MeMoMu_HOHI_009 MAIT TEACHES ALLAR SELF-SUFFICENCY IN LÄÄNERAMMA HUMAN RIGHTS _ LESSON 2 OF BADEN-BADEN / RAIT MARUSTE EESTLASTE ÕIGUSTEST JA INIMÕIGUSTEST
Rait Maruste: eestlaste õigused ja inimõigused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rait Maruste
8. märts 2020, 23:04
* Inimõigusi on suur hulk ning nad on erinevad oma sisult ja siduvuselt.
* Eestlaste õigustest rääkides tekib küsimus, keda me määratleme eestlasteks.
* Meie kodakondsuspoliitika aluseks on vere- ehk põlvnemise põhimõte.
Väidetavalt Hando Runnelile omistatud ütlus, et kõigepealt eestlaste õigused ja siis inimõigused, kutsub järelemõtlemisele.
Võimalik, et see ütlus on kontekstiline ja mõistetav tausta teades ning ei vääriks erilist tähelepanu. Samas, iseseisvalt on see sedavõrd tugeva sõnumiga, et vajab pikemat arutlemist ja hindamist. Kuna õiguste ja vabaduste teema on saanud laiema kandvuse ka tänases eesti ühiskondlikus elus, siis peaks arutlema, kuivõrd selline mõtlemine ja hoiak on adekvaatne ning asjakohane.
Kas on olemas mingid erilised, ainult eestlastele omased ja neile kuuluvad õigused? Sellised, mis on esmased üldiste inimõiguste ees. Kui need on olemas, siis millised? Ja keda üldse saab määratleda eestlasena?
Inimõigusi on suur hulk ning nad on erinevad oma sisult ja siduvuselt. Neid kõiki ühte patta panna ja sellelt pinnalt üldistusi teha on ebaõige.
On tüviõigused (ingl.k core rights), mis kehtivad absoluutselt kõigile inimestele ja mida ei või rikkuda ühelgi juhul. Neiks on näiteks õigus elule, õigus mitte olla piinatud, ebainimlikult või alandavalt koheldud ja karistatud, õigus õiglasele õigusemõistmisele.
Teine, laiem inimõiguste jaotus on kohtulikult kaitstavad õigused ja vabadused ning sellised, mis ei ole kohtulikult kaitstavad.
Kohtulikult kaitstavad ja riigile siduvad on sellised olulised õigused nagu sõna- ja arvamusvabadus, ühinemisvabadus, usuvabadus, õigus eraelule, õigus omandile jne.
Kohtulikult mittekaitstavad on sotsiaalse ja majandusliku sisuga õigused ning vabadused. Need sõltuvad üldiselt riigi võimalustest ja valikutest. Nad seonduvad sotsiaalriikluse põhimõttega ning nad on pigem eesmärgiseaded ja põhimõtted, mille poole püüelda. Siiski, kui riik on otsustanud teatud liiki sotsiaalseid õigusi rakendada, siis ta peab õigustatud grupi liikmeid kohtlema võrdselt.
Veel eristatakse indiviidi õigusi ja kollektiivseid õigusi. Eeldan, et eestlaste õigustest rääkijad peavad silmas just kollektiivseid õigusi.
Veel kord kokkuvõtvalt – inimõigused on kogum õigusi ja vabadusi, mis on oma sisult ja siduvuselt väga erinevad ning on eksitav mahutada nad kõik ühe nimetaja alla. Kindlasti ei rakendu ainult eestlastele tüviõigused ja ka kohtulikult kaitstavad õigused. Siin rahvuslik eristamine on üksikute eranditega põhiseaduse vastane.
Eelöeldu aga ei tähenda, et ainult eestlastele rakenduvate õiguste küsimust ei või püstitada. Nii võib asju vaadata, kuid see on tõene ainult väga piiratud ulatuses. Ilmselt on sellisteks ainult eestlaste õigusteks näiteks õigus rääkida oma keelt, viljeleda oma eesti kultuuri, elada oma tõekspidamiste, kommete ja tavade kohaselt. Nii individuaalselt kui kollektiivselt.
