EMPAATIATA MAJA _ VALUS KIRI RAHVUSOOPERILE. RAHA EEST ROLLIDE SAAMINE, HIRM JA TÕRJUTUS EI LASE ENAM VAIKIDA _4
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120589297/valus-kiri-rahvusooperile-hirm-ja-torjutus-ei-lase-enam-vaikida
EMPAATIATA MAJA: See olukord on kestnud juba kaua, hea, et lõpuks avalikkuse ette jõuab, leiab Vasar.
Monika-Evelin Liivi kiri on toonud esile rahvusooperi ooperiosakonna suure kriisi. Kas olete sellest teadlik?
See olukord on kestnud juba kaua, hea, et see lõpuks avalikkuse ette jõuab. Töötajate selline kohtlemine ei ole normaalne, eriti tänases maailmas, kus head sisekliimat peetakse üheks organisatsiooni olulisemaks väärtuseks.
Eesti riik peab ärkama – selle maja ooperit peab aitama! Nad pole hakkama saanud. Kiidan väga balletti, olen seda palju vaatamas käinud, kõrge tasemega, ja see on kindlasti Eesti rahvusballett. Aga rahvusooperit meil praegu pole.
Kas rahvusooper vajab uut maja? Ei vaja! Mida me sinna uude majja paneme, kui meil ooperiosakonda ei eksisteeri – vähemalt minu jaoks. Tasemest ma ei hakka rääkimagi, kuid praegu ei mõelda ka publikule.
Mida te täpselt silmas peate?
Et välismaal karjääri teinud Eesti lauljaid ei kutsuta rahvusooperisse esinema, on küll märk kriisist, kuid mitte peamine põhjus. Probleemid on sügavamad.
Ma ei saa aru, miks on selle nimi rahvusooper. Käin tihti Eestis ja mõtlen, et läheks täna Estoniasse ooperit vaatama – aga ooperit seal praktiliselt ju ei mängita. See on vaid üksikutel õhtutel ja repertuaarivalik on minu jaoks arusaamatu.
Mängukavas on sellised teosed, millega isegi läänemaailmas on raske publikut teatrisse saada. Selliseid asju võiks mängida siis, kui põhirepertuaar oleks paigas. Selles majas pole. Näiteks „Figaro pulm“ on vist hooajal ainult kaks korda, loogikat pole.
Kas on asi rahas või kultuuriministeeriumis – igal juhul on tunne, et kõigil on sügavalt ükskõik. Selle maja peaks teistmoodi tööle panema, peaks olema korralik ooperiansambel. Minugipoolest toogu kasvõi välismaalt ja hakaku pakkuma repertuaari, mis seda ka on. Et tõsta taset!
Võrdlusmoment naaberriikidega on masendav. Kuidas on suutnud Läti ooper end Euroopa tippu töötada? Nad toovad oma staarid ikka ja jälle tagasi laulma – Elina Garanča, Marina Rebeka. Suure muutuse viis ellu Egils Siliņš, kes on ise lauljana maailmas karjääri teinud ja maja väga hästi tööle saanud, tal on sidemed ja suhted, ta teab, mismoodi asi käib.
Millal viimati rahvusooperi laval olite?
Neli aastat tagasi „Võluflöödis“ Papageno rollis. See lavastus on täiesti okei, aga ma ei tunne end lauljana seal majas absoluutselt oodatuna. Teatri sisekliima on ikka selline, et külalisena sa pead endale teed sinna lausa raiuma – niivõrd jäine atmosfäär, täiesti empaatiata maja. Sellist sisekliimat pole üheski teises ooperimajas! Aga kunsti empaatiata ei tee. Olen kuulnud, kuidas noorte lauljatega seal majas ümber käiakse – see on hirmu all hoidmine, inimesi alandatakse. Kui sa lepingulisi lauljaid hirmutad ja alandad, kuidas saab laulja olla laval avatud ja emotsioone näidata?
Meil on nii palju mainekaid dirigente, kes on maailmas läbi löönud, Kristiina Poska näiteks, kuid ta ei dirigeeri Estonias. Aga võiks, et taset tõsta, inspiratsiooni anda.
On üllatav, et Eesti soliste tõrjutakse ega püütagi neile leida võimalusi astuda Estonia lavale.
Ei, ei püüta. Kõik need kuulujutud, et oleme nii hirmus kallid... Ma panen käe südamele: kui olen käinud Eestis laulmas, siis minu tasu on neljandik mu tavalisest honorarist.
Estonias käies nõudsin proove tervele trupile, et teha läbimänge ja kasvada kokku, tõsta etenduse taset. Ma pidin võitlema selle nimel. Kuni mulle öeldi otse näkku, et meil pole kombeks proovida. Aga kui on üksikud etendused mitme kuu tagant? Mis tase sealt siis tuleb? Mujal maailmas tehakse enne seda kaks nädalat proove.
