MeMoMu_TK_042 UNO LAHT / MAUNO NOSIJA _ "VALMIS VABANDAMA, KUI NAD KUNAGI PEAKSID KOHTUMA"

#UnoLaht #Pärnu #DonArmandoHeldus #MaunoNosija #VillyLopermann #HelloVilly #VillyLopmanFanClub #KirblaGate #GentlemensFloralCabinet #SuurPluss #TeemajaAmbroosia #TriumfideKaared #MeMoMu

Kürbla Meeste Kunstikool/ Kumari Imedemaa / Kumari's Wonderland

MEEZ #MEEZ102025

https://et.wikipedia.org/wiki/Uno_Laht
*
https://sisu.ut.ee/ewod/l/laht/
*
Eesti Ekspress / Ajalugu _07.05.2023, 15:18 :
https://ekspress.delfi.ee/.../ekspressi-arhiivist...

EKSPRESSI ARHIIVIST | Kirjanik Uno Lahe KGB-mineviku traagilisim lugu: EW ohvitseri kinnipidamine tipnes tütre tulistamisega

Neil päevil arutletakse selle üle, kuivõrd hukkamõistu väärt on kirjanik Juhan Smuuli ja luuletaja Debora Vaarandi osalemine küüditud inimeste vara riigistamises. Eesti ajaloos on teisigi kirjanikke, kes KGB heaks töötanud.

1994. aastal ilmus Associated Pressis artikkel, mis kajastas juhtumit 1945. aasta Eestist. KGB rühm läks arreteerima kunagist Eesti Vabariigi ohvitseri, toona metsavennana tegutsevat Friedrich Kurge. Vahejuhtum lõppes traagiliselt, Kurg suri ja tema tütar sai jõhkralt haavata.

Selle rühma juht oli kirjanik Uno Laht.

Kui Smuul sattus nn operatiivsalka kirjanikuna, siis Laht jõudis ajakirjaniku ja kirjaniku karjääri juurde oma hilisemas elus.

1940. aastal astus Laht 16aastasena komsomoli, Teises maailmasõjas osales ta Punaarmee tagalas. Ta sai sõjas haavata ning suundus Kaasani ülikooli. Eestisse naastes töötas ta aastatel 1944–1946 julgeolekuministeeriumi (hilisem KGB) operatiivtöötajana. Sellesse perioodi jääb ka allkirjeldatud episood Friedrich Kure tabamisest.

Ekspress refereeris 1994. aastal AP lugu ning avaldas ka intervjuu Kure tütrega, kes ime kombel tol vägivaldsel päeval ellu jäi ja kirjeldas oma mälestusi sellest, kuidas taolisi arreteerimisi tehti.

Järgnev artikkel ilmus esimest korda Eesti Ekspressis 10. juunil 1994.

Kirjanik Uno Laht juhtis noore ohvitserina KGB rühma, mille üks liige tulistas 15-aastast tüdrukut näkku. Sellest räägib ajakirjanik Mihkel Tarm oma artiklis, mille ta kirjutas agentuurile Associated Press.

„Alguses mõtlesin, et keegi viskas mulle kuuma vett näkku,“ ütles ajakirjanikule tallinlanna Juta Sepper (sünd Kurg). AP ajakirjanikule antud intervjuus võttis kirjanik Uno Laht omaks, et ta juhtis 1945. aasta juulis kolmeliikmelist KGB rühma, mis püüdis kinni võtta Juta Sepperi isa, Eesti Vabariigi ohvitseri ja tuntud metsavenda Friedrich Kurge.

Pärast seda, kui tagaajajad olid tulevahetuses Kurge haavanud, nõudsid nad allaandmist. Kuid selle asemel pööras Kurg püstolitoru enda poole.

Uno Laht meenutab Kure viimaseid sõnu enne enesetapu sooritamist: „Punastele koertele ma alla ei anna!“

Juta jooksis oma isa juurde. Kui ta surnukeha juures põlvitas, siis kõlas lask ja kuul tungis läbi tema põse ja nina. See oli ilmne katse teda pähe tulistada. Püssikuulist jäetud armi on ta kandnud näol kogu oma elu.

Uno Laht kinnitab, et ta ei andnud käsku tüdrukut tulistada ning et ta ei tea, kes seda tegi. „Associated Pressile“ antud intervjuus arvab ta, et tulistaja oli üks kahest venelasest KGB sõdurist, kes talle allusid.

Uno Laht töötas aastatel 1944–1946 KGB ohvitserina. Ta ütles, et ta pidas ennast sõduriks sõjaväljal, mitte represseerijate käsilaseks. Laht keeldus kategooriliselt võtmast endale vastutust sellel 1945. aasta juulipäeval toimunud veretöö eest, kuid ta ütles, et on valmis Juta Sepperi ees vabandama, kui nad kunagi peaksid kohtuma.
/.../
Juta Kurg sai alles pärast vanglast pääsemist teada, et tema isa arreteerimist juhtis Uno Laht. Ta meenutab, et Laht olevat end nimetanud Uuno Lahtiks, kelle isa olevat valgesoomlased maha lasknud.

Sama juttu olevat Laht rääkinud ka Friedrich Kure viimasele adjutandile Olaf Tammarkile, kelle Laht arreteeris 1945. aasta detsembrikuus.

Tammarki kinnivõtmine oli olnud eriti julm. „Teda peksti näoga vastu külmunud maad ning ta käed seoti okastraadiga kinni.“ Kirjeldab Juta Sepper kuuldut. Praegu Ameerika Ühendriikides elav Tammark on öelnud, et Laht teda küll ise ei peksnud, kuid ta oli ohvitser, kes kõike juhtis.

15aastaselt vangikongi
Juta Sepper meenutab, et Uno laht arreteeris ka tema ema ja viis ta isiklikult Pagari tänavale. „Minu tutvusringkonnast ja suguseltsist on Laht mitmeid inimesi kinni võtnud. Ta viis ka mu tädi Sangaste lossi keldrisse, kus tädi rängalt peksa sai. Teda taoti seal peaga vastu seina,“ räägib Juta Sepper.

Juta Kurg istus vangis kokku viis aastat. 15-aastaselt pisteti ta Pagari tänava keldrisse, sealt viidi edasi Patareisse. Siis saadeti ta Komisse Uhta lähedal asuvasse vangilaagrisse metsatöödele ja hiljem töötas ta lubjakarjääris. Kui ta sunnitöölt 1950. aastal vabanes, oli ta saanud juba 20-aastaseks...

Pärast 1945. aasta juulit on Juta Kurg vaid paar korda juhuslikult Uno Lahte näinud. „Mõned aastad tagasi helistasin talle sellepärast, et saada isa surmatunnistust.“

Juta Sepper tahtis siis Uno Lahe käest teada, kuhu maeti tema isa, kes eelistas enesetappu KGB piinakambritele. Laht ei osanud talle seda öelda.

(Juta Sepperi intervjuus on toimetus teinud minimaalseid keelelisi muudatusi.)
/.../ 

Kuva vähem