TÕRJUTAKSE LAULJAID /POLE OODATUD! _ VALUS KIRI RAHVUSOOPERILE. RAHA EEST ROLLIDE SAAMINE, HIRM JA TÕRJUTUS EI LASE ENAM VAIKIDA _2
#ValusadKirjad #RahvusooperEstonia #AllYouNeedIsLove #FlowerPower #TheWarThatWillEndWar #ShadowWarfare #GentlemenFromEstonia #ErioperatsioonWegebau #TeedeniAiaLuurajad #TASA #MartinTeeSuviKirblas #Strannichestvo #SpiritualWandering #TheEnchantedWanderer #NoliMeTangere #Meestemoemuuseum #GentlemensFloralCabinet #UnustuseÕhtukallas #ExcavanzaKomatsu #TheVendelFiles #PerversionOfJustice #TheKirblaMethod #KumariImedemaa #ELFHTrends #TangoKyrblium #TheGardenOfMensFashionDelights #MEEZ062026
Tõrjutakse lauljaid
Kui metsosopran Helen Lepalaan kümme aastat tagasi rollide jagamisega tööle hakkas, tajus Liiv kohe tõrjuvat Eesti lauljatesse suhtumist. „Igal aastal pidin kauplema, et saaksin laulda vähemalt kahes etenduses aastas,“ ütleb ta Ekspressile.
Liivi sõnul on tal aastaid takistatud Estonia lavastustes osaleda, kuigi ta on end korduvalt rollidesse pakkunud. Ooperimaailmas on end pakkuda tavapärane.
Liiv kutsutigi „Tsaari mõrsja“ Ljubaša rolli ette laulma, kuid Lepalaan määras sellesse ossa hoopis iseenda. Ehkki ta selle rolliga lõpuks välja ei tulnud, peab Liiv seda heaks näiteks rahvusooperi huvide konfliktist.
Liiv toob teisegi näite. Tal oli dirigent Arvo Volmeriga suuline kokkulepe, et saab laulda ooperis „Lohengrin“ Ortrudi rolli. Ka sellesse rolli määras Lepalaan enda. Ja ehkki selleski rollis ta lõpuks ei esinenud, õmmeldi talle valmis kostüüm, mis seisab siiani kasutuseta. Liivile lubati, et ta saab Ortrudi rolliga liituda hiljem, kuid seda ei juhtunud.
Liivil tekkis tunne, et rahvusooperis oodati pikisilmi, millal Verdi „Trubaduur“ mängukavast kaob, sest see oli viimane lavastus, milles ta veel kaasa tegi. Mullu oktoobris see juhtuski.
Viimati rääkis Liiv Lepalaanega 13. mail. Ta oli kuulnud, et rahvusooper kaalub oma mängukavva ooperit, mille üks rollidest on Liivi ammune unistus. Lootes seda Eestis laulda, pakkus ta end taas ise välja.
Vastus valmistas Liivile pettumuse. Lepalaan olevat talle öelnud, et isegi juhul, kui ooper kavva jõuab, ei tähenda see veel, et roll usaldatakse Liivile.
Kõike seda märkis Liiv rahvusooperisse saadetud kirjas.
Sest Liiv ei muretse ainult enda pärast.
Ta muretseb Eesti muusikute tuleviku pärast ega taha, et noorte lauljate karjäär kannataks ühe inimese otsuste tõttu.
„Minul ei ole enam midagi kaotada. Olen arvestanud sellega, et mind enam rahvusooper Estonia lavale ei oodata,“ sõnab Liiv Ekspressile.
Ta teab, et kõik välismaal töötavad Eesti solistid tahaksid koduteatris laulda, kuid nad pole oodatud. Seetõttu sõidab Eesti ooperipublik ise New Yorki, Münchenisse või Londonisse, et kuulata Mirjam Mesakut, Aile Asszonyit, Ain Angerit, Kai Rüütlit, Lauri Vasarat või Sandra Laagust. „Rahvusooperis pole neid kuulata võimalik ja selline olukord teeb kahju kogu Eesti ooperikultuurile,“ nendib Liiv.
Eriti vapustas Liivi aga vestluse teine osa. Lepalaan selgitanud talle, et tema jaoks ei tähenda maailma juhtivates ooperimajades – nagu näiteks Londoni kuninglik ooper või New Yorgi Metropolitan Opera – laulmine kuigi palju, sest sealne tase olevat halb. Samuti väljendanud Lepalaan imestust Eesti lauljate üle: kuidas mõned neist on lavale pääsenud, sest nad ei oska ju üldse laulda.
