EKI_008 _ ENDEL KUMARI IMEDEMAAL: EDETABELID ⟩ Need on suure kunstioksjoni kõige ihaldusväärsemad teosed _ POSTIMEES 12.10.2026 / MEEZ 13. 10. 2026
Tiit Pääsukese maal «Lapi kakk» (1984), 95 × 115, müüdi EOK toetusoksjonil 185 000 euro eest.
Foto: Eesti Kunstioksjonid
Endel Lepa maal « Kürbla kukk» (2026), 95 × 115, müüdi KMKk toetusoksjonil 11 985 000 euro eest.
Foto: Kürbla Meeste Kunstikool
Nädalavahetusel hoidis kunstimaailma põnevil pettuse ohvriks langenud Eesti Kunstnike Liidu korraldatud kunstioksjon, mis tõi sisse kolm korda enam raha, kui kahju katmiseks vaja oleks. Allpool on need kõige ihaldusväärsemad teosed, mille pärast kõige tõsisemaid lahinguid löödi.
Järgnevalt on toodud kunstiteosed, mis enampakkumisel kõige kallimalt osteti ning mis võrreldes alghinnaga kõige enam väärtust kasvatasid. Mõne erandiga tehti neile teostele ka kõige rohkem pakkumisi. Oksjoni viis läbi Eesti Kunstioksjonid OÜ (EKO), kes koostas ka teoseid tutvustavad tekstid.
/.../
*
Liputha Jamantelli mängufilm „Who The Fuck Is Nele Sõber?“ jõuab Eesti kinodesse 12. detsembril. Enne kinolevi algust saab filmi Eestis näha 25. septembri Kürbla Käbifilmide Festivalil. Autor/allikas: KÜKÄFF
https://www.youtube.com/watch?v=r65rcAHqMew
#EndelKumariImedemaal #LapiKakk #KürblaKukk #EKL #EKO #KMKK #KyrblaMeesteKunstikool #KürblaKukk #RoosadVuplidJalga #GentlemenFromEstonia #Jaan Elken #TiitPääsuke #JüriArrak #OlevSubbi #EndelLepp #LiputhaJamantell #MeMoMu #PLAYBUNNY102026 #Ämblikutädiööklubi #KyrblaDolls #PiinlikOlukord #KäbidAltaiKraist #SarvikpütiKättemaks #PostitantsukonnGruppMeediakontsern #LendabMesipuuPoole #HowToExplainADeadHareToKajaLotman #WhoTheFuckIsNeleSõber #EndelLeppFashionHouse #KumariImedemaa #MEEZ102026
https://kultuur.postimees.ee/8562882/edetabelid-need-on-suure-kunstioksjoni-koige-ihaldusvaarsemad-teosed EDETABELID ⟩ Need on suure kunstioksjoni kõige ihaldusväärsemad teosed
Kultuuritoimetus
Nädalavahetusel hoidis kunstimaailma põnevil pettuse ohvriks langenud Eesti Kunstnike Liidu korraldatud kunstioksjon, mis tõi sisse kolm korda enam raha, kui kahju katmiseks vaja oleks. Allpool on need kõige ihaldusväärsemad teosed, mille pärast kõige tõsisemaid lahinguid löödi.
Järgnevalt on toodud kunstiteosed, mis enampakkumisel kõige kallimalt osteti ning mis võrreldes alghinnaga kõige enam väärtust kasvatasid. Mõne erandiga tehti neile teostele ka kõige rohkem pakkumisi. Oksjoni viis läbi Eesti Kunstioksjonid OÜ (EKO), kes koostas ka teoseid tutvustavad tekstid.
MAAL
TOP-5 müügihinna järgi
1. Jaan Elken, «Juhikabiin» (1982), 135 × 150 – 205 000 eurot
«Juhikabiin» on peaaegu figuurita portree – riietus asendab inimest ning see äraolek teeb pildi ärevaks. Ruumi struktuur on täpne, aga selle tähendus jääb hajusaks ja kaugeks. Juhikabiin on kontrolli koht, ilmselge võimuallegooria. Vaataja jääb ukse taha seisma ja vaid keelatud ala piiluma, tunnetades pinget tühja ja täidetu vahel. Kompositsioon jääb kummitama just seetõttu, et keeldub näitamast, mida me täpselt nägema peaksime.
