KKI_043 KAJA KUMARI IMEDEMAAL /„MA EI LUBA SEDA KAITSEVÄE SUUNAL TEHA!“ KAITSEVÄE JUHATAJA MERILO JA RIIGIKONTROLÖR HOLM SATTUSID SÕNASÕTTA _ DELFI 2.09.2026
Riigikontrolör Janar Holmile ei meeldi, et räägitakse, justkui raamatupidamine on mõttetu. „Ma ei luba seda kaitseväe suunal teha,“ lausus seepeale riigieelarve kontrolli komisjonis kaitseväe juhataja Andrus Merilo.
/.../
Riigikogus arutas riigieelarve kontrolli erikomisjonis kaitseministeeriumi rahaasju, mida reedel kritiseeris oma auditis riigikontroll.
Riigikontrolör Janar Holm rääkis, et riigil peab olema rahanduse üle ülevaade ning et kui asjad ei muutu, istuvad nad komisjonis aasta pärast jälle sama jutuga. Ta heitis ette, et talle ei meeldi, kuidas räägitakse, et raamatupidamine on mõttetu. „Raha on lõpuni raha ja vara, mis selle raha eest on soetatud, on väärtus. Ei ole mõtet luua siia kihti, et see on mõttetu raamatupidamine,“ rääkis ta.
Holm heitis ette, et kaitsevägi pole leidnud midagi, mis on kadunud. „Selleks, et aru saada, kas midagi on puudu, tuleb selgeks teha, mis on olemas,“ märkis ta.
Kaitseväe juhataja Andrus Merilo lausus, et tema ei nõustu, et pärast 34 aastat teenistust kuuleb, et oleks justkui raha kuskile kanditud. „Varud on olemas,“ kinnitas ta. „Väita, panna nii-öelda asju konteksti, et me ei tea, kus raha on või raha on kadunud, siis ma ei luba seda kaitseväe suunal teha.“
Riigieelarve kontrolli erikomisjonis olid kohal kaitseminister Hanno Pevkur (Reformierakond), kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk, kaitseväe juhataja Andrus Merilo, riigi kaitseinvesteerintue keskuse (RKIK) peadirektori asetäitja Raili Roosimaa, riigikontrolör Janar Holm, riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ning riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson.
#KajaKumariImedemaal #GentlemenFromEstonia #JanarHolm #AndrusMerilo #HannoPevkur #KristenMichal #ElmarVaher #KaimoKuusk #TOKbyELFH #KumariImedemaa #EndelLepaKurgiaed #FearAndLoathingInArmandonia #PLAYBUNNY #EndelLeppFashionHouse #TheGardenOfMensFashionDelights #AppallingSilence #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #GentlemensFloralCabinet #TheKirblaMethod #MEEZ092026
Riigikontrolör Janar Holmile ei meeldi, et räägitakse, justkui raamatupidamine on mõttetu. „Ma ei luba seda kaitseväe suunal teha,“ lausus seepeale riigieelarve kontrolli komisjonis kaitseväe juhataja Andrus Merilo.
Riigikogus arutas riigieelarve kontrolli erikomisjonis kaitseministeeriumi rahaasju, mida reedel kritiseeris oma auditis riigikontroll.
Riigikontrolör Janar Holm rääkis, et riigil peab olema rahanduse üle ülevaade ning et kui asjad ei muutu, istuvad nad komisjonis aasta pärast jälle sama jutuga. Ta heitis ette, et talle ei meeldi, kuidas räägitakse, et raamatupidamine on mõttetu. „Raha on lõpuni raha ja vara, mis selle raha eest on soetatud, on väärtus. Ei ole mõtet luua siia kihti, et see on mõttetu raamatupidamine,“ rääkis ta.
Holm heitis ette, et kaitsevägi pole leidnud midagi, mis on kadunud. „Selleks, et aru saada, kas midagi on puudu, tuleb selgeks teha, mis on olemas,“ märkis ta.
