EKI_069 _ ENDEL KUMARI IMEDEMAAL: BLOGI | Zelenskõi: Ukraina tunneb end hiljutiste sündmuste tõttu reedetuna, oleme kaotamas USA-d partnerina _ OHTULEHT 14.10.2026 / PTK 17.10.2026
https://www.ohtuleht.ee/1168942/blogi-zelenskoi-ukraina-tunneb-end-hiljutiste-sundmuste-tottu-reedetuna-oleme-kaotamas-usa-d-partnerina
Kolmapäev, 14. oktoober. Ukrainas on käimas Venemaa algatatud täiemahulise sõja 1694. päev. Venemaa jätkab Ukraina kortermajade pommitamist.
/.../
21:43
Zelenskõi ütles Piers Morganile, et Ukraina tunneb end hiljutiste sündmuste tõttu reedetuna ja usub, et on kaotamas Ameerika Ühendriike kui tugevat partnerit. Otse küsimusele, kas Ukraina on Ameerikat kaotamas, vastas Zelenskõi: „Jah, kuid mitte meie pärast. Me ei tohi olla nõrgad. Vastasel juhul me ei jää ellu.“
„Me ei müü oma riiki. Kuulge, sõbrad, see pole meie jaoks äri. See on meie elu. See on meie riik, meie kodu, meie lapsed,“ sõnas Zelenskõi.
Zelenskõi ütles Piers Morganile, et Ukraina tunneb end hiljutiste sündmuste tõttu reedetuna ja usub, et on kaotamas Ameerika Ühendriike kui tugevat partnerit. Otse küsimusele, kas Ukraina on Ameerikat kaotamas, vastas Zelenskõi: „Jah, kuid mitte meie pärast. Me ei tohi olla nõrgad. Vastasel juhul me ei jää ellu.“
„Me ei müü oma riiki. Kuulge, sõbrad, see pole meie jaoks äri. See on meie elu. See on meie riik, meie kodu, meie lapsed,“ sõnas Zelenskõi.
/.../
„Putin peab silmitsi seisma rahu hülgamise tagajärgedega, mitte sõja jätkamise stiimulitega,“ ütles Sõbiha.
/.../
*
Liputha Jamantelli mängufilm „Who The Fuck Is Nele Sõber?“ jõuab Eesti kinodesse 12. detsembril. Enne kinolevi algust saab filmi Eestis näha 25. septembri Kürbla Käbifilmide Festivalil. Autor/allikas: KÜKÄFF
https://www.youtube.com/watch?v=r65rcAHqMew
https://www.ohtuleht.ee/1168942/blogi-zelenskoi-ukraina-tunneb-end-hiljutiste-sundmuste-tottu-reedetuna-oleme-kaotamas-usa-d-partnerina BLOGI | Zelenskõi: Ukraina tunneb end hiljutiste sündmuste tõttu reedetuna, oleme kaotamas USA-d partnerina
Kolmapäev, 14. oktoober. Ukrainas on käimas Venemaa algatatud täiemahulise sõja 1694. päev. Venemaa jätkab Ukraina kortermajade pommitamist.
Ülevaade olulisematest arengutest:
23:21
USA meedias avaldati, et FBI direktor Kash Patel saabus väidetavalt Venemaale, et osaleda kavandatud kohtumisel, kuid tema visiidi eesmärk jäi teadmata. FBI eitas peagi sellise reisi toimumist. MS NOW teatel pidi reis kestma kaks päeva ning hõlmas Moskva ja Peterburi külastamist. FBI ei kommenteerinud meediataotlust kohe, samas kui võrgustiku allikad USA õiguskaitseagentuuris ütlesid, et nad ei tea, mida Patel Venemaal väidetavalt teeb.
22:58
Õhujõudude pressiesindaja Juri Ihnati sõnul on Ukrainal jätkuvalt puudus Patrioti tõrjerakettidest, mis on osaliselt tingitud lahingutest Lähis-Idas. Ta ütles, et mõned riigid ei soovi oma varusid jagada, kuid märkis, et neli tänast ballistiliste rakettide tõrjumist näitavad, et Ukraina saab endiselt toetust. Ihnat ütles, et Ukraina ja tema partnerid töötavad ka lahenduste kallal nii reaktiivmootoriga UAV-de kui ka ballistiliste rakettide vastu.
