M_BGSC_019 JUTUSTA MULLE, OH MUUSA, SARVIKPÜTIST #BumbleGentsSocialClub

EestiTeaduste Akadeemia
Underi jaTuglase
Kirjanduskeskus:
Veenõiast sarvikpütt
Liik: sarvikpütt
Ladinakeelne nimetus: Podiceps auritus
Arvukus: Eestis hinnatakse arvukus 200 ­– 400 paarile
Elupaik keskkonnas: Väikese pindaalaga madalad veekogud
Asupaik mäluasutuses: Nõmme Muuseum
Ilmnemispaik: Kaavik Nõmme muuseumis
Sarvikpütt on piilpardist, maailma väikseimast partlasest, kõigest natukene suurem (31–38 cm, tiibade siruulatus 46–55 cm ja kaal 300–570 g). Pesitsusajal on sarvikpütt kergesti ära tuntav efektse hundsulestiku järgi. Monokroomses talvesulestikus sarvikpütti ei ole tõenäoline kohata, sest sobivate jääoludega jääb sarvikpütte Eestisse hinnanguliselt kuni 20 tükki. Siiski, kui õnnestub teda kohata, tunneb ta ära erepunase silma järgi, millest on ilmselt innustust saanud ka mitmed rahvanimed nagu põrgu-sukelduja, sarvik-sukelduja, punasilmne sukelduja ning veenõid.
See sarvikpüti topis pärineb Nõmme kooliõpetaja, tuletõrje-, seltsi- ja omavalitsustegelase Jaan Vaga (15.01.1877—29.11.1960) kogust, kelle harrastuseks kooliõpetajana oli topiste valmistamine. Kogu jõudis Nõmme muuseumisse Jaan Vaga tütarde annetusena.

Kommentaarid

Populaarsed postitused