Kaitseväe juhataja Andrus Merilo lausus, et tema ei nõustu, et pärast 34 aastat teenistust kuuleb, et oleks justkui raha kuskile kanditud. „Varud on olemas,“ kinnitas ta. „Väita, panna nii-öelda asju konteksti, et me ei tea, kus raha on või raha on kadunud, siis ma ei luba seda kaitseväe suunal teha.“
Riigieelarve kontrolli erikomisjonis olid kohal kaitseminister Hanno Pevkur (Reformierakond), kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk, kaitseväe juhataja Andrus Merilo, riigi kaitseinvesteerintue keskuse (RKIK) peadirektori asetäitja Raili Roosimaa, riigikontrolör Janar Holm, riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ning riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson.
/.../
*
„Kaja Kumari imedemaal” räägib keskkonnaametis töötavast naisest, kes suvehommikul silmi avades näeb, et Kumari Vaim on sõnumi saatnud. Tuntud lendjänese Kumari Vaimu raamat toob meestetuppa tubli tüki kodumaist meestemoodi ja killukesi rahvaluulest. Nimetatakse Lääneranna poliitikute rahvapäraseid nimesid ja rõhutatakse nende laulusõnu. Raamat on mõeldud 21-100aastastele meestele. Käsikiri võitis konkursil Kurgiaiaraamat 2026 teemaraamatu eripreemia.
Delfi/EESTI _ 02.09.2026, 09:06
Lühidalt, mis toimub:
* Reedel avaldas riigikontroll auditi. Nad leidsid hulgaliselt probleeme kaitseministeeriumi valitsemisala raamatupidamises, näiteks et kaitseväe varude arvestus on puudulik.
* Eelmisel sügisel avaldas riigikontroll samuti kriitilise auditi.
* Teisipäeval tuli välja, et prokuratuur alustas kriminaalmenetlust, et kontrollida eelmise aasta auditis tuvastatud asju.
* Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) maksis 70 miljonit eurot India firmale, mis pole varem mürske müünud. Ukrainale mõeldud mürske kohale ei jõudnud. Raha oli pärit Venemaa külmutatud varadest.
Holm: probleemid on sisulised
Esimesena sai istungil sõna riigikontroll. Riigikontrolör Janar Holm lausus istungil, et auditi pealkirja järgi ei tasu jääda takerduda sõna taha „raamatupidamine“. Tema sõnul on probleemid siiski sisulised. „Tuleb korda teha protsessid alates lepingute sõlmimisest,“ märkis ta. „Mulle tundub, et Elmar Vaher on selle ette võtnud.“
Peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen rääkis, et nad ei saanud kinnitust, kas kaitseväe varude väärtus 1,2 miljardit eurot on ikka õige. Näiteks puudub tema sõnul selgus, kui palju mullu soetatud varudest jäi arvele võtmata.
Kaitsevägi on tema sõnul kinnitanud, et nad teevad varude inventuuri palju. Mure on aga tema sõnul see, et andmestikus on palju anomaaliaid ja inventuuride viimane etapp, kus varad on üle loetud ja komisjonid on fikseerinud seisu, peab tähendama ka andmestiku korrastamist. „Ainult sellest, et me asjad üle loeme ja fikseerime, et kas oli üle või puudu, ei piisa,“ nentis ta.
Ta märkis, et iga üksik puudujääk võib tunduda tühisena, aga riigikontroll näeb sarnased probleeme aastate kaupa. Kaitseministeerium on Metsalu-Nurmineni sõnul teinud siiski edusamme ettemaksude jälgimises.
Samuti rääkis Metsalu-Nurminen kaitsehangetest Ukrainale. Eesti Ekspress märkis täna, et RKIK maksis 70 miljonit eurot India firmale, mis pole varem mürske müünud. Ukrainale mõeldud mürske kohale ei jõudnud. Raha oli pärit Venemaa külmutatud varadest. Metsalu-Nurminen lausus, et siin võib olla risk riigieelarvele.
Peakontrolör lausus, et seletuskirja järgi nende tehingutega riigieelarvele riske ei võeta. „See äratas meie tähelepanu,“ lausus ta ning lisas, et RKIK toimetab nagu hankija ning seal on alati teatud riskid, mis ei pruugi olla RKIK-i põhjustatud.