Lepalaan uurinud muu hulgas Liivilt, miks tal üldse on vaja Eestis laulda, kui ta esineb maailma tipplavadel. Liiv vastas, et sellepärast, et on eestlane ja tahab oma koduteatris laulda.
Liivi sõnul ei arvestata teatri mängukava koostades isegi palgaliste solistidega. „Ja seda on väga kurb näha, millises hirmus tuleb selles majas töötada,“ tõdeb ta.
„Selline Eesti lauljatesse suhtumine ei ole vastuvõetav ning teeb kahju nii lauljatele, publikule kui ka rahvusooper Estonia mainele,“ lõpetas Liiv oma pika kirja.
Pole oodatud!
Sama tunneb sopran Aile Asszonyi, kes töötas rahvusooperis 11 aastat ja peab seda endale väga oluliseks.
„Sain seal tasapisi kasvatada oma vokaalset vastupidavust ning lasta häälel liigse surveta areneda kõige mastaapsemate hääleliikide hulka,“ ütleb ta. „Minu aeg rahvusooperis lõppes siis, kui üksteise järel olid repertuaarist kadunud kõik ooperid, milles mul roll oli.“
Viimati laulis Asszonyi rahvusooperis kuue aasta eest ja rohkem pole teda sinna kutsutud.
Asszonyi räägib Ekspressile, et just praegune loominguline juht Arvo Volmer kutsus ta kord Estoniasse. „Seetõttu ei vasta tõele väide, nagu ei võimaldaks minu tihe töögraafik Eestis esineda või poleks minu repertuaari siin võimalik ette kanda. Faktid näitavad vastupidist. Pigem tuleb tõdeda, et rahvusooper ei ole näinud vajadust mind angažeerida.“
Ta lisab, et repertuaari, mida ta praegu laulab, on Eesti ooperiteatrite piiratud võimaluste juures tõesti ehk keerulisem lavale tuua, kuid kindlasti mitte võimatu. Ooperiajalugu ulatub ju üle 400 aasta taha ega piirdu üksnes väikese hulga sageli mängitavate teostega.
„Repertuaar on erakordselt lai ning soovi korral leidub alati ka konkreetsetele lauljatele sobivaid rolle ja teoseid,“ ütleb Asszonyi. „Väide, et minu kaasamine oleks repertuaarivalikute tõttu välistatud, mõjub pigem demagoogilise kui sisulise argumendina.“
Asszonyi jaoks on väga oluline kodupublikule esineda. „Sellist professionaalset koduigatsust on ilma seda ise kogemata raske kirjeldada...“
Ta nõustub täielikult Liivi tõstatatud küsimusega. „Kui meil on teatud rollidesse sobivaid Eesti lauljaid, kas ei peaks siis eelisjärjekorras neid kaasama? Minu loogika ütleb: jah, muidugi,“ sõnab Asszonyi.
Ta pakub ka lahenduse: oleks vaja eetilist suunamuutust, mis oleks vaba kadedusest ja väiklusest.
„Monika-Evelinil on õigus, kui ta ütleb, et meie lähinaabrite ooperimajades valitseb hoiak „hoiame ja toetame omasid“. Olgem ausad – see ei ole just kõige eestlaslikum mõtteviis. Võib-olla on tegu laiemalt ühiskonna probleemiga ja vajaksime sel teemal kokkulepet. Vahest siis saavad prohvetid kuulsaks ka omal maal,“ pakub Asszonyi.
Ta on tänulik Vanemuise teatrile ja dirigent Risto Joostile, kes on teda korduvalt kutsunud laulma nii kontsertidele kui ka lavastustesse. Dirigent Olari Elts on korduvalt valinud ERSO repertuaari teoseid just Asszonyi hääle võimalusi silmas pidades. Samuti on leidnud huvitavaid koostöövõimalusi nii Saaremaa ooperipäevad, Viljandi ooperipäevad kui ka Eesti Kontsert.
/.../ Lepalaan uurinud muu hulgas Liivilt, miks tal üldse on vaja Eestis laulda, kui ta esineb maailma tipplavadel. Liiv vastas, et sellepärast, et on eestlane ja tahab oma koduteatris laulda.
Liivi sõnul ei arvestata teatri mängukava koostades isegi palgaliste solistidega. „Ja seda on väga kurb näha, millises hirmus tuleb selles majas töötada,“ tõdeb ta.
„Selline Eesti lauljatesse suhtumine ei ole vastuvõetav ning teeb kahju nii lauljatele, publikule kui ka rahvusooper Estonia mainele,“ lõpetas Liiv oma pika kirja.