21:43
Zelenskõi ütles Piers Morganile, et Ukraina tunneb end hiljutiste sündmuste tõttu reedetuna ja usub, et on kaotamas Ameerika Ühendriike kui tugevat partnerit. Otse küsimusele, kas Ukraina on Ameerikat kaotamas, vastas Zelenskõi: „Jah, kuid mitte meie pärast. Me ei tohi olla nõrgad. Vastasel juhul me ei jää ellu.“
„Me ei müü oma riiki. Kuulge, sõbrad, see pole meie jaoks äri. See on meie elu. See on meie riik, meie kodu, meie lapsed,“ sõnas Zelenskõi. Rääkides Trumpist, rõhutas ta, et igaüks, kes asetab end kahe poole vahele, peab jääma keskele, selle asemel et liikuda – nagu ta väljendus – „valele poolele“. Zelenskõi ütles, et tema hinnangul eksivad Trumpi nõunikud, ning lisas: „Ma ei tea, kes teda valele poolele suunab. See ei ole see pool ajaloost, millel peaks seisma.“
21:24
Ühendkuningriik kiirendab Suurbritannias toodetud õhutõrjesüsteemide tarnimist Ukrainale, teatas peaminister Andy Burnham kohtumisel president Zelenskõiga oma Downing Streeti residentsis.
20:55
FBI direktor Kash Patel saabus Moskvasse kahepäevasele visiidile
FBI direktor Kash Patel saabus 14. oktoobril Venemaale kahepäevasele visiidile, vahendas MS NOW allikatele tuginedes.
Kaks allikat ütlesid telekanalile, et Patelil olid Venemaal kohtumised kavandatud. FBI ei vastanud kommentaaripalvele. Visiidi eesmärk ei olnud esialgu teada.
The Atlantic teatas 9. oktoobril, et FBI ametnikud olid püüdnud veenda Pateli reisi tühistama. Hiljem võtsid nad ühendust Kongressiga, mille järel saatsid kaks Esindajatekoja demokraatide kõrgetasemelist liiget Patelile kirja, milles kutsusid teda üles kavandatud visiiti „riikliku julgeoleku huvides“ uuesti kaaluma. Patel kirjale ei vastanud.
The Atlantic vahendas 17 praegusele ja endisele FBI ning justiitsministeeriumi töötajale, luureametnikule ja teistele asjaga kursis olevatele inimestele tuginedes, et nad tundsid sügavat muret otsuste seeria pärast, mis viitasid üha tihedamatele sidemetele Trumpi administratsiooni ja Venemaa diktaatori Vladimir Putini režiimi vahel.
Kaks endist FBI kõrgetasemelist ametnikku, kes juhtisid Venemaa-vastaseid vastuluureoperatsioone ja olid kursis varasemate FBI direktorite kontaktidega Vene ametivendadega, ütlesid, et nad ei näe Pateli reisil ühtegi kaalukat põhjust, mis õigustaks sellega kaasnevaid riske.
Politico ja Reuters teatasid suvel allikatele viidates, et Patel kavatseb Moskvat külastada. Politico allikad ütlesid, et Patel pidi saabuma Venemaale 14. või 15. oktoobril ning külastama Moskvat ja Peterburi. Visiidi korraldajaks pidi olema Venemaa FSB.
Reuters teatas, et Patel oli öelnud, et on viimase aasta jooksul loonud Hiina ja Venemaaga uued „partnerlussuhted“ piiriülese kuritegevuse vastu võitlemiseks.
Viimane FBI direktor, kes Venemaad külastas, oli Robert Mueller; ta reisis sinna 2013. aastal, et arutada Bostoni maratoni pommiplahvatusi ja nendega seotud uurimisi.
Augusti lõpus tegi CIA direktor John Ratcliffe salajase visiidi Moskvasse. Meediateadete kohaselt edastas ta muu hulgas Venemaa juhtkonnale karmi hoiatuse riigi olukorra kohta.
Ülevaade olulisematest arengutest:
Vene väed ründasid teisipäeva õhtul Kiievit ballistiliste rakettidega. Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul ei saanud Ukraina partneritelt enne rünnakut taas hoiatust.