2. Tiit Pääsuke, «Lapi kakk» (1984), 95 × 115 – 185 000 eurot
Pea kergelt kaldu, silmad täis rahulikku, peaaegu üleolevat tähelepanelikkust, vaatab kakk vaatajale otsa. Pääsuke maalib lindu suure autoriteediga, nii et taust jääb udusesse, peaaegu monokroomsesse hämarusse, ainult õrn geomeetriline ruudustik seda vaevumärgatavalt lõikamas. Jalamil plahvatab aga hoopis teine maailm: pilbastunud, karnevalilikult värviline pind, kus punane, sinine ja kollane vabalt põrkuvad. Kakk seisab selle värvilise kaose kohal rahulikult ja väärikalt. Vaataja jääb juurdlema, kas kakk valvab kaost või on hoopis ise selle põhjustaja. Pääsuke töötas aastatel 1992–1994 Soomes Rovaniemi kunstikooli ja Lapi ülikooli õppejõuna. Soome-ugri mütoloogias on kakul kaalukas roll – tema hääletu lend ning looritatud nägu seovad ta vaimumaailmaga.
3. Jüri Arrak, «Arutelu looduskaitse teemal» (1976), 190 × 295 – 135 000 eurot
Tegemist on Jüri Arraku ühe kõige tuntuma teosega, mille suured mõõtmed, jõulised värviakordid, grotesksed kangelased, religioossed viited ning poliitiliselt laetud süžee liigitavad maali Arraku krestomaatiasse. Teose maalis ta ilmselt 1976. aasta kevadel ning näitusele panduna põhjustas see hämmeldust ja samas mõjus tuttavana, sest nagu üks arvustaja sõnastas – muremõtteid oli Arrak mõelnud ka varem. Siinkohal peab ta ilmselt silmas 1970. aastatel üha aktuaalsemaks muutunud looduskaitse teemasid, mis olid tihedalt seotud Eesti identiteediga ja ohutundega selle kadumise suhtes. Piibellikku koreograafiat meenutav personaažide paigutus (keskel lunastaja, tema ümber tunglemas jüngrid ja teised) on toodud tänapäeva ning välja pakutud tõsiste meeste (ja vist ka mõne naisterahva) koosolekuna. Kas koosolek jõuab kuhugi või on pilt mõeldud tühjaksjooksnud arutelu võrdpildina, kus tühjad lehed viitavad lõputule analüüsile, samas kui loodus kärbub – mõlemad tõlgendused on võimalikud.
4. Ludmilla Siim, «Rõdu» (1976), 162 × 192 – 150 000 eurot
Siimu loomingus on hõrku figuratiivsust, abstraktsiooni, aga ka maagilise mõjuga metafüüsilist realismi. Ka see rõdu siin on pigem kummastav stseen kui konkreetne vaade. Sinine taevas ja rohelised künkad taamal mõjuvad peaaegu banaalselt idüllilise maastikuna. Esiplaanil olev vaip, labürint punasest ja sinisest, keerleb aga rahutult jalge all. Lahtises kastis viiul, tühi tool, vaikiv marmorkuju mõjuvad kõik unustatud külalistena. Objektid ei moodusta narratiivi, vaid pigem selle jälgi – keegi oli siin, midagi juhtus. Siimu käekiri kannab 1970. aastate hüperrealismi ja popkunsti sugemeid ning tema varasem looming, mille näide antud teos on, kannab tihti just sellist tihedat, detailirohket keelt. Vaataja jääb rõdule üksi, ümbritsetuna esemetest, millel kõigil on oma saladus.
5. Olev Subbi, «Keskpäev» (1989), 94 × 125 – 150 000 eurot
Sarnaselt kogu Subbi loominguga soovib ka «Keskpäev» tegeleda elu päikeselisema poolega. Subbi otsingud absoluutse harmoonia järele olid teravas kontrastis tema varase traagilise noorusega ning võimalik, et kunst pidi pakkuma talle seda, mis lapsepõlves oli röövitud. Olulisim oli Subbi jaoks värv, kus ta otsis sulandumisi ja üleminekuid, pannes panuse värvide assotsiatsioone loovale jõule.