„RKIK-il hankijana on tegevuses mingid riskid üleval,“ lausus ta. Aga riigieelarve seletuskirjas ja ka avalikult ei tasuks tema hinnangul vastupidist väita.
Pevkur: varusid on väga palju
Kaitseminister Hanno Pevkur lausus, et kui eelmise aasta aruanne välja tuli, arutasid nad juba enne riigikontrolliga ja kaitseministeeriumis, mida teha, et asjad korda saaks. Pärast eelmise aasta auditit võtsid nad tema sõnul suuna teha tegevuskava.
Ta loetles, et uuendasid raamatupidamise siseeskirja, inventeerimise nõudeid ja sagedust, finantsarvestuse mudelit, tööjaotust ja infovahetust. Samuti alustasid nad ministri sõnul uue ressursihalduse tarkvara hankimist. Pevkur lisas, et üle Eesti on üle 1100 erineva asukoha, kus kaitseväe vara asub ja varu on väga palju.
Pevkuri sõnul on ettemaksude arvestus korrastatud ja nad viisid läbi ettemaksude invetuuri, tugevdasid ettemaksude seiret ja automaatkontrolle. „Tugevdamise ka oluliselt finantsarvestuse sisulist kompetentsi ministeeriumis,“ märkis ta.
Ta märkis, et pärast selle aasta auditit kinnitasid nad mõned nädalad tagasi 11-leheküljelise tegevuskava. „Me soovime kaitseväe ladudes oleva vara ja varu käsitlemist tervikuna kaitseotstarbelisena ja selle kohta ka laoarvestuse infosüsteemis kogu väärtuselise arvestuse pidamist,“ rääkis Pevkur.
Lisaks on RKIK võtnud auditi järgi varustuse ja varude toetuse vahendamise lepingutega Eesti riigieelarvele rahalisi riske ja kohustusi, kuigi kaitseministeerium on riigikogule esitatud eelarvematerjalides vastupidist väitnud. Lepingud, kust see nüüd selgus, jättis RKIK riigikontrolli eest eelmisel aastal varjatuks, märkis riigikontroll.
Pevkur (Reformierakond) ütles reedel välkintervjuus Delfile, et asjad on vaja korda teha. „See, et riigikaitsesse on raha juurde tulnud, ei ole kellelegi üllatus. See, et rahade juurde tulemisega on soetuses väga palju uut tehnikat ja uut kaitsevõimet, ei ole ka kellelegi üllatus. Need asjad on vaja ka korralikult arvele võtta. Loomulikult tuleb. Aga kas nii suurte süsteemide puhul ja eriti nii suure raha pealevoolu juures võib tulla eksimusi sisse? Kindlasti võib,“ rääkis ta.
Eelmisel sügisel avaldas riigikontroll samuti kriitilise auditi. Pevkur lausus, et siis tegid nad tegevuskava, mille on kinnitanud kaitseväe juhataja ja riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK). „Meil on vaja ju Eesti inimestele anda kindlus, et see raha, mille Eesti rahvas on andnud riigikaitse arendamiseks, läheb võimetesse. Seda ma saan kinnitada, et see on kõik võimetesse läinud,“ märkis ta.
Kantsler Kaimo Kuusk lausus reedel, et tema on vastutuse juba võtnud. „Mina olen andnud lubaduse see asi korda saada,“ märkis ta. Tema sõnul kasvavad kaitsesse investeeritud summad palju ja personaliga on lagi ees. Pärast sügisest riigikontrolli auditit otsustas ministeerium tema sõnul, et võtavad juurde kümme professionaalset inventuuride tegijat.
Kuusk alustas pärast riigikontrolli eelmise aasta auditit tegevusprogrammiga, et riigikontrolli puudused kaotada. Nüüd on nad tema sõnul saanud pildi ette ettemaksetega. Aga puuduste likvideerimise tempoga pole ta ise rahul.