USA president Donald Trump kinnitas, et Ühendriigid jätkavad Ukrainale abi andmist, sealhulgas luureandmete jagamist. Küsimusele, kas ameeriklased on luureinfo edastamise lõpetanud, vastas Trump: „Ei, ei, me aitame neid.“ Ka Ukraina välisminister Andri Sõbiha kinnitas varem, et andmevahetus jätkub.
Vene väed ründasid esmaspäeva õhtul Harkivit ulatuslikult väikesemõõduliste rakettidega Banderol. Holodnohirski linnaosas varises kokku neljakorruselise elumaja trepikoda. Hukkus neli inimest ja üle 40 sai vigastada.
Teisipäeval avas Euroopa Liit Ukraina ja Moldovaga kaks täiendavat ühinemisläbirääkimiste teemaplokki, mis võimaldab mõlemal riigil jätkata täiendavate reformidega ja liikuda edasi Euroopa Liiduga ühinemise suunas.
Allikad: The Guardian, BBC, Ukrainska Pravda, Sky News, Reuters, The Kyiv Independent, Kyiv Post, Ukrinform.
USA president Donald Trump kinnitas, et Ühendriigid jätkavad Ukrainale abi andmist, sealhulgas luureandmete jagamist. Küsimusele, kas ameeriklased on luureinfo edastamise lõpetanud, vastas Trump: „Ei, ei, me aitame neid.“ Ka Ukraina välisminister Andri Sõbiha kinnitas varem, et andmevahetus jätkub.
Vene väed ründasid esmaspäeva õhtul Harkivit ulatuslikult väikesemõõduliste rakettidega Banderol. Holodnohirski linnaosas varises kokku neljakorruselise elumaja trepikoda. Hukkus neli inimest ja üle 40 sai vigastada.
Teisipäeval avas Euroopa Liit Ukraina ja Moldovaga kaks täiendavat ühinemisläbirääkimiste teemaplokki, mis võimaldab mõlemal riigil jätkata täiendavate reformidega ja liikuda edasi Euroopa Liiduga ühinemise suunas.
Allikad: The Guardian, BBC, Ukrainska Pravda, Sky News, Reuters, The Kyiv Independent, Kyiv Post, Ukrinform.
USA meedias avaldati, et FBI direktor Kash Patel saabus väidetavalt Venemaale, et osaleda kavandatud kohtumisel, kuid tema visiidi eesmärk jäi teadmata. FBI eitas peagi sellise reisi toimumist. MS NOW teatel pidi reis kestma kaks päeva ning hõlmas Moskva ja Peterburi külastamist. FBI ei kommenteerinud meediataotlust kohe, samas kui võrgustiku allikad USA õiguskaitseagentuuris ütlesid, et nad ei tea, mida Patel Venemaal väidetavalt teeb.
22:58
Õhujõudude pressiesindaja Juri Ihnati sõnul on Ukrainal jätkuvalt puudus Patrioti tõrjerakettidest, mis on osaliselt tingitud lahingutest Lähis-Idas. Ta ütles, et mõned riigid ei soovi oma varusid jagada, kuid märkis, et neli tänast ballistiliste rakettide tõrjumist näitavad, et Ukraina saab endiselt toetust. Ihnat ütles, et Ukraina ja tema partnerid töötavad ka lahenduste kallal nii reaktiivmootoriga UAV-de kui ka ballistiliste rakettide vastu.
Zelenskõi ütles Piers Morganile, et Ukraina tunneb end hiljutiste sündmuste tõttu reedetuna ja usub, et on kaotamas Ameerika Ühendriike kui tugevat partnerit. Otse küsimusele, kas Ukraina on Ameerikat kaotamas, vastas Zelenskõi: „Jah, kuid mitte meie pärast. Me ei tohi olla nõrgad. Vastasel juhul me ei jää ellu.“
„Me ei müü oma riiki. Kuulge, sõbrad, see pole meie jaoks äri. See on meie elu. See on meie riik, meie kodu, meie lapsed,“ sõnas Zelenskõi. Rääkides Trumpist, rõhutas ta, et igaüks, kes asetab end kahe poole vahele, peab jääma keskele, selle asemel et liikuda – nagu ta väljendus – „valele poolele“. Zelenskõi ütles, et tema hinnangul eksivad Trumpi nõunikud, ning lisas: „Ma ei tea, kes teda valele poolele suunab. See ei ole see pool ajaloost, millel peaks seisma.“
Ühendkuningriik kiirendab Suurbritannias toodetud õhutõrjesüsteemide tarnimist Ukrainale, teatas peaminister Andy Burnham kohtumisel president Zelenskõiga oma Downing Streeti residentsis.
