KKI_039 KAJA KUMARI IMEDEMAAL / PEVKUR: USALDASIME RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUST _ TEEDENI SEKSPRESS / EESTI EKSPRESS 2.09.2026
/.../ Lõpuks on tegemist Venemaa külmutatud varadelt saadud intressidega. Aga usun rahvusvahelisse õigusesse. Ja usun, et arbitraaž mõistab selle ettemaksu Eestile tagasi. Saan aru, et olemas on ka selle suure India ettevõtte garantiikiri.
#KajaKumariImedemaal #EuroopaRahurahastu #RKIK #GentlemenFromEstonia #EndelLepp #KumariVaim #MusjööLiblikas #MaitVigriste #HannoPevkur #ElmarVaher #KaimoKuusk #MagnusValdemarSaar #KumariImedemaa #EndelLepaKurgiaed #FearAndLoathingInArmandonia #PLAYBUNNY #EndelLeppFashionHouse #TheGardenOfMensFashionDelights #AppallingSilence #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #GentlemensFloralCabinet #TheKirblaMethod #MEEZ092026
*
„Kaja Kumari imedemaal” räägib keskkonnaametis töötavast naisest, kes suvehommikul silmi avades näeb, et Kumari Vaim on sõnumi saatnud. Tuntud lendjänese Kumari Vaimu raamat toob meestetuppa tubli tüki kodumaist meestemoodi ja killukesi rahvaluulest. Nimetatakse Lääneranna poliitikute rahvapäraseid nimesid ja rõhutatakse nende laulusõnu. Raamat on mõeldud 21-100aastastele meestele. Käsikiri võitis konkursil Kurgiaiaraamat 2026 teemaraamatu eripreemia.
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120607714/eesti-maksis-70-miljonit-eurot-indialastele-kes-polnud-varem-uhtegi-mursku-muunud
/.../
KARM NÄDAL: Pärast riigikontrolli auditi avaldamist on kaitseminister Hanno Pevkuri suunas lennanud hulk kriitikanooli.
Endine RKIK-i juht Magnus-Valdemar Saar ütles, et Ukraina abistamisega seotud otsused tehti ministri otsustuskoosolekutel. Ja seal hoiti nii minister kui kantsler kõigi riskidega kursis. Mäletate seda samamoodi?
RKIK tõi loomulikult otsustuskoosolekule kõik suuremad soetused. See on osa tavapärasest praktikast. Loomulikult käis otsustuskoosolekult läbi ka Ukraina abi. Aga kindlasti ei arutatud seal maksegraafikuid ega konkreetseid lepingutingimusi, vaid põhimõtteliselt seda, et soetatakse Ukraina toetuseks laskemoona. RKIK-il oli usaldus partnereid otsida, läbirääkimisi pidada ja muuhulgas ka lepingutingimused kokku leppida.
2024. aasta detsembris, kui kaks viimast lepingut sõlmiti, oli ettevõte esimese tarnetähtajaga juba hätta jäänud. Kas nende kümnete miljonite eurodeni küündivate lepingute üle peeti arutelu? Mäletate te arutelu, kas neid üldse sõlmida?
Otsustuskoosolekul ei räägitud detaile, millal või mitmes osas leping sõlmitakse. Seal räägiti põhimõtteliselt sellest, mida soetatakse ja kellelt. Kõik detailid olid RKIKi läbi rääkida.
Kas olite kursis riskidega, mis ettevõtte olemusest tulenesid?
Riskid tulid välja aja jooksul. Siis, kui hanked hakkasid viibima ja kaup ei olnud kvaliteetne. Ja siis alustasime kohe ka vastavaid tegevusi. Ehk hakkasime kohe kontrolle tegema. Mingil hetkel pidi ka kantsler sellesse rohkem sekkuma.
Et ettevõte ega selle omanikud teiselt poolt maakera polnud kunagi varem ühtegi mürsku müünud oli ju varem teada.
Nii detaili me ei läinud. Usaldasime RKIK-i, kes pidi partnerid välja valima. Toona oli reaalsus see, et väga palju kaupa pakuti läbi vahendajate. Sest ükski tootja, eriti need, kes olid Venemaaga mingil moel sidemetes olevast riigist, ei tahtnud kuidagi näidata, et nende käest midagi tuleb. Väga palju tehinguid tehti läbi vahendajate. Kuna need riskid kasvasid, siis mingist hetkest ütlesime selgelt, et edaspidi sõlmime lepinguid ainult otse tootjatega.
Mis siis saab, kui ettevõte arbitraažis võidab? Või veel hullem, kui ettevõtted maa pealt kaovad.