RKIK-i juht Elmar Vaher lausus reedel, et tema teada on riigikontroll vajalikud lepingud saanud, aga tunnistas seejuures, et finantsjuhtimises on puudusi. Ta lisas, et mõned lepingud pole väga kergelt leitavad. „Raamhange on võib-olla olemas, aga väiksemaid hankelepinguid ei ole võimalik nii kiiresti leida kui riigikontroll on soovinud,“ kirjeldas Vaher.
Elmar Vaheri sõnul on ta riigikontrolli materjalidega tutvunud ning mitmeid kordi rääkinud riigikontrolör Janar Holmiga. „RKIK-i finantsjuhtimises on möödalaskmisi, on neid kohti, mida saab parandada,“ märkis ta. „Minu hinnangul selles kasvavas riigikaitse eelarves ei ole RKIK kui asutusena suutnud järgi tulla.“
Pevkur teatas reede õhtul, et kaitseministeerium võtab ajutiselt üle kaitseväe varade ja varude haldamise. Peaminister Kristen Michal kutsus neljapäeva varahommikuks kokku valitsuskabineti nõupidamise, kus palub riigikontrolör Janar Holmilt teha ülevaate raamatupidamise ebaselgusest.
„Kaitseminister Hanno Pevkurilt, kaitseväe juhatajalt Andrus Merilolt, RKIKi juhilt Elmar Vaherilt ja kaitseministeeriumi kantslerilt Kaimo Kuuselt ootan neljapäeval samal kohtumisel konkreetset tegevusplaani probleemide kiireks lahendamiseks,“ lausus Michal.
https://www.delfi.ee/artikkel/120607663/otse-segadus-kaitserahadega-riigikogu-erikomisjonis-annavad-aru-pevkur-kuusk-ja-merilo
„Ma ei luba seda kaitseväe suunal teha!“ Kaitseväe juhataja Merilo ja riigikontrolör Holm sattusid sõnasõtta
(356)
Lisatud klipp vaidlusest!
Kristopher Muraveiski
Riigikontrolör Janar Holmile ei meeldi, et räägitakse, justkui raamatupidamine on mõttetu. „Ma ei luba seda kaitseväe suunal teha,“ lausus seepeale riigieelarve kontrolli komisjonis kaitseväe juhataja Andrus Merilo.
Riigikogus arutas riigieelarve kontrolli erikomisjonis kaitseministeeriumi rahaasju, mida reedel kritiseeris oma auditis riigikontroll.
Riigikontrolör Janar Holm rääkis, et riigil peab olema rahanduse üle ülevaade ning et kui asjad ei muutu, istuvad nad komisjonis aasta pärast jälle sama jutuga. Ta heitis ette, et talle ei meeldi, kuidas räägitakse, et raamatupidamine on mõttetu. „Raha on lõpuni raha ja vara, mis selle raha eest on soetatud, on väärtus. Ei ole mõtet luua siia kihti, et see on mõttetu raamatupidamine,“ rääkis ta.
Holm heitis ette, et kaitsevägi pole leidnud midagi, mis on kadunud. „Selleks, et aru saada, kas midagi on puudu, tuleb selgeks teha, mis on olemas,“ märkis ta.
Kaitseväe juhataja Andrus Merilo lausus, et tema ei nõustu, et pärast 34 aastat teenistust kuuleb, et oleks justkui raha kuskile kanditud. „Varud on olemas,“ kinnitas ta. „Väita, panna nii-öelda asju konteksti, et me ei tea, kus raha on või raha on kadunud, siis ma ei luba seda kaitseväe suunal teha.“
Riigieelarve kontrolli erikomisjonis olid kohal kaitseminister Hanno Pevkur (Reformierakond), kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk, kaitseväe juhataja Andrus Merilo, riigi kaitseinvesteerintue keskuse (RKIK) peadirektori asetäitja Raili Roosimaa, riigikontrolör Janar Holm, riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ning riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson.
„Ma ei luba seda kaitseväe suunal teha!“ Kaitseväe juhataja Merilo ja riigikontrolör Holm sattusid sõnasõtta
(356)
Lisatud klipp vaidlusest!