Kindlasti on need eestlaste kui rahva õigused, sest keegi teine rahvas kollektiivselt seda, meie eest või asemel, teha ei saa. Kuigi, indiviidi tasandil, eesti keelt rääkida, kultuuri selle mitmesugustes avaldustes viljeleda ja tavasid ning kombeid järgida saavad ja võivad mõistagi ka teistesse rahvustesse kuuluvad inimesed.
Kuid küsime, kas oma keelt, kultuuri ja kombeid saab järgida ning identiteeti luua, kasutada ja kaitsta ka ilma inimõigusteta? N-ö puhtalt eestlaste õiguste sees, ilma inimõigusteta, so õiguseta sõna- ja mõttevabadusele, ühinemisvabadusele või õigusele enesemääratlusele?
Peaks olema pikemalt seletamata selge, et ei ole. Seega, «eestlaste õigused» ei saa hakkama, areneda, olla kaitstud ja viljeletud ilma üldtunnustatud inimõiguste ja -vabadusteta. Need on eestlaste õiguste arendamise ja kasutamise eelduseks ja lahutamatuks osaks ning siin mingit esmasust või hierarhiat seada on ebaadekvaatne ja isegi kahjustav. Lisaks osundatud siduvatele õigustele kaitsevad keelelisi ja kultuurilisi õigusi ka mitmed ÜRO konventsioonid, millistega Eesti on ühinenud.
Kui eestlaste esmaõiguse argumentatsioonis peetakse silmas eesti kodakondsust, siis kodakondsus ei ole inimõigus. See on privileeg, mille andmine või mitteandmine konkreetsele inimesele on riigi suveräänne, teatud fikseeritud põhimõtteist lähtuv võimuotsustus. Seda privileegi ei saa võrdsusõiguse alusel ka kohtu kaudu nõuda, et «mina tahan ka», mind on õigustamatult kõrvale jäetud.
Meie kodakondsuspoliitika aluseks on vere- ehk põlvnemise (lad.k ius sanguinis) põhimõte. Teine, meil mitterakenduv on sünnikoha (lad.k ius soli) põhimõte. On vale ajada need kaks põhimõtet segi. Meie eesti keelepruugis tähendab sünnijärgsus põlvnemist, mitte sünnikohta.
Seega, lubada Eesti kodanike järeltulijaile (põlvnejaile) meie partnerriikidest topeltkodakondsust oleks igati kooskõlas meie pikaaegse kodakondsuspoliitikaga. Eelnev väide ei tähenda siiski seda, et riik ei võiks üksikjuhtumite puhul teha üksikutele gruppidele põhjendatud mööndusi.
Kui räägime eestlaste õigustest, siis paratamatult tekib küsimus ka sellest, keda me määratleme eestlasteks. On see mingi unikaalne, ainult ühele inimrühmale erakordne ja ainuomane geneetiline kood, mis määrab, kes on eestlane? Pole kuidagi usutav ega teaduslikult tõestatav. Eriti rahva puhul, kes on elanud aastasadu tsivilisatsioonide piiril, kaubateede, sõdade ja tuulte tallermaal.
Paratamatult jõuame sinna, et kui keegi «mitte-eestlane» mõistab eesti keelt, tunneb eesti kultuuri ja kombeid, järgib eesti õigusruumi ning peab end eestlaskonna hulka kuuluvaks, siis ta ongi eestlane. Aga need eestlaste õigused ei ole kuidagi esmased teiste üldtunnustatud siduvate õiguste ees. Eestlaste õigused on esmased ainult väga piiratud osas. Seda, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid ja reeglid on eesti põhiseadusliku korra lahutamatuks osaks, on otsustanud eesti rahvas referendumil meie põhiseadust vastu võttes.
Kommentaarid
Postita kommentaar