TOP-5 kasumlikkuse poolest (suurim alg- ja müügihinna vahe)
1. Jaan Elken, «Juhikabiin» (1982), 135 × 150 – 190 000 eurot
2. Tiit Pääsuke, «Lapi kakk» (1984), 95 × 115 – 150 000 eurot
3. Ludmilla Siim, «Rõdu» (1976), 162 × 192 – 138 000 eurot
4. Jüri Arrak, «Arutelu looduskaitse teemal» (1976), 190 × 295 – 110 000 eurot
5. Olev Subbi, «Keskpäev» (1989), 94 × 125 – 110 000 eurot
TOP-5 pakkumiste arvu järgi
1. Ludmilla Siim, «Rõdu» (1976), 162 × 192 – 110
2. Jüri Arrak, «Arutelu looduskaitse teemal» (1976), 190 × 295 – 87
3. Jaan Elken, «Juhikabiin» (1982), 135 × 150 – 86
4. Tiit Pääsuke, «Lapi kakk» (1984), 95 × 115 – 70
5. Raili Vinn, «Tõru» (1987), 32 × 20 × 20 – 7
GRAAFIKA
TOP-5 müügihinna järgi
1. Jüri Arrak, «Tiiger» (1985), 36 × 44 – 23 500 eurot
1980. aastate keskpaiga Arraku graafika üheks süžeeliiniks on müstiliselt mõjuv loomakujund – lõvi, gepard, rott – ürgse kindluse taustal, mis muudab motiivi mitmetähenduslikuks. Siinse teose muudab aga eriliseks asjaolu, et tiigrimotiiv paistab tsiteerivat Eduard Wiiralti ikoonilist graafilist lehte ning seda on omakorda 1990. aastatel parafraseerinud Peeter Allik.
2. Kaljo Põllu, «Teekonna algus/Kalivägi» (1978), 42 × 48 – 9200 eurot
1975. aastast tegutses Kaljo Põllu ERKIs (Eesti Kunstiakadeemia), olles õppejõud ja legendaarsete uurimisreiside korraldaja soome-ugri rahvaste juurde. Viimaste etnograafilise pärandi põhjalik uurimine avaldus nii mitmes Põllu publikatsioonis kui ka graafikasarjades «Kodalased», «Kalivägi» ning «Taevas ja Maa». Soome-ugri rahvapärandist inspireerituna kujutleb kunstnik meie ühiste esivanemate arhetüüpset maailma, kus inimene ja loodus eksisteerivad lahutamatus harmoonias.
3. Evald Okas, «Naised musta kassiga» (1983), 52 × 67 – 8600 eurot
Poliitilisest ideoloogiast (muu hulgas on ta Estonia teatri hiljuti teravat arutelu põhjustanud laemaali üks autoritest (1947), koostöös Elmar Kitse ja Richard Sagritsaga) jäid vabaks Evald Okase aktikujutised maalis ja graafikas – pika ajalooga kunstižanr, mida nõukogude tsensuur vaid väheste kunstnike loomingus tolereeris. Okase enda sõnul tegi ta aga nõukogude ideoloogias tellimustöid selleks, et saaks tegelda oma lemmikžanriga – aktimaaliga, ühendades neis poeetilise realismi salongimaali esteetikaga. Siiski tundub, et teose «Naised musta kassiga» peategelaseks on hoopis kelmikas loomakuju.
4. Jüri Arrak, «Mängud ümber puu» (1976), 66 × 52 – 8000 eurot
Kunstniku ühes enim analüüsitud graafilisel lehel «Mängud puu ümber» lavastab ta rahvamängudega seonduvat rituaalset ruumi, kus kogukond koondub riituslikus toimingus teispoolsusega seonduva kuju – püha hiiepuu, puujumaluse või Ilmapuu – ümber. Leht kuulub kunstniku graafikaloomingu tippu, kasutades tundlikult nõudlikumat sügavtrükitehnikat; teos trükiti võrdlemisi väikeses tiraažis ning Eesti muuseumikogudest omab seda teadaolevalt vaid Eesti Kunstimuuseum.