Kristopher Muraveiski
Riigikontrolör Janar Holmile ei meeldi, et räägitakse, justkui raamatupidamine on mõttetu. „Ma ei luba seda kaitseväe suunal teha,“ lausus seepeale riigieelarve kontrolli komisjonis kaitseväe juhataja Andrus Merilo.
Riigikogus arutas riigieelarve kontrolli erikomisjonis kaitseministeeriumi rahaasju, mida reedel kritiseeris oma auditis riigikontroll.
Riigikontrolör Janar Holm rääkis, et riigil peab olema rahanduse üle ülevaade ning et kui asjad ei muutu, istuvad nad komisjonis aasta pärast jälle sama jutuga. Ta heitis ette, et talle ei meeldi, kuidas räägitakse, et raamatupidamine on mõttetu. „Raha on lõpuni raha ja vara, mis selle raha eest on soetatud, on väärtus. Ei ole mõtet luua siia kihti, et see on mõttetu raamatupidamine,“ rääkis ta.
Holm heitis ette, et kaitsevägi pole leidnud midagi, mis on kadunud. „Selleks, et aru saada, kas midagi on puudu, tuleb selgeks teha, mis on olemas,“ märkis ta.
Kaitseväe juhataja Andrus Merilo lausus, et tema ei nõustu, et pärast 34 aastat teenistust kuuleb, et oleks justkui raha kuskile kanditud. „Varud on olemas,“ kinnitas ta. „Väita, panna nii-öelda asju konteksti, et me ei tea, kus raha on või raha on kadunud, siis ma ei luba seda kaitseväe suunal teha.“
Riigieelarve kontrolli erikomisjonis olid kohal kaitseminister Hanno Pevkur (Reformierakond), kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk, kaitseväe juhataja Andrus Merilo, riigi kaitseinvesteerintue keskuse (RKIK) peadirektori asetäitja Raili Roosimaa, riigikontrolör Janar Holm, riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ning riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson.
____________________________________________________________________________
Lühidalt, mis toimub:
* Reedel avaldas riigikontroll auditi. Nad leidsid hulgaliselt probleeme kaitseministeeriumi valitsemisala raamatupidamises, näiteks et kaitseväe varude arvestus on puudulik.
* Eelmisel sügisel avaldas riigikontroll samuti kriitilise auditi.
* Teisipäeval tuli välja, et prokuratuur alustas kriminaalmenetlust, et kontrollida eelmise aasta auditis tuvastatud asju.
* Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) maksis 70 miljonit eurot India firmale, mis pole varem mürske müünud. Ukrainale mõeldud mürske kohale ei jõudnud. Raha oli pärit Venemaa külmutatud varadest.
________________________________________________________________________
Holm: probleemid on sisulised
Esimesena sai istungil sõna riigikontroll. Riigikontrolör Janar Holm lausus istungil, et auditi pealkirja järgi ei tasu jääda takerduda sõna taha „raamatupidamine“. Tema sõnul on probleemid siiski sisulised. „Tuleb korda teha protsessid alates lepingute sõlmimisest,“ märkis ta. „Mulle tundub, et Elmar Vaher on selle ette võtnud.“
Peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen rääkis, et nad ei saanud kinnitust, kas kaitseväe varude väärtus 1,2 miljardit eurot on ikka õige. Näiteks puudub tema sõnul selgus, kui palju mullu soetatud varudest jäi arvele võtmata.
Kaitsevägi on tema sõnul kinnitanud, et nad teevad varude inventuuri palju. Mure on aga tema sõnul see, et andmestikus on palju anomaaliaid ja inventuuride viimane etapp, kus varad on üle loetud ja komisjonid on fikseerinud seisu, peab tähendama ka andmestiku korrastamist. „Ainult sellest, et me asjad üle loeme ja fikseerime, et kas oli üle või puudu, ei piisa,“ nentis ta.
Ta märkis, et iga üksik puudujääk võib tunduda tühisena, aga riigikontroll näeb sarnased probleeme aastate kaupa. Kaitseministeerium on Metsalu-Nurmineni sõnul teinud siiski edusamme ettemaksude jälgimises.