FBI direktor Kash Patel saabus Moskvasse kahepäevasele visiidile
FBI direktor Kash Patel saabus 14. oktoobril Venemaale kahepäevasele visiidile, vahendas MS NOW allikatele tuginedes.
Kaks allikat ütlesid telekanalile, et Patelil olid Venemaal kohtumised kavandatud. FBI ei vastanud kommentaaripalvele. Visiidi eesmärk ei olnud esialgu teada.
The Atlantic teatas 9. oktoobril, et FBI ametnikud olid püüdnud veenda Pateli reisi tühistama. Hiljem võtsid nad ühendust Kongressiga, mille järel saatsid kaks Esindajatekoja demokraatide kõrgetasemelist liiget Patelile kirja, milles kutsusid teda üles kavandatud visiiti „riikliku julgeoleku huvides“ uuesti kaaluma. Patel kirjale ei vastanud.
The Atlantic vahendas 17 praegusele ja endisele FBI ning justiitsministeeriumi töötajale, luureametnikule ja teistele asjaga kursis olevatele inimestele tuginedes, et nad tundsid sügavat muret otsuste seeria pärast, mis viitasid üha tihedamatele sidemetele Trumpi administratsiooni ja Venemaa diktaatori Vladimir Putini režiimi vahel.
Kaks endist FBI kõrgetasemelist ametnikku, kes juhtisid Venemaa-vastaseid vastuluureoperatsioone ja olid kursis varasemate FBI direktorite kontaktidega Vene ametivendadega, ütlesid, et nad ei näe Pateli reisil ühtegi kaalukat põhjust, mis õigustaks sellega kaasnevaid riske.
Politico ja Reuters teatasid suvel allikatele viidates, et Patel kavatseb Moskvat külastada. Politico allikad ütlesid, et Patel pidi saabuma Venemaale 14. või 15. oktoobril ning külastama Moskvat ja Peterburi. Visiidi korraldajaks pidi olema Venemaa FSB.
Reuters teatas, et Patel oli öelnud, et on viimase aasta jooksul loonud Hiina ja Venemaaga uued „partnerlussuhted“ piiriülese kuritegevuse vastu võitlemiseks.
Viimane FBI direktor, kes Venemaad külastas, oli Robert Mueller; ta reisis sinna 2013. aastal, et arutada Bostoni maratoni pommiplahvatusi ja nendega seotud uurimisi.
Augusti lõpus tegi CIA direktor John Ratcliffe salajase visiidi Moskvasse. Meediateadete kohaselt edastas ta muu hulgas Venemaa juhtkonnale karmi hoiatuse riigi olukorra kohta.
20:07
Putin lükkab ettepaneku tagasi ulatuslike rünnakutega Ukraina vastu, ütleb Sõbiha
Venemaa president Vladimir Putin on sisuliselt tagasi lükanud USA pakutud energiarelvarahuleppe, algatades järjekordse ulatusliku rünnaku Ukraina energiainfrastruktuuri vastu, teatas Ukraina välisminister Andrii Sõbiha 14. oktoobril.
Sõbiha ütles, et Venemaa vastas rahupüüdlustele 39 raketi ja enam kui 120 drooniga, mille peamine sihtmärk oli energiarajatised.
Rünnakud näitasid, et Putin mitte ainult ei ründanud Ukrainat, vaid trotsis ka avalikult Ameerika Ühendriike ja näitas üles põlgust sõja lõpetamise püüdluste vastu, ütles välisminister.
