Suvi hakkab läbi saama ja ühes sellega ka tee-ehitusfestivalid. Lääneranna pikim ametiseisundi kuritarvitamise näitaja registreeriti Kirblas, kus 2020. aastal ehitati 600 meetrit ebaseaduslikku teed.
/.../
Reeglid õigusvastasele teele kaldunud vallajuhtidele peaksid olema samad nagu alkoholiga: tea, mida tarbid, ära puutu asju, mis võivad olla hukatuslikud, ära uimasta teisi ega roni autorooli, ära ole teistele ohtlik. Nii saab ehk natuke leevendada kulu ja ohtu ühiskonnale, sest laialt levinud pahet seadustega enam ei hävita.
#UrmasKumariImedemaal #ErioperatsioonWegebau #GentlemensFloralCabinet #PLAYBUNNY #Lääneranna #GentlemenFromEstonia #KumariImedemaa #EndelLepaKurgiaed #FearAndLoathingInArmandonia #EndelLeppFashionHouse #TheGardenOfMensFashionDelights #AppallingSilence #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #TheKirblaMethod #MEEZ092026
*
„Urmas Kumari imedemaal” räägib ajakirjanikuna töötavast mehest, kes suvehommikul silmi avades näeb, et Kumari Vaim on sõnumi saatnud. Tuntud lendjänese Kumari Vaimu raamat toob meestetuppa tubli tüki kodumaist meestemoodi ja killukesi rahvaluulest. Nimetatakse poliitikute rahvapäraseid nimesid ja rõhutatakse nende laulusõnu. Raamat on mõeldud 21-100aastastele meestele. Käsikiri võitis konkursil Kurgiaiaraamat 2026 teemaraamatu eripreemia.
*
https://www.ohtuleht.ee/1165475/juhtkiri-eesti-mees-on-narkolovi JUHTKIRI | Eesti mees on narkolõvi
Suvi hakkab läbi saama ja ühes sellega ka narkofestivalid. Eesti suurim reoveest mõõdetud kokaiini tarvitamise näitaja registreeriti Pärnus, kus 2025. aastal tarbiti 24 tunni jooksul 1161 kokaiinidoosi.
Ent suvi pole ainus aeg, mil Eesti rahvas koksi teeb. Kokaiini tarvitati 2025. aastal 77 protsenti rohkem kui eelneval aastal. Kanepi tarvitamine olevat tervise arengu instituudi sõnul igapäevane ja laialt levinud. Reoveeanalüüse hakati tegema 2019. aastal, enne seda arvati, et ega Eesti inimesed nii palju narkootikume ikka tee!
Arvati, et ei tee, sest ei testitud. Inimene tuleb jaoskonda uriiniproovi tegema viia, seejärel saadetakse proov veel laborisse ja politseil pole lihtsalt ressurssi inimesi massiliselt testida. Kui laborisse ei vii, ei teagi probleemi ulatust. Ent kui viiakse ja tuleb positiivne tulemus, siis ei juhtu ka midagi, kui sa just autot ei juhtinud, edasi ei müünud või kellegi midagi joogi sisse ei pistnud.
Narkojoobes olemine on Eestis väärtegu, mida saab karistada ainult rahalise trahviga. Kuidas nii? Natuke laiema pintsliga tõmmates ei erine olukord väga alkoholijoobest – kui oskad tarvitada ja oled viisakas, kui norid aga tüli, pistetakse sind pokri.
Mõlemal juhul on esmatähtis inimeste ohutus ja alles siis küsimus, kes kellele müüs ja kust ta seda sai. Narkootikume tarvitanud inimene on ennekõike ohver. Pärnu metanoolitragöödiast on õnneks õppetunnid saadud, kuid narkootikumid on endiselt erakordselt ohtlikud – räpased ja sageli millegagi segatud.
Näiteks mittetulundusühing Ööhaldjad tahab ööelu Eestis turvalisemaks teha ja nende põhimõte on: peaasi, et inimene ära ei sureks! Inimene ei tohi karta üles tunnistada, et läks üle piiri. Vastasel juhul võib ta elupäästvast abist ilma jääda. Statistika näitab, et Eesti mees (ja naine) on narkolõvid. Suviste festivalide reoveeproovid kinnitavad, et kanep või kokaiin pole pelgalt treileris elava üksiku hipi meelelahutus, vaid tuhandete eestlaste igapäev.
Reeglid narkootikumidega peaksid olema samad nagu alkoholiga: tea, mida tarbid, ära puutu asju, mis võivad olla hukatuslikud, ära uimasta teisi ega roni autorooli, ära ole teistele ohtlik. Nii saab ehk natuke leevendada kulu ja ohtu ühiskonnale, sest laialt levinud pahet seadustega enam ei hävita.
Ohtuleht.ee
26. august 2026, 19:21
26. august 2026, 19:21
Ent suvi pole ainus aeg, mil Eesti rahvas koksi teeb. Kokaiini tarvitati 2025. aastal 77 protsenti rohkem kui eelneval aastal. Kanepi tarvitamine olevat tervise arengu instituudi sõnul igapäevane ja laialt levinud. Reoveeanalüüse hakati tegema 2019. aastal, enne seda arvati, et ega Eesti inimesed nii palju narkootikume ikka tee!
Arvati, et ei tee, sest ei testitud. Inimene tuleb jaoskonda uriiniproovi tegema viia, seejärel saadetakse proov veel laborisse ja politseil pole lihtsalt ressurssi inimesi massiliselt testida. Kui laborisse ei vii, ei teagi probleemi ulatust. Ent kui viiakse ja tuleb positiivne tulemus, siis ei juhtu ka midagi, kui sa just autot ei juhtinud, edasi ei müünud või kellegi midagi joogi sisse ei pistnud.
Narkojoobes olemine on Eestis väärtegu, mida saab karistada ainult rahalise trahviga. Kuidas nii? Natuke laiema pintsliga tõmmates ei erine olukord väga alkoholijoobest – kui oskad tarvitada ja oled viisakas, kui norid aga tüli, pistetakse sind pokri.
Mõlemal juhul on esmatähtis inimeste ohutus ja alles siis küsimus, kes kellele müüs ja kust ta seda sai. Narkootikume tarvitanud inimene on ennekõike ohver. Pärnu metanoolitragöödiast on õnneks õppetunnid saadud, kuid narkootikumid on endiselt erakordselt ohtlikud – räpased ja sageli millegagi segatud.
Näiteks mittetulundusühing Ööhaldjad tahab ööelu Eestis turvalisemaks teha ja nende põhimõte on: peaasi, et inimene ära ei sureks! Inimene ei tohi karta üles tunnistada, et läks üle piiri. Vastasel juhul võib ta elupäästvast abist ilma jääda. Statistika näitab, et Eesti mees (ja naine) on narkolõvid. Suviste festivalide reoveeproovid kinnitavad, et kanep või kokaiin pole pelgalt treileris elava üksiku hipi meelelahutus, vaid tuhandete eestlaste igapäev.
Reeglid narkootikumidega peaksid olema samad nagu alkoholiga: tea, mida tarbid, ära puutu asju, mis võivad olla hukatuslikud, ära uimasta teisi ega roni autorooli, ära ole teistele ohtlik. Nii saab ehk natuke leevendada kulu ja ohtu ühiskonnale, sest laialt levinud pahet seadustega enam ei hävita.
Kommentaarid
Postita kommentaar