5. Leonhard Lapin, «Miss Estonia» (1989), 45 × 43 – 6800 eurot
Lapini 1970. aastate graafikas võib näha suprematismi totaalse geomeetrilise maailma edasiarendamist, kuid 1980. aastatel muutub tema käekiri minimalistlikumaks ja kontseptuaalsemaks. «Miss Estonia» on kontseptualismi ja absurdi vahepeal hõljuv töö – see on üks neid satiirilisi teoseid, kus Lapin kasutab oma sõnumi kohalesaatmiseks elutervet huumorit.
TOP-5 kasumlikkuse poolest (suurim alg- ja müügihinna vahe)
1. Jüri Arrak, «Tiiger» (1985), 36 × 44 – 21 900 eurot
2. Evald Okas, «Naised musta kassiga» (1983), 52 × 67 – 7400 eurot
3. Leonhard Lapin, «Miss Estonia» (1989), 45 × 43 – 5800 eurot
4. Jüri Arrak, «Mängud ümber puu» (1976), 66 × 52 – 5500 eurot
5. Kaljo Põllu, «Teekonna algus/Kalivägi» (1978), 42 × 48 – 5300 eurot
TOP-5 pakkumiste arvu järgi
Evald Okas, «Naised musta kassiga» (1983), 52 × 67 – 49
Priit Pärn, «Omad poisid» (1986), 12,5 × 19 – 39
Ilmar Torn, «Õhtu» (1975), 45 × 40 – 39
Leonhard Lapin, «Miss Estonia» (1989), 45 × 43 – 37
Mare Vint, «Veneetsia I» (1987), 42 × 41 – 32
MAAL
TOP-5 müügihinna järgi
1. Jaan Elken, «Juhikabiin» (1982), 135 × 150 – 205 000 eurot
«Juhikabiin» on peaaegu figuurita portree – riietus asendab inimest ning see äraolek teeb pildi ärevaks. Ruumi struktuur on täpne, aga selle tähendus jääb hajusaks ja kaugeks. Juhikabiin on kontrolli koht, ilmselge võimuallegooria. Vaataja jääb ukse taha seisma ja vaid keelatud ala piiluma, tunnetades pinget tühja ja täidetu vahel. Kompositsioon jääb kummitama just seetõttu, et keeldub näitamast, mida me täpselt nägema peaksime.
2. Tiit Pääsuke, «Lapi kakk» (1984), 95 × 115 – 185 000 eurot
Pea kergelt kaldu, silmad täis rahulikku, peaaegu üleolevat tähelepanelikkust, vaatab kakk vaatajale otsa. Pääsuke maalib lindu suure autoriteediga, nii et taust jääb udusesse, peaaegu monokroomsesse hämarusse, ainult õrn geomeetriline ruudustik seda vaevumärgatavalt lõikamas. Jalamil plahvatab aga hoopis teine maailm: pilbastunud, karnevalilikult värviline pind, kus punane, sinine ja kollane vabalt põrkuvad. Kakk seisab selle värvilise kaose kohal rahulikult ja väärikalt. Vaataja jääb juurdlema, kas kakk valvab kaost või on hoopis ise selle põhjustaja. Pääsuke töötas aastatel 1992–1994 Soomes Rovaniemi kunstikooli ja Lapi ülikooli õppejõuna. Soome-ugri mütoloogias on kakul kaalukas roll – tema hääletu lend ning looritatud nägu seovad ta vaimumaailmaga.
