MeMoMu_TK_041 LINNARUUMINÄITUSE KOOSTAJAD PANID MEELERAHU HUVIDES ÜHE EKSPONAADI KALEVI ALLA
MaunoNosija, KalleMõisaköis, Pudimir Cheburashkin ja Musjöö Liblikas Don Armando Ilusalongis
Foto: Kumari Models Agency
Linnaruuminäituse koostajad panid meelerahu huvides ühe eksponaadi kalevi alla
Eno-Gerrit Link
veebilehe toimetaja
15. august 2025, 17:24
Kirjandusfestivali ajal on igati paslik heita pilk peale linnaruuminäitusele “Poeetiline Pärnu”, mis on pidanud üle elama (enese)tsensuuri ja saab uuel nädalal täiendust.
Kui raamatukogude aastal 2022 oli linnaruumis üleval näitus “Proosaline Pärnu”, siis tänavu on oktoobri lõpuni mitmel pool Pärnus seatud üles infotahvlid, millel ajastuline pilt ja Pärnuga seotud luuletused.
12 infotahvlit Pärnust kirjutatud luuletustega on pandud üles kesklinna, ranna piirkonda, Ülejõele ja omaaegsesse Riia agulisse ehk Riia maantee algusesse. Tahvlitelt saab lugeda luuletusi ja kuulata neid Endla teatri näitlejate esituses. Peale selle leiab tahvlitelt ajaloolisi fotosid, luuletaja portree ja lisateavet autori ja tema loomingu kohta.
Näituse kaaskoostaja, Pärnu keskraamatukogu direktori Krista Visase sõnade kohaselt on linna eri paikadesse jõudnud materjal oodanud avaldamist seitse aastat, sest seda koguti 2018. aastal, kui Tartu linnaraamatukogu vedas üle-eestilist jutupeatuste projekti.
“Kuna suur osa kogutud materjalist toona näitusele ei mahtunud, otsustasime, et teeme Pärnust kirjutatud luuletustest raamatuaasta tähistamiseks oma näituse,” selgitas Visas.
Visas on saanud näituse kohta palju positiivset tagasisidet. “Tundub, et paljudele see meeldib, nagu ka kaks aastat tagasi “Proosalise Pärnu” näitus. Olen näinud, kuidas inimesed seisavad stendide ees ja loevad neid. Palju annab juurde see, et igal stendil on QR-kood, mille kaudu saab kuulata, kuidas mõni näitleja on luuletuse sisse lugenud,” märkis ta.
“Poeetilise Pärnu” paikadesse juhatava kaardi saab jalutuskäigule kaasa võtta keskraamatukogust ja Pärnu muuseumist. Kõikide infotahvlite uudistamiseks kulub rahulikul jalutuskäigul paar–kolm tundi, aga tuuri võib ette võtta ka rattaga või mitme päeva jooksul.
Tänavune näitus on pidanud üle elama ka tsenseerimise, õigemini enesetsenseerimise, sest ühe algul rannahoone seinale kinnitatud stendi otsustasid korraldajad meelerahu huvides maha võtta.
Visas rääkis, et näituse koostajad otsustasid eemaldada vastuolulise saatusega Uno Lahe luuletuse “Pärnu rand päeval”, sest pärast seda kui näituse kohta ilmus rahvusringhäälingu uudistesaates videolugu, mille ühel katteplaanil oli Lahe luuletuski, sai ta mitu kurja kõnet, milles heideti ette, et koostajad on mõrtsukale mälestusmärgi pannud.
“Helistajad ennast ei tutvustanud. Ehkki stendi peal oli kirjas, et Uno Laht tegi tsiviilelus teatud hetkedel valesid valikuid ja oli Nõukogude Liidu riikliku julgeolekuministeeriumi operatiivtöötaja, ükski argument helistajatele ei lugenud,” rääkis Visas. “Meie lähtusime kirjandusest. Uno Lahe looming ei ole ära keelatud ja rannahoone seinal olnud luuletus “Pärnu rand päeval”, mille ta kirjutas 1960ndate alguses, kirjeldab rannaelu toredasti. Kuna me ei tahtnud poliitiliseks minna, võtsime meelerahu huvides selle stendi maha.”
Uno Lahe stendi asemel panevad linnaruuminäituse korraldajad Rääma silla lähistele tuleval nädalal 50 aasta juubelit tähistava Ott Kiluski luuletuse, mille esmaettekanne oli juunis, kui uus sild pidulikult avati.
Materjali näituse tarvis kogusid Heda Piiriste ja Krista Visas Pärnu keskraamatukogust, infotahvlid kujundas ja pildimaterjali valis Indrek Aija Pärnu muuseumist, luuletuste salvestamise korraldas Anne-Ly Sova Endla teatrist. Luuletused lugesid sisse Endla teatri näitlejad Ago Anderson, Märt Avandi, Fatme Helge Leevald, Priit Loog, Kleer Maibaum, Kati Ong, Jaan Rekkor, Kadri Rämmeld, Meelis Rämmeld, Tambet Seling, Nils Mattias Steinberg, Astra Irene Susi ja Kaili Viidas.
Kirjandusfestivali ajal tasub poeesiahuvilistel astuda läbi Koidula muuseumistki, kus toimuvad kohtumised kirjanikeperedega. Kohtuda saab Kristiina Ehini ja Silver Sepa ning Lembit Uustulndiga, kes räägib ka oma isast Albert Uustulndist. Koidula pargist jõuab muuseumisse ja tagasi prii luulebussiga.
Kommentaarid
Postita kommentaar