Samuti rääkis Metsalu-Nurminen kaitsehangetest Ukrainale. Eesti Ekspress märkis täna, et RKIK maksis 70 miljonit eurot India firmale, mis pole varem mürske müünud. Ukrainale mõeldud mürske kohale ei jõudnud. Raha oli pärit Venemaa külmutatud varadest. Metsalu-Nurminen lausus, et siin võib olla risk riigieelarvele.
Peakontrolör lausus, et seletuskirja järgi nende tehingutega riigieelarvele riske ei võeta. „See äratas meie tähelepanu,“ lausus ta ning lisas, et RKIK toimetab nagu hankija ning seal on alati teatud riskid, mis ei pruugi olla RKIK-i põhjustatud.
„RKIK-il hankijana on tegevuses mingid riskid üleval,“ lausus ta. Aga riigieelarve seletuskirjas ja ka avalikult ei tasuks tema hinnangul vastupidist väita.
Pevkur: varusid on väga palju
Kaitseminister Hanno Pevkur lausus, et kui eelmise aasta aruanne välja tuli, arutasid nad juba enne riigikontrolliga ja kaitseministeeriumis, mida teha, et asjad korda saaks. Pärast eelmise aasta auditit võtsid nad tema sõnul suuna teha tegevuskava.
Ta loetles, et uuendasid raamatupidamise siseeskirja, inventeerimise nõudeid ja sagedust, finantsarvestuse mudelit, tööjaotust ja infovahetust. Samuti alustasid nad ministri sõnul uue ressursihalduse tarkvara hankimist. Pevkur lisas, et üle Eesti on üle 1100 erineva asukoha, kus kaitseväe vara asub ja varu on väga palju.
Pevkuri sõnul on ettemaksude arvestus korrastatud ja nad viisid läbi ettemaksude invetuuri, tugevdasid ettemaksude seiret ja automaatkontrolle. „Tugevdamise ka oluliselt finantsarvestuse sisulist kompetentsi ministeeriumis,“ märkis ta.
Ta märkis, et pärast selle aasta auditit kinnitasid nad mõned nädalad tagasi 11-leheküljelise tegevuskava. „Me soovime kaitseväe ladudes oleva vara ja varu käsitlemist tervikuna kaitseotstarbelisena ja selle kohta ka laoarvestuse infosüsteemis kogu väärtuselise arvestuse pidamist,“ rääkis Pevkur.
Kaimo Kuusk tänas sarnaselt Pevkurile riigikontrolli. Miks pole kaitseministeerium ise vigu tuvastanud? „On vajadus ehitada üles sisekontrolli süsteem,“ leidis Kuusk ning lisas, et Pevkuri suunistel on nad ehitanud seda üles.
Merilo: me pole elukutselised raamatupidajad
Kaitseväe juhataja Andrus Merilo lausus, et 1,2 miljardi euro eest varusid pole kuhugi kadunud. Ta lisas, et kaitseväele tuleb ülesandeid juurde. „Teeme endast parima, et asjad on paigas, aga me pole elukutselised raamatupidajad,“ märkis ta. Võib-olla tuleks Merilo hinnangul Venemaa-Ukraina sõja kontekstis reeglid üle vaadata.
Komisjoni juht Urmas Reinsalu (Isamaa) küsis India firma kohta, kust mürske ei saadud. Pevkur lausus, et ei oska seda kommenteerida ega seda, kust ajakirjandus on info saanud. Ei Pevkur ega Kuusk ei saanud kinnitada, kas tegu on India firmaga.
Kuusk lausus, et leping on sõlmitud enne seda, kui tema kantsleriks sai. „See probleem jõudis meile siis, kui oli juba probleem,“ märkis ta.
Pevkur: peaprokurör pole minuga rääkinud
Reinsalu küsis, et millal see oli. „Siis, kui tähtaeg oli juba üle lastud,“ märkis Kuusk ning täpsustas, et see oli 2025. aasta algus. Reinsalu ütlesid, et nad istusid komisjonis 2025. aasta sügisel ja kuulsid sama juttu, et kõik on korras ja saab paremini.