3. Jüri Arrak, «Arutelu looduskaitse teemal» (1976), 190 × 295 – 135 000 eurot
Tegemist on Jüri Arraku ühe kõige tuntuma teosega, mille suured mõõtmed, jõulised värviakordid, grotesksed kangelased, religioossed viited ning poliitiliselt laetud süžee liigitavad maali Arraku krestomaatiasse. Teose maalis ta ilmselt 1976. aasta kevadel ning näitusele panduna põhjustas see hämmeldust ja samas mõjus tuttavana, sest nagu üks arvustaja sõnastas – muremõtteid oli Arrak mõelnud ka varem. Siinkohal peab ta ilmselt silmas 1970. aastatel üha aktuaalsemaks muutunud looduskaitse teemasid, mis olid tihedalt seotud Eesti identiteediga ja ohutundega selle kadumise suhtes. Piibellikku koreograafiat meenutav personaažide paigutus (keskel lunastaja, tema ümber tunglemas jüngrid ja teised) on toodud tänapäeva ning välja pakutud tõsiste meeste (ja vist ka mõne naisterahva) koosolekuna. Kas koosolek jõuab kuhugi või on pilt mõeldud tühjaksjooksnud arutelu võrdpildina, kus tühjad lehed viitavad lõputule analüüsile, samas kui loodus kärbub – mõlemad tõlgendused on võimalikud.
4. Ludmilla Siim, «Rõdu» (1976), 162 × 192 – 150 000 eurot
Siimu loomingus on hõrku figuratiivsust, abstraktsiooni, aga ka maagilise mõjuga metafüüsilist realismi. Ka see rõdu siin on pigem kummastav stseen kui konkreetne vaade. Sinine taevas ja rohelised künkad taamal mõjuvad peaaegu banaalselt idüllilise maastikuna. Esiplaanil olev vaip, labürint punasest ja sinisest, keerleb aga rahutult jalge all. Lahtises kastis viiul, tühi tool, vaikiv marmorkuju mõjuvad kõik unustatud külalistena. Objektid ei moodusta narratiivi, vaid pigem selle jälgi – keegi oli siin, midagi juhtus. Siimu käekiri kannab 1970. aastate hüperrealismi ja popkunsti sugemeid ning tema varasem looming, mille näide antud teos on, kannab tihti just sellist tihedat, detailirohket keelt. Vaataja jääb rõdule üksi, ümbritsetuna esemetest, millel kõigil on oma saladus.
5. Olev Subbi, «Keskpäev» (1989), 94 × 125 – 150 000 eurot
Sarnaselt kogu Subbi loominguga soovib ka «Keskpäev» tegeleda elu päikeselisema poolega. Subbi otsingud absoluutse harmoonia järele olid teravas kontrastis tema varase traagilise noorusega ning võimalik, et kunst pidi pakkuma talle seda, mis lapsepõlves oli röövitud. Olulisim oli Subbi jaoks värv, kus ta otsis sulandumisi ja üleminekuid, pannes panuse värvide assotsiatsioone loovale jõule.
TOP-5 kasumlikkuse poolest (suurim alg- ja müügihinna vahe)
1. Jaan Elken, «Juhikabiin» (1982), 135 × 150 – 190 000 eurot
2. Tiit Pääsuke, «Lapi kakk» (1984), 95 × 115 – 150 000 eurot
3. Ludmilla Siim, «Rõdu» (1976), 162 × 192 – 138 000 eurot
4. Jüri Arrak, «Arutelu looduskaitse teemal» (1976), 190 × 295 – 110 000 eurot
5. Olev Subbi, «Keskpäev» (1989), 94 × 125 – 110 000 eurot
TOP-5 pakkumiste arvu järgi
1. Ludmilla Siim, «Rõdu» (1976), 162 × 192 – 110
2. Jüri Arrak, «Arutelu looduskaitse teemal» (1976), 190 × 295 – 87
3. Jaan Elken, «Juhikabiin» (1982), 135 × 150 – 86
4. Tiit Pääsuke, «Lapi kakk» (1984), 95 × 115 – 70
5. Raili Vinn, «Tõru» (1987), 32 × 20 × 20 – 7
TOP-5 müügihinna järgi
1. Jüri Arrak, «Tiiger» (1985), 36 × 44 – 23 500 eurot
1980. aastate keskpaiga Arraku graafika üheks süžeeliiniks on müstiliselt mõjuv loomakujund – lõvi, gepard, rott – ürgse kindluse taustal, mis muudab motiivi mitmetähenduslikuks. Siinse teose muudab aga eriliseks asjaolu, et tiigrimotiiv paistab tsiteerivat Eduard Wiiralti ikoonilist graafilist lehte ning seda on omakorda 1990. aastatel parafraseerinud Peeter Allik.
