OTT MAATEN / KUMARI VAIM: AMETKONDLIKULE SISSISÕJALE EI ALLU ESTONIA / OPERA KYRBLA KUNAGI   

"/.../ Me oleme rahvusooperis avatud igasugusele argumenteeritud väitlusele, kuid ametkondlikule sissisõjale ei allu me kunagi. Linnalt ja riigilt ja teistelt osapooltelt, sh arhitektide liit ja muinsuskaitseamet, ootame eelkõige reaalset koostööd ja tahet kaasa aidata, et ületada need tohutud takistused, mis meie teele pidevalt kerkivad, kuid ega miski muu neile vastu ei saa, kui vaid otsene poliitiline tahe ja siiras soov edasi liikuda./.../"

#RahvusooperEstonia #OperaKyrbla #OttMaaten #AmetkondlikSissisõda #ValusadKirjad #GentlemenFromEstonia  #FlowerPower #ShadowWarfare #ErioperatsioonWegebau #TeedeniAiaLuurajad #TASA #MartinTeeSuviKirblas  #Strannichestvo #SpiritualWandering #TheEnchantedWanderer #NoliMeTangere #Meestemoemuuseum #GentlemensFloralCabinet #UnustuseÕhtukallas #ExcavanzaKomatsu #TheVendelFiles #PerversionOfJustice #TheKirblaMethod #KumariImedemaa #ELFHTrends #TangoKyrblium #TheGardenOfMensFashionDelights #MEEZ062026   

https://www.err.ee/1610001859/ott-maaten-ametkondlikule-sissisojale-ei-allu-estonia-kunagi 

Ott Maaten: ametkondlikule sissisõjale ei allu Estonia kunagi  

ARVAMUS

Ott Maaten, 

rahvusooperi Estonia peadirektor

21.04.2026 13:45 

Vaatamata keerulisele taustsüsteemile kulgeb Estonia juurdeehituse protsess ajas ja ruumis edasi. Kindlasti soovib kogu meie teatripere, et arengud oleksid kiiremad, kuid arvamuste mitmekülgsus ja kohati ka nende vastuolulisus dikteerivad oma tempo. Sageli jääb mulje, et ametkondade ja kutseliitude kaudu avaldub teatud isikute põhimõtteline vastuseis kogu protsessile, kirjutab Ott Maaten.


Ligi aasta on möödunud minu eelmisest arvamusloost rahvusooperi Estonia juurdeehitusega seotud arengutest. Pean rahvusooperi peadirektorina oma kohustuseks valgustada avalikkust protsessidest, mis on juurdeehitusega seonduvalt vahepeal toimunud. Eelmisel aastal riigikogus toimunud vastavasisuline konverents andis kindlasti tunnetatava tõuke järgnenud 2025. aastal toimunud sündmustele.

Nimelt kutsus kultuuriminister Heidy Purga kokku töörühma, mille ülesandeks sai juurdeehituse rahvusvahelise arhitektuurikonkurssi ette valmistamine. Töörühma kaasati kultuuriministeeriumi, Tallinna linna, arhitektide liidu ja muinsuskaitseameti esindajad, lisaks teisi valdkonna asjatundjaid.

Arhitektuurikonkursi korraldamine oleks Estonia juurdeehituse protsessis märgiline verstapost, sest see looks aluse sisuliseks diskusiooniks ja välistaks senised spekulatsioonid erinevate meedias levinud "punaste kastide" osas. Eelmisel aastal riigikogus toimunud konverentsil rõhutasin, et juurdeehituse arhitektuurne lahendus saab olla eranditult geniaalne Tallinna linnaruumi jaoks. Kompromissi olla ei saa.

Ülesanne, mille minister töörühmale püstitas, ei olnud lihtne. Analüüsi käigus peame saama vastused küsimustele, milliseid ajaloolisi väärtusi peidab endas maapõu ning kas just juurdeehitusega on neid näiteks võimalik avada praegustele ja tulevastele põlvedele vaatamiseks.

Võimalikud lahendused

Oluline küsimus, millele vajame vastust, on projektiga seonduvad tingimused, mis seovad juurdeehituse nii lähedal asuva vanalinna kui ka teiste ajalooliste hoonetega sealhulgas senise Estonia teatrihoonega ja kõrval asuva pargiga.

/.../ 

Reaalsus, kahetsusväärne reaalsus on see, et riigivõimu koalitsioonid ja nende eesmärgid on erinenud suuresti pealinna omadest. Jah, vahetevahel on olnud ka poliitiliste jõudude kattumist, kuid täit üksmeelt pole sellest kunagi kahjuks sündinud.

Kui teiste objektide puhul on ehitamise eestvedajaks ja motiveeritud pooleks kohalikud omavalitsused, siis Estonia puhul on olukord teine.

Me oleme rahvusooper, seadusega kehtestatud avalik-õiguslik institutsioon, mis asub riigile kuuluval maal keset kohaliku omavalitsuse ehk meie pealinna territooriumi. See tähendab, et me ei saa laieneda omavalitsusele kuuluvatele maadele, ei saa kehtestada planeeringuid, ei saa vahetada maid ega teha teisi õiguslikke protseduure ilma riigi ja kohaliku omavalitsuse koostööta. 

Kahjuks on nii riik kui ka linn juba aastaid lükanud protsesse üksteise õlgadele, mis neilt õlgadelt on tihtipeale peagi maha libisenud. Meie algupärase kultuuritempli ehitusprotsess eelmise sajandi alguses, kui vastamisi seisid imperialistlik ja venestav tsaarivõim ning teiselt poolt sisult esimene rahvuslik linnavalitsus, suutsid liikuda toonases poliitilises reaalsuses edasi tunduvalt kiiremini kui meie tänapäeval. Sellest on väga kahju.

/.../

Me oleme rahvusooperis avatud igasugusele argumenteeritud väitlusele, kuid ametkondlikule sissisõjale ei allu me kunagi. Linnalt ja riigilt ja teistelt osapooltelt, sh arhitektide liit ja muinsuskaitseamet, ootame eelkõige reaalset koostööd ja tahet kaasa aidata, et ületada need tohutud takistused, mis meie teele pidevalt kerkivad, kuid ega miski muu neile vastu ei saa, kui vaid otsene poliitiline tahe ja siiras soov edasi liikuda.

Kahjuks lõhub meie riigi poliitikas valitsev nelja aasta horisont ehk valimistest valimistesse kulgev ja sellest tulenev poliitiline ebakindlus tihti pikemaid vaateid ja perspektiive, sisendades muuhulgas erinevatele ametnikele tunnetust nende ülimast ja vankumatust ainuvõimust riigis. Kõik see vastandub meie põhilise eesmärgiga, et meie rahvuskultuur püsiks läbi aegade nagu seda näeb ette meie põhiseadus. Usun, et rahvusooper Estonia puhul suudame selle negatiivse paradigma murda.

Toimetaja: Kaupo Meiel