Evelin Poolamets (EKRE) küsis, et kuidas on võimalik, et Pevkuri juhitava kaitseministeeriumi valitsemisalas on arvestus sedavõrd puudulik, et prokuratuur on alustanud kriminaalmenetlust. Samuti küsis ta, kas ametnikud, kes on sellega seotud on, on töölt kõrvaldatud uurimise ajast.
Pevkur vastas, et peaprokurör pole temaga rääkinud. „Minule teadaolevalt, nagu lehest lugesin, kellelegi mingit kahtlustust pole esitatud,“ ütles ta.
Karm raport
Reedel avalikustas riigikontroll auditi, milles leidis hulgaliselt probleeme kaitseministeeriumi valitsemisala rahaasjades. Riigikontroll tegimärkuse kaitseministeeriumi valitsemisala varude saldo õigsuse kohta summas 1,2 miljardit eurot.
Näiteks leidis riigikontroll, et kaitseväe varude arvestus on puudulik ning kõiki uusi varusid pole bilansis arvele võetud. Samuti, et RKIK-i ja kaitseväe inventuuride tööprotsessides on endiselt mitmeid probleeme ning inventuuride korralduses on puudusi. RKIK-il ja kaitseväel on auditi järgi probleeme lepingute sõlmimise ja haldamisega, dokumentide vormistamisega, varade arvele võtmisega. Valitsemisalas ei järgita riigikontrolli hinnangul ministri kehtestatud kordasid.
Merilo: me pole elukutselised raamatupidajad
Kaitseväe juhataja Andrus Merilo lausus, et 1,2 miljardi euro eest varusid pole kuhugi kadunud. Ta lisas, et kaitseväele tuleb ülesandeid juurde. „Teeme endast parima, et asjad on paigas, aga me pole elukutselised raamatupidajad,“ märkis ta. Võib-olla tuleks Merilo hinnangul Venemaa-Ukraina sõja kontekstis reeglid üle vaadata.
Komisjoni juht Urmas Reinsalu (Isamaa) küsis India firma kohta, kust mürske ei saadud. Pevkur lausus, et ei oska seda kommenteerida ega seda, kust ajakirjandus on info saanud. Ei Pevkur ega Kuusk ei saanud kinnitada, kas tegu on India firmaga.
Kuusk lausus, et leping on sõlmitud enne seda, kui tema kantsleriks sai. „See probleem jõudis meile siis, kui oli juba probleem,“ märkis ta.
Pevkur: peaprokurör pole minuga rääkinud
Reinsalu küsis, et millal see oli. „Siis, kui tähtaeg oli juba üle lastud,“ märkis Kuusk ning täpsustas, et see oli 2025. aasta algus. Reinsalu ütlesid, et nad istusid komisjonis 2025. aasta sügisel ja kuulsid sama juttu, et kõik on korras ja saab paremini.
Evelin Poolamets (EKRE) küsis, et kuidas on võimalik, et Pevkuri juhitava kaitseministeeriumi valitsemisalas on arvestus sedavõrd puudulik, et prokuratuur on alustanud kriminaalmenetlust. Samuti küsis ta, kas ametnikud, kes on sellega seotud on, on töölt kõrvaldatud uurimise ajast.
Pevkur vastas, et peaprokurör pole temaga rääkinud. „Minule teadaolevalt, nagu lehest lugesin, kellelegi mingit kahtlustust pole esitatud,“ ütles ta.
Karm raport
Reedel avalikustas riigikontroll auditi, milles leidis hulgaliselt probleeme kaitseministeeriumi valitsemisala rahaasjades. Riigikontroll tegimärkuse kaitseministeeriumi valitsemisala varude saldo õigsuse kohta summas 1,2 miljardit eurot.
Näiteks leidis riigikontroll, et kaitseväe varude arvestus on puudulik ning kõiki uusi varusid pole bilansis arvele võetud. Samuti, et RKIK-i ja kaitseväe inventuuride tööprotsessides on endiselt mitmeid probleeme ning inventuuride korralduses on puudusi. RKIK-il ja kaitseväel on auditi järgi probleeme lepingute sõlmimise ja haldamisega, dokumentide vormistamisega, varade arvele võtmisega. Valitsemisalas ei järgita riigikontrolli hinnangul ministri kehtestatud kordasid.