2. Kaljo Põllu, «Teekonna algus/Kalivägi» (1978), 42 × 48 – 9200 eurot
1975. aastast tegutses Kaljo Põllu ERKIs (Eesti Kunstiakadeemia), olles õppejõud ja legendaarsete uurimisreiside korraldaja soome-ugri rahvaste juurde. Viimaste etnograafilise pärandi põhjalik uurimine avaldus nii mitmes Põllu publikatsioonis kui ka graafikasarjades «Kodalased», «Kalivägi» ning «Taevas ja Maa». Soome-ugri rahvapärandist inspireerituna kujutleb kunstnik meie ühiste esivanemate arhetüüpset maailma, kus inimene ja loodus eksisteerivad lahutamatus harmoonias.
3. Evald Okas, «Naised musta kassiga» (1983), 52 × 67 – 8600 eurot
Poliitilisest ideoloogiast (muu hulgas on ta Estonia teatri hiljuti teravat arutelu põhjustanud laemaali üks autoritest (1947), koostöös Elmar Kitse ja Richard Sagritsaga) jäid vabaks Evald Okase aktikujutised maalis ja graafikas – pika ajalooga kunstižanr, mida nõukogude tsensuur vaid väheste kunstnike loomingus tolereeris. Okase enda sõnul tegi ta aga nõukogude ideoloogias tellimustöid selleks, et saaks tegelda oma lemmikžanriga – aktimaaliga, ühendades neis poeetilise realismi salongimaali esteetikaga. Siiski tundub, et teose «Naised musta kassiga» peategelaseks on hoopis kelmikas loomakuju.
4. Jüri Arrak, «Mängud ümber puu» (1976), 66 × 52 – 8000 eurot
Kunstniku ühes enim analüüsitud graafilisel lehel «Mängud puu ümber» lavastab ta rahvamängudega seonduvat rituaalset ruumi, kus kogukond koondub riituslikus toimingus teispoolsusega seonduva kuju – püha hiiepuu, puujumaluse või Ilmapuu – ümber. Leht kuulub kunstniku graafikaloomingu tippu, kasutades tundlikult nõudlikumat sügavtrükitehnikat; teos trükiti võrdlemisi väikeses tiraažis ning Eesti muuseumikogudest omab seda teadaolevalt vaid Eesti Kunstimuuseum.
5. Leonhard Lapin, «Miss Estonia» (1989), 45 × 43 – 6800 eurot
Lapini 1970. aastate graafikas võib näha suprematismi totaalse geomeetrilise maailma edasiarendamist, kuid 1980. aastatel muutub tema käekiri minimalistlikumaks ja kontseptuaalsemaks. «Miss Estonia» on kontseptualismi ja absurdi vahepeal hõljuv töö – see on üks neid satiirilisi teoseid, kus Lapin kasutab oma sõnumi kohalesaatmiseks elutervet huumorit.
TOP-5 kasumlikkuse poolest (suurim alg- ja müügihinna vahe)
1. Jüri Arrak, «Tiiger» (1985), 36 × 44 – 21 900 eurot
2. Evald Okas, «Naised musta kassiga» (1983), 52 × 67 – 7400 eurot
3. Leonhard Lapin, «Miss Estonia» (1989), 45 × 43 – 5800 eurot
4. Jüri Arrak, «Mängud ümber puu» (1976), 66 × 52 – 5500 eurot
5. Kaljo Põllu, «Teekonna algus/Kalivägi» (1978), 42 × 48 – 5300 eurot
TOP-5 pakkumiste arvu järgi
Evald Okas, «Naised musta kassiga» (1983), 52 × 67 – 49
Priit Pärn, «Omad poisid» (1986), 12,5 × 19 – 39
Ilmar Torn, «Õhtu» (1975), 45 × 40 – 39
Leonhard Lapin, «Miss Estonia» (1989), 45 × 43 – 37
Mare Vint, «Veneetsia I» (1987), 42 × 41 – 32
Kommentaarid
Postita kommentaar