M_BGSC_016B JUTUSTA MULLE, OH MUUSA, MIKS TUULIKUD MEID TÜLLI AJAVAD-2 / RUUMILINE PLANEERIMINE KUI KOMMUNIKATIIVNE PROTSESS #BumbleGentsSocialClub

https://arvamus.postimees.ee/.../eksperdid-miks-tuulikud...
EKSPERDID ⟩ Miks tuulikud meid tülli ajavad?
10. veebruar 2025, 15:00
Pille Metspalu
planeerija, HendriksonDGE
Heikki Kalle
keskkonnaekspert, HendriksonDGE
Villy Lopman
vandeadvokaat, advokaadibüroo RASK

/.../ Planeerimise kui protsessi vedajateks on koolitatud spetsialistid, kutsetunnistusega ruumilise keskkonna planeerijad.

Ruumiline planeerimine kui kommunikatiivne protsess
Ruumiline planeerimine on ajas kujunenud vastavalt ühiskonna vajadustele. Läänemaailmas on alates 20. sajandi lõpust toetutud kommunikatiivsele planeerimisteooriale, mille järgi on planeerimine olemuslikult koostööl põhinev protsess. Planeering ei ole üksiku visionääri müstiline tulevikuplaan. Kasutades Patsy Healey, hiljuti lahkunud Briti planeerimisteoreetiku ja -praktiku, sõnu: hea planeeringulahendus ei saa sündida osapooli sisuliselt kaasamata.

Kaasava või veelgi selgemalt öeldes, osalusplaneerimise edukus ei ole iseenesestmõistetav ja automaatselt pingutuseta tekkiv tagajärg. Sisulise avaliku arutelu pidamine on väljakutse kõigile, sh õppinud ekspertidele.

Saksa filosoof Jürgen Habermas, kommunikatiivse ratsionaalsuse teooria looja, toob välja kriitilis-ratsionaalseks suhtluseks vajalikud eeldused. Nendeks on arusaadavus (kodanik A eeldab, et see, mida ta ütleb, on kodanik B-le arusaadav); tõesus (see, mida A ütleb, peab olema faktiliselt tõsi); siirus (A-l peab olema siiras soov B-ga kommunikeeruda ja vastupidi) ja selge soov kommunikeeruda või veelgi enam, ühisele arusaamale jõuda.

Planeeringu aruteludes ei pruugi need tingimused alati optimaalsel määral täidetud olla, mistõttu nõuab konstruktiivne dialoog sageli üliinimlikku pingutust. Kui Habermasi eeldustele lisada veel elementaarsed tegurid, nagu lugupidav suhtumine ja asjakohasus, on pilt meie tänasest reaalsusest ärevaks tegevalt erinev. 

Kuva vähem