Lisaks on RKIK võtnud auditi järgi varustuse ja varude toetuse vahendamise lepingutega Eesti riigieelarvele rahalisi riske ja kohustusi, kuigi kaitseministeerium on riigikogule esitatud eelarvematerjalides vastupidist väitnud. Lepingud, kust see nüüd selgus, jättis RKIK riigikontrolli eest eelmisel aastal varjatuks, märkis riigikontroll.
Pevkur (Reformierakond) ütles reedel välkintervjuus Delfile, et asjad on vaja korda teha. „See, et riigikaitsesse on raha juurde tulnud, ei ole kellelegi üllatus. See, et rahade juurde tulemisega on soetuses väga palju uut tehnikat ja uut kaitsevõimet, ei ole ka kellelegi üllatus. Need asjad on vaja ka korralikult arvele võtta. Loomulikult tuleb. Aga kas nii suurte süsteemide puhul ja eriti nii suure raha pealevoolu juures võib tulla eksimusi sisse? Kindlasti võib,“ rääkis ta.
Eelmisel sügisel avaldas riigikontroll samuti kriitilise auditi. Pevkur lausus, et siis tegid nad tegevuskava, mille on kinnitanud kaitseväe juhataja ja riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK). „Meil on vaja ju Eesti inimestele anda kindlus, et see raha, mille Eesti rahvas on andnud riigikaitse arendamiseks, läheb võimetesse. Seda ma saan kinnitada, et see on kõik võimetesse läinud,“ märkis ta.
Kantsler Kaimo Kuusk lausus reedel, et tema on vastutuse juba võtnud. „Mina olen andnud lubaduse see asi korda saada,“ märkis ta. Tema sõnul kasvavad kaitsesse investeeritud summad palju ja personaliga on lagi ees. Pärast sügisest riigikontrolli auditit otsustas ministeerium tema sõnul, et võtavad juurde kümme professionaalset inventuuride tegijat.
Kuusk alustas pärast riigikontrolli eelmise aasta auditit tegevusprogrammiga, et riigikontrolli puudused kaotada. Nüüd on nad tema sõnul saanud pildi ette ettemaksetega. Aga puuduste likvideerimise tempoga pole ta ise rahul.
RKIK-i juht Elmar Vaher lausus reedel, et tema teada on riigikontroll vajalikud lepingud saanud, aga tunnistas seejuures, et finantsjuhtimises on puudusi. Ta lisas, et mõned lepingud pole väga kergelt leitavad. „Raamhange on võib-olla olemas, aga väiksemaid hankelepinguid ei ole võimalik nii kiiresti leida kui riigikontroll on soovinud,“ kirjeldas Vaher.
Elmar Vaheri sõnul on ta riigikontrolli materjalidega tutvunud ning mitmeid kordi rääkinud riigikontrolör Janar Holmiga. „RKIK-i finantsjuhtimises on möödalaskmisi, on neid kohti, mida saab parandada,“ märkis ta. „Minu hinnangul selles kasvavas riigikaitse eelarves ei ole RKIK kui asutusena suutnud järgi tulla.“
Pevkur teatas reede õhtul, et kaitseministeerium võtab ajutiselt üle kaitseväe varade ja varude haldamise. Peaminister Kristen Michal kutsus neljapäeva varahommikuks kokku valitsuskabineti nõupidamise, kus palub riigikontrolör Janar Holmilt teha ülevaate raamatupidamise ebaselgusest.
„Kaitseminister Hanno Pevkurilt, kaitseväe juhatajalt Andrus Merilolt, RKIKi juhilt Elmar Vaherilt ja kaitseministeeriumi kantslerilt Kaimo Kuuselt ootan neljapäeval samal kohtumisel konkreetset tegevusplaani probleemide kiireks lahendamiseks,“ lausus Michal.
Kommentaarid
Postita kommentaar