. Teisisõnu on prokuratuur ennast Eesti õiguskorrast lahti sidumas.
Huvigruppide toetustegevuse lugemine teenuseks või rahaliseks hüveks viiks ohtliku tõlgenduseni, mille kohaselt oleks nende osalemine poliitilises debatis lubatav ainult juhul, kui võrdselt toetatakse kõiki erakondi.
Kas keegi kujutaks ette, et abieluvõrdsust edendav ühendus peaks hakkama kiitma ja reklaamima padukonservatiivseid erakondi? Või parempoolset ilmavaadet toetav ühendus peaks võrdselt reklaamima ka kopteriga toetust jagavaid erakondasid?
Selline arusaam muudaks sisutuks väljendus- ja ühinemisvabaduse ja oleks ilmselgelt vastuolus põhiseadusega. Seetõttu on õiguskantsler Ülle Madise selgitanud: «Maailmavaate edendamiseks ühe või teise kandidaadi, valimisliidu või erakonna eelistamises ja temaga koostöö tegemises ei ole demokraatlikus ühiskonnas midagi ohtlikku – vastupidi, see on terve ja vaba ühiskonna toimimise loomulik osa.»
SALKi kohtuasjast tuleneb samuti järeldus, et erakonnaseadusest tulenevaid keeldusid tuleb tõlgendada kitsendavalt ja põhiseadusega kooskõlas.
Loodan, et prokuratuur laseb enne süüdistuse esitamist oma õigusliku konstruktsiooni läbi terve mõistuse filtri ja haagib lahti end maailmavaatest, mille kohaselt «ausal ei ole karta midagi».
Kui prokuratuur jääb siiski truuks oma seisukohale, et erakonnaseadust ei ole võimalik põhiseadusega kooskõlas tõlgendada, siis peaks (järgmine) õiguskantsler tegema parlamendile ettepaneku viia erakonnaseadus kooskõlla põhiseadusega.
Kakskümmend kolm aastat tagasi hoiatasin ma, et poliitiline korruptsioon ohustab Eesti demokraatiat. Nii valus kui seda pole ka väljendada, võib prokuratuuri edendatud ja etendatud menetlus ohustada Eesti demokraatiat.
28. august 2026, 16:00
Maailmavaatepõhine vabaühenduse toetus ei ole erakonnale teenus ega keelatud annetus.
Kui prokuratuur oma seisukohta ei muuda, tuleks seadus tema sõnul viia põhiseadusega kooskõlla.
Valitsuserakonna liidrid käisid päevast päeva parteikassa vahet, 999-kroonine annetus näpu vahel, hiilides nii mööda seadusega sularahaannetustele seatud 1000 kroonisest piirangust. Nii alustasin ma 2003. aasta aprillis Äripäevas arvamuslugu sellest, kuidas nõrk järelevalve erakondade rahastamise üle ohustab demokraatiat. Sellest hetkest alates olen aastakümneid olnud allergiline erakonna musta rahastamise suhtes, kirjutab endine õiguskantsler ja praegune vandeadvokaat Allar Jõks.
Õiguskantslerina tegin riigikogule ettepaneku tõhustada erakonna rahastamise järelevalvet ja viisin parlamendi tegevusetuse pärast riigikohtusse. Olen võimendanud rahastamisskandaale, sh Silvergate, ja nõudnud kompromissitult läbipaistvust. Keegi ei saa mulle heita ette leigust idaraha, nelja sidruni või ämma kapist leitud raha suhtes.
See oli ka põhjuseks, miks 2025. aasta detsembris nõustusin Isamaa soovil analüüsima, mis on kehtiva erakonnaseaduse järgi lubatud ja mis keelatud annetus. Olin toona piisavalt naiivne arvamaks, et see kriminaalasi lõpetatakse.
Nädala alguses kõlas uudis, et prokuratuur täiendas kahtlustust ja kaalub kohtusse minemist.
Prokuratuur käsitleb kuriteona Isamaa maailmavaate toetamiseks loodud mittetulundusühingu poolt erakonna seisukohti edendavat teavitustööd. Kahtlustuse järgi on tegemist erakonnale osutatud tasuta «teenuse» või «rahaliselt hinnatava hüvena».
Kuidas sai juriidilise isiku annetamise keeld alguse?
Erakonnaseadus keelab juriidilise isiku annetuse, täpsustades, et selleks on kaupade, teenuste või varaliste õiguste loovutamine erakonnale tingimustel, mis pole teistele turuosalistele kättesaadavad.
Õiguskantslerina nägin lähedalt, miks kirjutati juriidilise isiku annetuste lauskeeld 2003. aastal erakonnaseadusesse. Regulatsiooni ühemõtteline eesmärk oli vältida olukorda, kus ei ole teada, kes erakonda rahastab.