Täna on seda raske spekuleerida. Aga RKIK on meile seletanud, et kui Euroopa Komisjoniga Ukraina abi soetamist läbi räägiti, olid riskid teadvustatud. Sest toona müüdi väga palju kaupa, mis vajas väga palju kontrolli. Nii Euroopa, Eesti kui Ukraina poole pealt mööndi, et riskid on. Aga Ukraina vajadused olid nii suured, et Ukraina oli valmis neid riske aktsepteerima.
Kas viitate lootusele, et Euroopa Komisjon ei tahagi meilt raha tagasi? Et nad võivad selle ka korstnasse kirjutada?
Lõpuks on tegemist Venemaa külmutatud varadelt saadud intressidega. Aga usun rahvusvahelisse õigusesse. Ja usun, et arbitraaž mõistab selle ettemaksu Eestile tagasi. Saan aru, et olemas on ka selle suure India ettevõtte garantiikiri.
Pevkur: usaldasime riigi kaitseinvesteeringute keskust
Endine RKIK-i juht Magnus-Valdemar Saar ütles, et Ukraina abistamisega seotud otsused tehti ministri otsustuskoosolekutel. Ja seal hoiti nii minister kui kantsler kõigi riskidega kursis. Mäletate seda samamoodi?
RKIK tõi loomulikult otsustuskoosolekule kõik suuremad soetused. See on osa tavapärasest praktikast. Loomulikult käis otsustuskoosolekult läbi ka Ukraina abi. Aga kindlasti ei arutatud seal maksegraafikuid ega konkreetseid lepingutingimusi, vaid põhimõtteliselt seda, et soetatakse Ukraina toetuseks laskemoona. RKIK-il oli usaldus partnereid otsida, läbirääkimisi pidada ja muuhulgas ka lepingutingimused kokku leppida.
2024. aasta detsembris, kui kaks viimast lepingut sõlmiti, oli ettevõte esimese tarnetähtajaga juba hätta jäänud. Kas nende kümnete miljonite eurodeni küündivate lepingute üle peeti arutelu? Mäletate te arutelu, kas neid üldse sõlmida?
Otsustuskoosolekul ei räägitud detaile, millal või mitmes osas leping sõlmitakse. Seal räägiti põhimõtteliselt sellest, mida soetatakse ja kellelt. Kõik detailid olid RKIKi läbi rääkida.
Kas olite kursis riskidega, mis ettevõtte olemusest tulenesid?
Riskid tulid välja aja jooksul. Siis, kui hanked hakkasid viibima ja kaup ei olnud kvaliteetne. Ja siis alustasime kohe ka vastavaid tegevusi. Ehk hakkasime kohe kontrolle tegema. Mingil hetkel pidi ka kantsler sellesse rohkem sekkuma.
Et ettevõte ega selle omanikud teiselt poolt maakera polnud kunagi varem ühtegi mürsku müünud oli ju varem teada.
Nii detaili me ei läinud. Usaldasime RKIK-i, kes pidi partnerid välja valima. Toona oli reaalsus see, et väga palju kaupa pakuti läbi vahendajate. Sest ükski tootja, eriti need, kes olid Venemaaga mingil moel sidemetes olevast riigist, ei tahtnud kuidagi näidata, et nende käest midagi tuleb. Väga palju tehinguid tehti läbi vahendajate. Kuna need riskid kasvasid, siis mingist hetkest ütlesime selgelt, et edaspidi sõlmime lepinguid ainult otse tootjatega.
Mis siis saab, kui ettevõte arbitraažis võidab? Või veel hullem, kui ettevõtted maa pealt kaovad.
Täna on seda raske spekuleerida. Aga RKIK on meile seletanud, et kui Euroopa Komisjoniga Ukraina abi soetamist läbi räägiti, olid riskid teadvustatud. Sest toona müüdi väga palju kaupa, mis vajas väga palju kontrolli. Nii Euroopa, Eesti kui Ukraina poole pealt mööndi, et riskid on. Aga Ukraina vajadused olid nii suured, et Ukraina oli valmis neid riske aktsepteerima.
Kas viitate lootusele, et Euroopa Komisjon ei tahagi meilt raha tagasi? Et nad võivad selle ka korstnasse kirjutada?
Lõpuks on tegemist Venemaa külmutatud varadelt saadud intressidega. Aga usun rahvusvahelisse õigusesse. Ja usun, et arbitraaž mõistab selle ettemaksu Eestile tagasi. Saan aru, et olemas on ka selle suure India ettevõtte garantiikiri.
Kommentaarid
Postita kommentaar