Kui Mart Mikk, endine koosseisude planeerija, mind üldse Estoniasse kutsus, oli majas hoopis teine vaib. Seal oli suur potentsiaal. Peab uurima, miks on Estonia teater nüüd konkurentsist täiesti välja kukkunud, kas asi on eelarves või milles.
Võib-olla on põhjus ikkagi väike lava? Saame uue maja, saame ka uhkemaid lavastusi?
Tõsi on see, et akustika selles majas on raske ja lava on mini, aga absurdne on nõuda uut maja, kui meil pole sisu, mida sinna sisse panna.
Pigem oleks uus maja vajalik siis, kui meil poleks publikut kuhugi panna ja nõudlus oleks suur. Mind käivad paljud eestlased kuulamas välismaal, see tähendab, et publikut ja huvi oleks, aga nad kurdavad, et rahvusooperisse ei kannata minna.
Kuidas rahvusooper end üldse majandab? Kui tead, et on probleemid publikuga, siis miks võetakse mängukavasse ooperid, mis on mõeldud väga nõudlikule publikule, keda on Eestis vähe? Kus on tavarepertuaar?
Paljud solistid kiidavad Vanemuise seisu.
Vanemuine on mind korduvalt kutsunud, meil on pidevad läbirääkimised, kahjuks pole ma saanud minna.
Kui vaadata Vanemuise repertuaari, siis on see teine tera. Aga rahvusooper olgu ikka pealinnas, see on kauaaegne traditsioon ja sellele käega lüüa oleks kurb. Ma rõhutaksin ikkagi vajadust rahvusooper Estonia probleemidega valitsuse tasandil tegutseda. Peab selgeks saama, kas riigi jaoks on tähtis, et meil oleks funktsioneeriv rahvusooper.
Kas olete kuulnud, et Estonias on võimalik rolle saada, kui võtta õigelt inimeselt raha eest laulutunde?
Olen sellest korduvalt kuulnud.
Oleks see võimalik mõnes välismaa ooperimajas?
See on täielik absurd. Suuremat korruptsiooni pole olemaski!
#ValusadKirjad #RahvusooperEstonia #AllYouNeedIsLove #FlowerPower #TheWarThatWillEndWar #ShadowWarfare #GentlemenFromEstonia #ErioperatsioonWegebau #TeedeniAiaLuurajad #TASA #MartinTeeSuviKirblas #Strannichestvo #SpiritualWandering #TheEnchantedWanderer #NoliMeTangere #Meestemoemuuseum #GentlemensFloralCabinet #UnustuseÕhtukallas #ExcavanzaKomatsu #TheVendelFiles #PerversionOfJustice #TheKirblaMethod #KumariImedemaa #ELFHTrends #TangoKyrblium #TheGardenOfMensFashionDelights #MEEZ062026
„Täielik korruptsioon ju!“ on terve juuni kihanud rahvusooper Estonia kulisside taga. Rahvusooperi juhtkond ja nõukogu seisavad silmitsi nii palgaliste kui ka välismaal töötavate Eesti ooperisolistide rahulolematusega.
/.../
Lauri Vasar: kellele uus maja, kui meil praegu rahvusooperitki pole?
25 aastat rahvusvahelist karjääri teinud, Berliinis ja Salzburgis resideeriv ooperisolist Lauri Vasar kritiseerib nii rahvusooperi sisekliimat, juhtkonda kui ka repertuaari.
25 aastat rahvusvahelist karjääri teinud, Berliinis ja Salzburgis resideeriv ooperisolist Lauri Vasar kritiseerib nii rahvusooperi sisekliimat, juhtkonda kui ka repertuaari.
Eesti riik peab ärkama – selle maja ooperit peab aitama! Nad pole hakkama saanud. Kiidan väga balletti, olen seda palju vaatamas käinud, kõrge tasemega, ja see on kindlasti Eesti rahvusballett. Aga rahvusooperit meil praegu pole.
/.../
Millal viimati rahvusooperi laval olite?
Neli aastat tagasi „Võluflöödis“ Papageno rollis. See lavastus on täiesti okei, aga ma ei tunne end lauljana seal majas absoluutselt oodatuna. Teatri sisekliima on ikka selline, et külalisena sa pead endale teed sinna lausa raiuma – niivõrd jäine atmosfäär, täiesti empaatiata maja. Sellist sisekliimat pole üheski teises ooperimajas! Aga kunsti empaatiata ei tee. Olen kuulnud, kuidas noorte lauljatega seal majas ümber käiakse – see on hirmu all hoidmine, inimesi alandatakse. Kui sa lepingulisi lauljaid hirmutad ja alandad, kuidas saab laulja olla laval avatud ja emotsioone näidata?