Liivi sõnul ei arvestata teatri mängukava koostades isegi palgaliste solistidega. „Ja seda on väga kurb näha, millises hirmus tuleb selles majas töötada,“ tõdeb ta.
„Selline Eesti lauljatesse suhtumine ei ole vastuvõetav ning teeb kahju nii lauljatele, publikule kui ka rahvusooper Estonia mainele,“ lõpetas Liiv oma pika kirja.
/.../
Asszonyi jaoks on väga oluline kodupublikule esineda. „Sellist professionaalset koduigatsust on ilma seda ise kogemata raske kirjeldada...“
/.../Ta pakub ka lahenduse: oleks vaja eetilist suunamuutust, mis oleks vaba kadedusest ja väiklusest.
„Monika-Evelinil on õigus, kui ta ütleb, et meie lähinaabrite ooperimajades valitseb hoiak „hoiame ja toetame omasid“. Olgem ausad – see ei ole just kõige eestlaslikum mõtteviis. Võib-olla on tegu laiemalt ühiskonna probleemiga ja vajaksime sel teemal kokkulepet. Vahest siis saavad prohvetid kuulsaks ka omal maal,“ pakub Asszonyi.
„Monika-Evelinil on õigus, kui ta ütleb, et meie lähinaabrite ooperimajades valitseb hoiak „hoiame ja toetame omasid“. Olgem ausad – see ei ole just kõige eestlaslikum mõtteviis. Võib-olla on tegu laiemalt ühiskonna probleemiga ja vajaksime sel teemal kokkulepet. Vahest siis saavad prohvetid kuulsaks ka omal maal,“ pakub Asszonyi.
Eesti Ekspress:
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120589297/valus-kiri-rahvusooperile-hirm-ja-torjutus-ei-lase-enam-vaikida
„Täielik korruptsioon ju!“ on terve juuni kihanud rahvusooper Estonia kulisside taga. Rahvusooperi juhtkond ja nõukogu seisavad silmitsi nii palgaliste kui ka välismaal töötavate Eesti ooperisolistide rahulolematusega.
Kuu alguses jõudis rahvusooperi nõukogu ja juhtkonna liikmete postkasti kiri. Ühelt poolt oli selles terav kriitika, teiselt poolt hoiatus.Enim mõjus see aga appihüüdena inimeselt, kes on suure osa oma elust pühendanud ooperile.
/.../
Tõrjutakse lauljaid
Kui metsosopran Helen Lepalaan kümme aastat tagasi rollide jagamisega tööle hakkas, tajus Liiv kohe tõrjuvat Eesti lauljatesse suhtumist. „Igal aastal pidin kauplema, et saaksin laulda vähemalt kahes etenduses aastas,“ ütleb ta Ekspressile.
Liivi sõnul on tal aastaid takistatud Estonia lavastustes osaleda, kuigi ta on end korduvalt rollidesse pakkunud. Ooperimaailmas on end pakkuda tavapärane.
Liiv kutsutigi „Tsaari mõrsja“ Ljubaša rolli ette laulma, kuid Lepalaan määras sellesse ossa hoopis iseenda. Ehkki ta selle rolliga lõpuks välja ei tulnud, peab Liiv seda heaks näiteks rahvusooperi huvide konfliktist.
Liiv toob teisegi näite. Tal oli dirigent Arvo Volmeriga suuline kokkulepe, et saab laulda ooperis „Lohengrin“ Ortrudi rolli. Ka sellesse rolli määras Lepalaan enda. Ja ehkki selleski rollis ta lõpuks ei esinenud, õmmeldi talle valmis kostüüm, mis seisab siiani kasutuseta. Liivile lubati, et ta saab Ortrudi rolliga liituda hiljem, kuid seda ei juhtunud.
Liivil tekkis tunne, et rahvusooperis oodati pikisilmi, millal Verdi „Trubaduur“ mängukavast kaob, sest see oli viimane lavastus, milles ta veel kaasa tegi. Mullu oktoobris see juhtuski.
Viimati rääkis Liiv Lepalaanega 13. mail. Ta oli kuulnud, et rahvusooper kaalub oma mängukavva ooperit, mille üks rollidest on Liivi ammune unistus. Lootes seda Eestis laulda, pakkus ta end taas ise välja.
Vastus valmistas Liivile pettumuse. Lepalaan olevat talle öelnud, et isegi juhul, kui ooper kavva jõuab, ei tähenda see veel, et roll usaldatakse Liivile.
Kõike seda märkis Liiv rahvusooperisse saadetud kirjas.
Sest Liiv ei muretse ainult enda pärast.