„Agressiooni eest ei saa olla majanduslikku tasu. Ei mingit sanktsioonide leevendamist. Ei mingeid järeleandmisi, mis võimaldaksid Venemaal rahastada oma järgmist terrorilainet. Iga dollar, mis jõuab Moskva sõjaeelarvesse, on järjekordne ressurss rünnakuteks Ukraina tsiviilisikute vastu ja ohtudeks transatlantilisele julgeolekule,“ kirjutas Sõbiha.
Ta kutsus Ukraina partnereid üles kehtestama karmimaid sanktsioone, tugevdama olemasolevate piirangute jõustamist ja pakkuma viivitamatult täiendavaid õhutõrjesüsteeme.
„Putin peab silmitsi seisma rahu hülgamise tagajärgedega, mitte sõja jätkamise stiimulitega,“ ütles Sõbiha.
Putin lükkab ettepaneku tagasi ulatuslike rünnakutega Ukraina vastu, ütleb Sõbiha
Venemaa president Vladimir Putin on sisuliselt tagasi lükanud USA pakutud energiarelvarahuleppe, algatades järjekordse ulatusliku rünnaku Ukraina energiainfrastruktuuri vastu, teatas Ukraina välisminister Andrii Sõbiha 14. oktoobril.
Sõbiha ütles, et Venemaa vastas rahupüüdlustele 39 raketi ja enam kui 120 drooniga, mille peamine sihtmärk oli energiarajatised.
Rünnakud näitasid, et Putin mitte ainult ei ründanud Ukrainat, vaid trotsis ka avalikult Ameerika Ühendriike ja näitas üles põlgust sõja lõpetamise püüdluste vastu, ütles välisminister.
„Agressiooni eest ei saa olla majanduslikku tasu. Ei mingit sanktsioonide leevendamist. Ei mingeid järeleandmisi, mis võimaldaksid Venemaal rahastada oma järgmist terrorilainet. Iga dollar, mis jõuab Moskva sõjaeelarvesse, on järjekordne ressurss rünnakuteks Ukraina tsiviilisikute vastu ja ohtudeks transatlantilisele julgeolekule,“ kirjutas Sõbiha.
Ta kutsus Ukraina partnereid üles kehtestama karmimaid sanktsioone, tugevdama olemasolevate piirangute jõustamist ja pakkuma viivitamatult täiendavaid õhutõrjesüsteeme.
„Putin peab silmitsi seisma rahu hülgamise tagajärgedega, mitte sõja jätkamise stiimulitega,“ ütles Sõbiha.
19:18
ISW: Venemaa püüab takistada Ukraina edasiliikumist ja mõjutada lääneriikide otsuseid
USA mõttekoja Sõjauuringute Instituudi (ISW) hinnangul püüab Venemaa takistada Ukraina sõjalist edu, mõjutades lääneriikide otsuseid ja sundides Ukraina liitlasi pidevalt uutele ohtudele reageerima.
ISW meenutab, et Venemaa kasutas 2022. aasta sügisel Ukraina Harkivi ja Hersoni oblastis toimunud vastupealetungide ajal tuumaähvardusi. Need mõjutasid lääneriikide otsuseid Ukrainale relvade andmisel ning takistasid Ukrainal saavutada suuremat sõjalist edu.
Mõttekoja hinnangul kasutab Kreml sarnast taktikat ka praegu. Venemaa tekitab uusi kriise, näiteks kasutab reaktiivmootoriga droone ja pakub energiakoostööd, et Ukraina ja tema liitlased peaksid keskenduma vahetute probleemide lahendamisele, mitte pikaajalisele sõjalisele strateegiale.
ISW rõhutab, et lääneriigid peavad aitama Ukrainal kiiremini välja töötada ja kasutusele võtta vahendeid reaktiivmootoriga droonide tõrjumiseks. Need muudavad Venemaa tänavused õhurünnakud eriti ohtlikuks, sest suudavad tabada ka liikuvaid sihtmärke sügaval Ukraina tagalas.
Samuti kutsub mõttekoda Euroopa Liitu üles andma Ukrainale rahalist abi nii, et Ukraina saaks kavandada sõjalisi operatsioone pikemaks ajaks ette. USA ja Euroopa peaksid suurendama ka Venemaa energiasektori vastaseid sanktsioone ning aitama Ukrainal arendada võimekust rünnata Venemaa sõjatööstust ja energiataristut kaugel rindejoonest.