Neli aastat tagasi „Võluflöödis“ Papageno rollis. See lavastus on täiesti okei, aga ma ei tunne end lauljana seal majas absoluutselt oodatuna. Teatri sisekliima on ikka selline, et külalisena sa pead endale teed sinna lausa raiuma – niivõrd jäine atmosfäär, täiesti empaatiata maja. Sellist sisekliimat pole üheski teises ooperimajas! Aga kunsti empaatiata ei tee. Olen kuulnud, kuidas noorte lauljatega seal majas ümber käiakse – see on hirmu all hoidmine, inimesi alandatakse. Kui sa lepingulisi lauljaid hirmutad ja alandad, kuidas saab laulja olla laval avatud ja emotsioone näidata?
/.../
Kas olete kuulnud, et Estonias on võimalik rolle saada, kui võtta õigelt inimeselt raha eest laulutunde?
Olen sellest korduvalt kuulnud.
Oleks see võimalik mõnes välismaa ooperimajas?
See on täielik absurd. Suuremat korruptsiooni pole olemaski!
Olen sellest korduvalt kuulnud.
Oleks see võimalik mõnes välismaa ooperimajas?
See on täielik absurd. Suuremat korruptsiooni pole olemaski!
Eesti Ekspress:
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120589297/valus-kiri-rahvusooperile-hirm-ja-torjutus-ei-lase-enam-vaikida
„Täielik korruptsioon ju!“ on terve juuni kihanud rahvusooper Estonia kulisside taga. Rahvusooperi juhtkond ja nõukogu seisavad silmitsi nii palgaliste kui ka välismaal töötavate Eesti ooperisolistide rahulolematusega.
Kuu alguses jõudis rahvusooperi nõukogu ja juhtkonna liikmete postkasti kiri. Ühelt poolt oli selles terav kriitika, teiselt poolt hoiatus.Enim mõjus see aga appihüüdena inimeselt, kes on suure osa oma elust pühendanud ooperile.
/.../
EMPAATIATA MAJA: See olukord on kestnud juba kaua, hea, et lõpuks avalikkuse ette jõuab, leiab Vasar.
Lauri Vasar: kellele uus maja, kui meil praegu rahvusooperitki pole?
25 aastat rahvusvahelist karjääri teinud, Berliinis ja Salzburgis resideeriv ooperisolist Lauri Vasar kritiseerib nii rahvusooperi sisekliimat, juhtkonda kui ka repertuaari.
/.../ Rahvusooper Estonia nõukogu liige Signe Kivi ütleb, et tema väga ootab välismaal karjääri teinud solistide Estonias esinemist, aga see on paraku seotud nii rahvusooperi pingul eelarve kui ka kunstiliste otsustega. „Nõukogu liikmed, vastavalt seadusele, ei saa sekkuda, ehkki mõnikord tahaks...“
Lauri Vasar: kellele uus maja, kui meil praegu rahvusooperitki pole?
25 aastat rahvusvahelist karjääri teinud, Berliinis ja Salzburgis resideeriv ooperisolist Lauri Vasar kritiseerib nii rahvusooperi sisekliimat, juhtkonda kui ka repertuaari.
Monika-Evelin Liivi kiri on toonud esile rahvusooperi ooperiosakonna suure kriisi. Kas olete sellest teadlik?
See olukord on kestnud juba kaua, hea, et see lõpuks avalikkuse ette jõuab. Töötajate selline kohtlemine ei ole normaalne, eriti tänases maailmas, kus head sisekliimat peetakse üheks organisatsiooni olulisemaks väärtuseks.
Eesti riik peab ärkama – selle maja ooperit peab aitama! Nad pole hakkama saanud. Kiidan väga balletti, olen seda palju vaatamas käinud, kõrge tasemega, ja see on kindlasti Eesti rahvusballett. Aga rahvusooperit meil praegu pole.
Kas rahvusooper vajab uut maja? Ei vaja! Mida me sinna uude majja paneme, kui meil ooperiosakonda ei eksisteeri – vähemalt minu jaoks. Tasemest ma ei hakka rääkimagi, kuid praegu ei mõelda ka publikule.
Mida te täpselt silmas peate?
Et välismaal karjääri teinud Eesti lauljaid ei kutsuta rahvusooperisse esinema, on küll märk kriisist, kuid mitte peamine põhjus. Probleemid on sügavamad.
Ma ei saa aru, miks on selle nimi rahvusooper. Käin tihti Eestis ja mõtlen, et läheks täna Estoniasse ooperit vaatama – aga ooperit seal praktiliselt ju ei mängita. See on vaid üksikutel õhtutel ja repertuaarivalik on minu jaoks arusaamatu.
Mängukavas on sellised teosed, millega isegi läänemaailmas on raske publikut teatrisse saada. Selliseid asju võiks mängida siis, kui põhirepertuaar oleks paigas. Selles majas pole. Näiteks „Figaro pulm“ on vist hooajal ainult kaks korda, loogikat pole.