Ta muretseb Eesti muusikute tuleviku pärast ega taha, et noorte lauljate karjäär kannataks ühe inimese otsuste tõttu.
„Minul ei ole enam midagi kaotada. Olen arvestanud sellega, et mind enam rahvusooper Estonia lavale ei oodata,“ sõnab Liiv Ekspressile.
Ta teab, et kõik välismaal töötavad Eesti solistid tahaksid koduteatris laulda, kuid nad pole oodatud. Seetõttu sõidab Eesti ooperipublik ise New Yorki, Münchenisse või Londonisse, et kuulata Mirjam Mesakut, Aile Asszonyit, Ain Angerit, Kai Rüütlit, Lauri Vasarat või Sandra Laagust. „Rahvusooperis pole neid kuulata võimalik ja selline olukord teeb kahju kogu Eesti ooperikultuurile,“ nendib Liiv.
Eriti vapustas Liivi aga vestluse teine osa. Lepalaan selgitanud talle, et tema jaoks ei tähenda maailma juhtivates ooperimajades – nagu näiteks Londoni kuninglik ooper või New Yorgi Metropolitan Opera – laulmine kuigi palju, sest sealne tase olevat halb. Samuti väljendanud Lepalaan imestust Eesti lauljate üle: kuidas mõned neist on lavale pääsenud, sest nad ei oska ju üldse laulda.
Lepalaan uurinud muu hulgas Liivilt, miks tal üldse on vaja Eestis laulda, kui ta esineb maailma tipplavadel. Liiv vastas, et sellepärast, et on eestlane ja tahab oma koduteatris laulda.
Liivi sõnul ei arvestata teatri mängukava koostades isegi palgaliste solistidega. „Ja seda on väga kurb näha, millises hirmus tuleb selles majas töötada,“ tõdeb ta.
„Selline Eesti lauljatesse suhtumine ei ole vastuvõetav ning teeb kahju nii lauljatele, publikule kui ka rahvusooper Estonia mainele,“ lõpetas Liiv oma pika kirja.
Pole oodatud!
Sama tunneb sopran Aile Asszonyi, kes töötas rahvusooperis 11 aastat ja peab seda endale väga oluliseks.
Viimati laulis Asszonyi rahvusooperis kuue aasta eest ja rohkem pole teda sinna kutsutud.
Asszonyi räägib Ekspressile, et just praegune loominguline juht Arvo Volmer kutsus ta kord Estoniasse. „Seetõttu ei vasta tõele väide, nagu ei võimaldaks minu tihe töögraafik Eestis esineda või poleks minu repertuaari siin võimalik ette kanda. Faktid näitavad vastupidist. Pigem tuleb tõdeda, et rahvusooper ei ole näinud vajadust mind angažeerida.“
„Repertuaar on erakordselt lai ning soovi korral leidub alati ka konkreetsetele lauljatele sobivaid rolle ja teoseid,“ ütleb Asszonyi. „Väide, et minu kaasamine oleks repertuaarivalikute tõttu välistatud, mõjub pigem demagoogilise kui sisulise argumendina.“
Asszonyi jaoks on väga oluline kodupublikule esineda. „Sellist professionaalset koduigatsust on ilma seda ise kogemata raske kirjeldada...“
Ta nõustub täielikult Liivi tõstatatud küsimusega. „Kui meil on teatud rollidesse sobivaid Eesti lauljaid, kas ei peaks siis eelisjärjekorras neid kaasama? Minu loogika ütleb: jah, muidugi,“ sõnab Asszonyi.
Ta pakub ka lahenduse: oleks vaja eetilist suunamuutust, mis oleks vaba kadedusest ja väiklusest.
„Monika-Evelinil on õigus, kui ta ütleb, et meie lähinaabrite ooperimajades valitseb hoiak „hoiame ja toetame omasid“. Olgem ausad – see ei ole just kõige eestlaslikum mõtteviis. Võib-olla on tegu laiemalt ühiskonna probleemiga ja vajaksime sel teemal kokkulepet. Vahest siis saavad prohvetid kuulsaks ka omal maal,“ pakub Asszonyi.
Ta on tänulik Vanemuise teatrile ja dirigent Risto Joostile, kes on teda korduvalt kutsunud laulma nii kontsertidele kui ka lavastustesse. Dirigent Olari Elts on korduvalt valinud ERSO repertuaari teoseid just Asszonyi hääle võimalusi silmas pidades. Samuti on leidnud huvitavaid koostöövõimalusi nii Saaremaa ooperipäevad, Viljandi ooperipäevad kui ka Eesti Kontsert.
/.../
Kommentaarid
Postita kommentaar