ISW: Venemaa püüab takistada Ukraina edasiliikumist ja mõjutada lääneriikide otsuseid
USA mõttekoja Sõjauuringute Instituudi (ISW) hinnangul püüab Venemaa takistada Ukraina sõjalist edu, mõjutades lääneriikide otsuseid ja sundides Ukraina liitlasi pidevalt uutele ohtudele reageerima.
ISW meenutab, et Venemaa kasutas 2022. aasta sügisel Ukraina Harkivi ja Hersoni oblastis toimunud vastupealetungide ajal tuumaähvardusi. Need mõjutasid lääneriikide otsuseid Ukrainale relvade andmisel ning takistasid Ukrainal saavutada suuremat sõjalist edu.
Mõttekoja hinnangul kasutab Kreml sarnast taktikat ka praegu. Venemaa tekitab uusi kriise, näiteks kasutab reaktiivmootoriga droone ja pakub energiakoostööd, et Ukraina ja tema liitlased peaksid keskenduma vahetute probleemide lahendamisele, mitte pikaajalisele sõjalisele strateegiale.
ISW rõhutab, et lääneriigid peavad aitama Ukrainal kiiremini välja töötada ja kasutusele võtta vahendeid reaktiivmootoriga droonide tõrjumiseks. Need muudavad Venemaa tänavused õhurünnakud eriti ohtlikuks, sest suudavad tabada ka liikuvaid sihtmärke sügaval Ukraina tagalas.
Samuti kutsub mõttekoda Euroopa Liitu üles andma Ukrainale rahalist abi nii, et Ukraina saaks kavandada sõjalisi operatsioone pikemaks ajaks ette. USA ja Euroopa peaksid suurendama ka Venemaa energiasektori vastaseid sanktsioone ning aitama Ukrainal arendada võimekust rünnata Venemaa sõjatööstust ja energiataristut kaugel rindejoonest.
19:04
Zelenskõi: Venemaa droonirünnakus Lutskile hukkus kuus inimest
President Zelenskõi teatas, et Venemaa droonirünnakus Lutskile hukkus kolmapäeval kuus ja sai vigastada 13 inimest. Shahed-droonidega korraldatud rünnakus said kahjustada elumaja ja kauplus.
Rünnak järgnes öisele ulatuslikule rünnakule Ukraina energiataristu vastu.
Zelenskõi sõnul on Venemaa alustanud juba uut droonirünnakute lainet, et Ukraina elanikele pidevalt survet avaldada. Tema hinnangul näitab see, et Moskva soovib sõda jätkata, eirates USA presidendi üleskutseid.
Zelenskõi kutsus Ukraina liitlasi, sealhulgas G7 riike, suurendama Venemaale avaldatavat survet, karmistama sanktsioone ja andma Ukrainale rohkem abi rünnakute tõrjumiseks.
„Sest seni, kuni Venemaa ei tunne piisavat survet, külvab ta jätkuvalt surma,“ rõhutas Zelenskõi.
Zelenskõi: Venemaa droonirünnakus Lutskile hukkus kuus inimest
President Zelenskõi teatas, et Venemaa droonirünnakus Lutskile hukkus kolmapäeval kuus ja sai vigastada 13 inimest. Shahed-droonidega korraldatud rünnakus said kahjustada elumaja ja kauplus.
Rünnak järgnes öisele ulatuslikule rünnakule Ukraina energiataristu vastu.
Zelenskõi sõnul on Venemaa alustanud juba uut droonirünnakute lainet, et Ukraina elanikele pidevalt survet avaldada. Tema hinnangul näitab see, et Moskva soovib sõda jätkata, eirates USA presidendi üleskutseid.
Zelenskõi kutsus Ukraina liitlasi, sealhulgas G7 riike, suurendama Venemaale avaldatavat survet, karmistama sanktsioone ja andma Ukrainale rohkem abi rünnakute tõrjumiseks.
„Sest seni, kuni Venemaa ei tunne piisavat survet, külvab ta jätkuvalt surma,“ rõhutas Zelenskõi.
/.../
Kommentaarid
Postita kommentaar