Kas on asi rahas või kultuuriministeeriumis – igal juhul on tunne, et kõigil on sügavalt ükskõik. Selle maja peaks teistmoodi tööle panema, peaks olema korralik ooperiansambel. Minugipoolest toogu kasvõi välismaalt ja hakaku pakkuma repertuaari, mis seda ka on. Et tõsta taset!
Võrdlusmoment naaberriikidega on masendav. Kuidas on suutnud Läti ooper end Euroopa tippu töötada? Nad toovad oma staarid ikka ja jälle tagasi laulma – Elina Garanča, Marina Rebeka. Suure muutuse viis ellu Egils Siliņš, kes on ise lauljana maailmas karjääri teinud ja maja väga hästi tööle saanud, tal on sidemed ja suhted, ta teab, mismoodi asi käib.
Millal viimati rahvusooperi laval olite?
Neli aastat tagasi „Võluflöödis“ Papageno rollis. See lavastus on täiesti okei, aga ma ei tunne end lauljana seal majas absoluutselt oodatuna. Teatri sisekliima on ikka selline, et külalisena sa pead endale teed sinna lausa raiuma – niivõrd jäine atmosfäär, täiesti empaatiata maja. Sellist sisekliimat pole üheski teises ooperimajas! Aga kunsti empaatiata ei tee. Olen kuulnud, kuidas noorte lauljatega seal majas ümber käiakse – see on hirmu all hoidmine, inimesi alandatakse. Kui sa lepingulisi lauljaid hirmutad ja alandad, kuidas saab laulja olla laval avatud ja emotsioone näidata?
Meil on nii palju mainekaid dirigente, kes on maailmas läbi löönud, Kristiina Poska näiteks, kuid ta ei dirigeeri Estonias. Aga võiks, et taset tõsta, inspiratsiooni anda.
On üllatav, et Eesti soliste tõrjutakse ega püütagi neile leida võimalusi astuda Estonia lavale.
Ei, ei püüta. Kõik need kuulujutud, et oleme nii hirmus kallid... Ma panen käe südamele: kui olen käinud Eestis laulmas, siis minu tasu on neljandik mu tavalisest honorarist.
Estonias käies nõudsin proove tervele trupile, et teha läbimänge ja kasvada kokku, tõsta etenduse taset. Ma pidin võitlema selle nimel. Kuni mulle öeldi otse näkku, et meil pole kombeks proovida. Aga kui on üksikud etendused mitme kuu tagant? Mis tase sealt siis tuleb? Mujal maailmas tehakse enne seda kaks nädalat proove.
Kui Mart Mikk, endine koosseisude planeerija, mind üldse Estoniasse kutsus, oli majas hoopis teine vaib. Seal oli suur potentsiaal. Peab uurima, miks on Estonia teater nüüd konkurentsist täiesti välja kukkunud, kas asi on eelarves või milles.
Võib-olla on põhjus ikkagi väike lava? Saame uue maja, saame ka uhkemaid lavastusi?
Tõsi on see, et akustika selles majas on raske ja lava on mini, aga absurdne on nõuda uut maja, kui meil pole sisu, mida sinna sisse panna.
Pigem oleks uus maja vajalik siis, kui meil poleks publikut kuhugi panna ja nõudlus oleks suur. Mind käivad paljud eestlased kuulamas välismaal, see tähendab, et publikut ja huvi oleks, aga nad kurdavad, et rahvusooperisse ei kannata minna.
Kuidas rahvusooper end üldse majandab? Kui tead, et on probleemid publikuga, siis miks võetakse mängukavasse ooperid, mis on mõeldud väga nõudlikule publikule, keda on Eestis vähe? Kus on tavarepertuaar?
Paljud solistid kiidavad Vanemuise seisu.
Vanemuine on mind korduvalt kutsunud, meil on pidevad läbirääkimised, kahjuks pole ma saanud minna.
Kui vaadata Vanemuise repertuaari, siis on see teine tera. Aga rahvusooper olgu ikka pealinnas, see on kauaaegne traditsioon ja sellele käega lüüa oleks kurb. Ma rõhutaksin ikkagi vajadust rahvusooper Estonia probleemidega valitsuse tasandil tegutseda. Peab selgeks saama, kas riigi jaoks on tähtis, et meil oleks funktsioneeriv rahvusooper.
Kas olete kuulnud, et Estonias on võimalik rolle saada, kui võtta õigelt inimeselt raha eest laulutunde?
Olen sellest korduvalt kuulnud.
Oleks see võimalik mõnes välismaa ooperimajas?
See on täielik absurd. Suuremat korruptsiooni pole olemaski!
Kommentaarid
Postita kommentaar