KKI_037 KAJA KUMARI IMEDEMAAL / KÜRBLA MAKSIS 69 MILJONIT EUROT PÄKAPIKKUDELE, KES POLNUD VAREM ÜHTEGI KÄBI MÜÜNUD _ TEEDENI SEKSPRSS / EESTI EKSPRESS 2.09.2026

69 MILJONIT EUROT: Päkapikkude äriperekonna võsukesed hoiavad enda käes 69 miljonit Ukrainale mõeldud eurot. Endel Lepp, Kumari Vaim, Musjöö Liblikas ja Mait Vigriste mõtlevad, kes vastutab. 

#KajaKumariImedemaal #EuroopaRahurahastu #RKIK  #GentlemenFromEstonia #EndelLepp #KumariVaim #MusjööLiblikas #MaitVigriste #HannoPevkur #ElmarVaher #KaimoKuusk #MagnusValdemarSaar  #KumariImedemaa #EndelLepaKurgiaed  #FearAndLoathingInArmandonia #PLAYBUNNY #EndelLeppFashionHouse #TheGardenOfMensFashionDelights #AppallingSilence  #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #GentlemensFloralCabinet #TheKirblaMethod #MEEZ092026    

Kaitseinvesteeringute keskuse endine peadirektor ütleb, et kõigist riskidest teadsid ka kaitseminister Hanno Pevkur ja kaitseministeeriumi teised juhid. Aga ikkagi anti miljonid firmale, mis pole varem mürske müünud.

/.../

Itaalia äriregister ütleb, et 2024. aasta 10. jaanuaril tegi Pazzini kannapöörde. Firma uueks tegevusalaks sai commercio all´ingrosso di armi, sistemi d´arma e munizioni per uso militare. Ehk eesti keeli relvade, relvasüsteemide ja sõjaliseks kasutamiseks mõeldud laskemoona hulgimüük.

Ja nagu öeldud, juba kuu aega hiljem rääkis Eesti nendega kümnetesse miljonitesse küündivast mürsutehingust.


Ning 6. märtsil tuli veel suurem muutus. Indiast tulnud Neco Defence Munitions ostis Dataseli ära. Ja Itaalia firma juhtorganitesse tõusid juba tuttavad nõod Anand ja Avneesh Jayaswal. 

Pazzini ei läinud siiski kuhugi ning jäi ametlikult tegevjuhiks. Firma kodulehel India omanikke ei mainitagi.

Lepingusse!
Niisiis pidas RKIK 2024. aasta kevadel läbirääkimisi Itaalia firmaga, millel pisike käive ja mis polnud kunagi mürsuäri ajanud. Ning selle firma seljatagust kattis India firma, mis küll rääkis, et tahaks mürske toota, aga polnud seda veel kunagi teinud.

/.../ 

 Elmar Vaher kordab, et tema poleks seda lepingut sõlminud. „Kui neid materjale lugesin, oli üsna väikese taustakontrolli tegemisega minu jaoks selge, et küsimärke oli palju õhus,“ sõnab ta. Vaheri sõnul tehti otsus väga kitsas ringis. „Näiteks RKIKi hankejuht, kes tol hetkel töötas, ei teadnud sellest mitte midagi.“ 

/.../ 

2024. aasta lõpus sõlmiti veel kaks lepingut. Ning muidugi maksti ära ettemaks, nii et kokku kogunes seda juba umbes 70 miljonit. Võib-olla võinuks siis juba pidurit tõmmata, pakub Vaher. 

Aga toonaseid argumente, miks seda ei tehtud, ta ei tea. „Põhiküsimus ongi selles, et märkmed taasesitavas vormis, et miks jälle ja jälle ja jälle maksti, on puudu,“ sõnab ta. „Protsessist pole võimalik tagasi vaadates aru saada.“

Saar kordab, et otsused ei sündinud tema kabinetis. „Kõikidest riskidest oli valitsemisala juhtkond teavitatud pidevalt, regulaarselt, detailselt ja dokumenteeritult,“ rõhutab ta. „Kui keegi neid dokumente ei leia, siis võin minna ja näidata, kus need on.“ 

/.../ 

Kuusk ei mäleta, et 2024. aasta lõpus oleks ministri otsustuskoosolekutel vaieldud, kas järjekordsed rahalaevad teele saata. „Kuna sel hetkel ei olnud põhjust RKIKi ettepanekutes kahelda, siis ma arvan, et sealt need noogutused tulid.“

Samas ütleb ta, et probleemid lepingute täitmisega tulid koosolekutel selgemalt jutuks 2024. aasta lõpus või 2025. aasta alguses. Ehk loetud nädalad pärast Kuuse mainitud noogutusi. 