Isamaa kahtlustuse kontekstis on seega võtmeküsimus, 1) kas erakonna toetajad on jäänud varju ja 2) kas mittetulundusühingu toetust mõnele erakonnale näiteks toetavate sõnavõttude, reklaami või kihutustööga saab kvalifitseerida teenuse või muu rahaliselt hinnatava hüvena ehk keelatud annetusena.
Esimesele küsimusele annab vastuse prokuratuur ise. Kahtlustuse esitamine erinevatele isikutele ei jäta kahtlust, et erakonda toetavad isikud ei ole jäänud varju.
Ühise maailmavaate jagamine ei ole teenuse osutamine
Teisele küsimusel vastamiseks tuleb avada, mida tähendab teenus ja teenuse osutamine. Erakonnaseadus teenuse mõistet ei ava. Küll aga võrsub käibemaksuseadusest ja tsiviilõigusest järeldus, et teenus on ettevõtluse korras mingi hüve osutamine või õiguse võõrandamine, mis põhineb kokkuleppel teenuseosutaja ja teenusesaaja vahel.
Kahtlemata saab teenuseks lugeda, kui erakond näiteks tellib reklaamplakatite kujundamise ja paigaldamise. Keelatud annetuseks saaks lugeda olukorra, kus ettevõte osutab teenust tasuta, kuid teistel erakondadel tuleb sama eest maksta.
Erakonnast eraldiseisva vabaühenduse toetus ei kujuta endast lepingulise kohustuse täitmist või ettevõtluse korras hüve osutamist. See on põhiseaduses sätestatud väljendus- ja ühinemisvabaduse teostamine. Kui ühendus toetab erakonda, kelle ideed ühtivad tema väärtustega, ei osuta ta «teenust», vaid teostab oma põhiseaduslikku õigust meelsust väljendada.
Prokuratuuri loogika tulemusena peaks kriminaaluurimise algatama näiteks ka juhul, kui loomakaitseühing teeb reklaami ja kleebib plakateid jõudude kasuks, kes lubavad keelustada kanade puurispidamise.
Kui erakonnaseadust mõista selliselt, oleks rahaliselt hinnatav hüve või teenus seegi, kui Postimehe lugeja jagab oma sotsiaalmeedias ühe kandidaadi arvamusi ja vaateid kajastavat artiklit, kuid jätab tähelepanuta teised kandidaadid.
Järelikult ei või teenuse osutamiseks erakonnaseaduse tähenduses lugeda igasugust tegevust, mis ühel või teisel moel võib erakonda toetada või erakonnale kasulik olla.
Puudub igasugune õigustus, miks teenust erakonnaseaduse tähenduses tuleks tõlgendada vastuolus teiste seadustega. Prokuratuuri kahtlustus on teenusele andnud sisu, millel puudub side kehtiva õigusega. Teisisõnu on prokuratuur ennast Eesti õiguskorrast lahti sidumas.
Huvigruppide toetustegevuse lugemine teenuseks või rahaliseks hüveks viiks ohtliku tõlgenduseni, mille kohaselt oleks nende osalemine poliitilises debatis lubatav ainult juhul, kui võrdselt toetatakse kõiki erakondi.
Kas keegi kujutaks ette, et abieluvõrdsust edendav ühendus peaks hakkama kiitma ja reklaamima padukonservatiivseid erakondi? Või parempoolset ilmavaadet toetav ühendus peaks võrdselt reklaamima ka kopteriga toetust jagavaid erakondasid?
Selline arusaam muudaks sisutuks väljendus- ja ühinemisvabaduse ja oleks ilmselgelt vastuolus põhiseadusega. Seetõttu on õiguskantsler Ülle Madise selgitanud: «Maailmavaate edendamiseks ühe või teise kandidaadi, valimisliidu või erakonna eelistamises ja temaga koostöö tegemises ei ole demokraatlikus ühiskonnas midagi ohtlikku – vastupidi, see on terve ja vaba ühiskonna toimimise loomulik osa.»
SALKi kohtuasjast tuleneb samuti järeldus, et erakonnaseadusest tulenevaid keeldusid tuleb tõlgendada kitsendavalt ja põhiseadusega kooskõlas.
Loodan, et prokuratuur laseb enne süüdistuse esitamist oma õigusliku konstruktsiooni läbi terve mõistuse filtri ja haagib lahti end maailmavaatest, mille kohaselt «ausal ei ole karta midagi».
Kui prokuratuur jääb siiski truuks oma seisukohale, et erakonnaseadust ei ole võimalik põhiseadusega kooskõlas tõlgendada, siis peaks (järgmine) õiguskantsler tegema parlamendile ettepaneku viia erakonnaseadus kooskõlla põhiseadusega.
Kakskümmend kolm aastat tagasi hoiatasin ma, et poliitiline korruptsioon ohustab Eesti demokraatiat. Nii valus kui seda pole ka väljendada, võib prokuratuuri edendatud ja etendatud menetlus ohustada Eesti demokraatiat.
Kommentaarid
Postita kommentaar