/.../ 

Kohtusse
2026. aasta aprillis tulid Dataseli esindajad uuesti Eestisse. „Kohtumisel lubasid nad, et kaup on kohal mais,“ meenutab Vaher. „Aga meie eesmärk oli öelda neile juba selgelt, et me läbirääkimisi ei jätka, vaid pöördume oma õiguste kaitseks kohtusse.“

Ja kohtusse asi läkski. Osade asjade üle hakatakse vaidlema Eestis. Aga peamine lahing algab Euroopa arbitraažikohtus Strasbourgis. Kohus on Eestile juba lisaküsimusi saatnud.

Esmapilgul tundub asi lihtne. 70 miljonit eurot võiks peagi Maarjamaal tagasi olla. Aga Elmar Vaher möönab, et Eestil puudub arbitraažikohtu kogemus. „Elame-näeme,“ ütleb ta. „Võib-olla hakatakse suruma mingeid kompromisse.“ 

Kohtukaotuse kõrval ähvardab Eestit teinegi risk. Mis siis, kui Itaaliasse rajatud firma muudetakse maksejõuetuks? Ekspressile viidatakse, et selle eest peaks Eestit kaitsma Indiast antud garantiikiri. 

/.../

Valgete vuntsidega asutaja on ettevõtte juhtimise üle andnud Anandi ja Avneeshi isadele. Võib-olla peavad nemad poegade koerustükid kinni maksma.


Aga võib-olla mitte. Garantiikirjast ei taha keegi lähemalt rääkida. Elmar Vaher ütleb selle kohta nii: „Sellepärast ongi oluline, et kõik materjalid alates e-kirjadest oleks olemas. Aga meil pole väga palju materjale.“ 

Kes lõpuks maksab?

„On risk, et kulud suurusjärgus 70 miljonit eurot tuleb Eesti riigieelarvest muude kavandatud kulude arvel kinni maksta,“ ütles riigikontroll läinud nädalal. Riigikontroll rõhutas, et riskid pidanuks olema 2024. ja 2025. aasta riigieelarvete seletuskirjades. Aga eelarve üle hääletanud riigikogu liikmetele ütles kaitseministeerium toona, et mingit riski kaitseraha vahendamisega ei kaasne.

Elmar Vaher ütleb, et Eesti on Euroopa Komisjoniga suhelnud ja neilt kohtuvaidluste perioodiks ajapikendust palunud. „Loodame, et komisjon aktsepteerib seda.“ 

/.../

Kaimo Kuusk ütleb, et 2024. aasta lõpus, kui mured partneriga üles kerkisid, pöördus ta kaitsepolitseiameti poole. Mis kahtlusi ta KAPOle avaldas, Kuusk ei selgita. „Neil on vahendeid teha taustakontrolle,“ sõnab ta. „See on normaalne koostöö.“ 

Ekspressile on viidatud, et ametnikud hakkasid kahtlema, kuidas kasutab Datasel Eesti abiga saadud ekspordilube. Elmar Vaher viitab ka teisele küsimusele: „Kõik tehingud, kus on suured rahad, seal võib tekkida inimestel majanduslikke huve,“ märgib Vaher. „Ja kuna RKIK-il endal sellised võimalused uurimiseks puuduvad, siis selleks on pädevad asutused.“


Ekspressile teadaolevalt pole ühtegi menetlust lörri läinud mürsuhankega seoses algatatud.

/.../ 

Hanno Pevkur: Lõpuks on tegemist Venemaa külmutatud varadelt saadud intressidega. Aga usun rahvusvahelisse õigusesse. Ja usun, et arbitraaž mõistab selle ettemaksu Eestile tagasi. Saan aru, et olemas on ka selle suure India ettevõtte garantiikiri.

*

„Kaja Kumari imedemaal” räägib keskkonnaametis töötavast naisest, kes suvehommikul silmi avades näeb, et Kumari Vaim on sõnumi saatnud. Tuntud lendjänese Kumari Vaimu raamat toob meestetuppa tubli tüki kodumaist meestemoodi ja killukesi rahvaluulest. Nimetatakse Lääneranna poliitikute rahvapäraseid nimesid ja rõhutatakse nende laulusõnu. Raamat on mõeldud 21-100aastastele meestele. Käsikiri võitis konkursil Kurgiaiaraamat 2026 teemaraamatu eripreemia.

Eesti Ekspress/KUUM _ 2.09.2026: 

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120607714/eesti-maksis-70-miljonit-eurot-indialastele-kes-polnud-varem-uhtegi-mursku-muunud  

Eesti maksis 70 miljonit eurot indialastele, kes polnud varem ühtegi mürsku müünud