KKI_030 KAJA KUMARI IMEDEMAAL / UKRAINA JÄI MOONATA ⟩ RKIK TASUS 4x15 MILJONIT EUROT ETTEMAKSU, AGA SAI HOOPIS PETTA_ POSTIMEES 1.09.2026
Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) on maksnud mitmekordse ettemaksuna ühele kaitsetööstusettevõttele kokku ligi 60 miljonit eurot, kuid Ukrainale mõeldud laskemoona näeb nagu oma kõrvu. Nüüd on riik ettevõtte kohtusse andnud nii Eestis kui Strasbourgis, kuid selle nime RKIKi juht Elmar Vaher konfidentsiaalsuslepingule viidates ei avalda.
#KajaKumariImedemaal #RKIK #GentlemenFromEstonia #ElmarVaher #HannoPevkur #AndrusMerilo #KaimoKuusk #MagnusValdemarSaar #KumariImedemaa #EndelLepaKurgiaed #FearAndLoathingInArmandonia #PLAYBUNNY #EndelLeppFashionHouse #TheGardenOfMensFashionDelights #AppallingSilence #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #GentlemensFloralCabinet #TheKirblaMethod #MEEZ092026
*
„Kaja Kumari imedemaal” räägib keskkonnaametis töötavast naisest, kes suvehommikul silmi avades näeb, et Kumari Vaim on sõnumi saatnud. Tuntud lendjänese Kumari Vaimu raamat toob meestetuppa tubli tüki kodumaist meestemoodi ja killukesi rahvaluulest. Nimetatakse Lääneranna poliitikute rahvapäraseid nimesid ja rõhutatakse nende laulusõnu. Raamat on mõeldud 21-100aastastele meestele. Käsikiri võitis konkursil Kurgiaiaraamat 2026 teemaraamatu eripreemia.
https://www.postimees.ee/8537652/ukraina-jai-moonata-rkik-tasus-4x15-miljonit-eurot-ettemaksu-aga-sai-hoopis-petta UKRAINA JÄI MOONATA ⟩ RKIK tasus 4x15 miljonit eurot ettemaksu, aga sai hoopis petta
* Võetud riskid ei tasunud ennast ära ja Ukraina on jäänud moonata.
* Riigi kaitseinvesteeringute keskus ei ütle, mis firma Eestit pettis.
* Riigikontroll näeb ohtu, et riik peab fiasko enda taskust kinni maksma.
Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) on maksnud mitmekordse ettemaksuna ühele kaitsetööstusettevõttele kokku ligi 60 miljonit eurot, kuid Ukrainale mõeldud laskemoona näeb nagu oma kõrvu. Nüüd on riik ettevõtte kohtusse andnud nii Eestis kui Strasbourgis, kuid selle nime RKIKi juht Elmar Vaher konfidentsiaalsuslepingule viidates ei avalda.
Järjekordsest (kaitse)poliitilise maavärina põhjustanud riigikontrolli raamatupidamise auditist selgus, et lisaks kaootilisele raamatupidamisele on riik ka päriselt suure summa raha maksnud ilma midagi vastu saamata. Nimelt aitab Eesti riik välisvahendite eest vahendada kaitsevarustust ja relvastust kolmele riigile: Ukraina, Moldova ja Montenegro.
Uued Ukraina hüvanguks kasutatavad välisvahendid tekkisid Eestile 2024. aastal, kui Euroopa Liit otsustas kasutusele võtta Venemaa külmutatud varade intressid.
Peatselt kuulutas Euroopa välja ka Ukrainale kahe miljoni suurtükimürsu initsiatiivi. Eesti asus 2024. aasta suvel laiast maailmast otsima 155-millimeetriseid mürske, nagu oli seda teinud ka aastatel 2022–2023.
Tollaste mürsuotsingute kohta, kus kaitsevaldkonna tippametnikud käisid vähem või rohkem hämarates kohtades Ukrainale mürske noolimas, on räägitud legende ning siin-seal ka meedias kirjutatud.
Uus ülesanne polnud kergem, mürske oli vaja leida jätkuvalt ülekuumenenud turul, kus nõudlus ületab ülekaalukalt tootjate võimekust neid pakkuda. Näiteks jõuti Postimehe andmetel ühe vahendaja kaudu India tootjani.
Indialased, sarnaselt paljudele teistele riikidele, ei tahtnud moona otse Ukrainale müüa. Teema on nende jaoks poliitiliselt tundlik ning selleks, et «nägu» säilitada, pidi moon Eesti ning transiitriigi Rumeenia kaudu Ukrainasse jõudma läbi ühe vahendaja. Kes see vahendaja on, Postimees ei tea, küll aga pidi ta RKIKi juhi Elmar Vaheri sõnul olema rahvusvaheliselt tuntud tegija.
Riigikontrolli auditist ilmnes, et RKIK maksis raha ette, kuid kaupa ei tulnud. Nagu Postimehele tagantjärele väidetakse, siis lattu kaupa kontrollima minnes olla avastatud, et kaup on kehva kvaliteediga.
«Nad tarnisid küll kauba komponente, aga kaup kui selline komplekteeritud ei olnudki. Kvaliteet oli nigel,» meenutas kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk. «Käisime kolmandates riikides - RKIK käis, mingil hetkel sai sinna lülitatud juurde ka kaitseministeeriumi esindajad - inspekteerimas sedasama kaupa.»
Vahendajaga jaurati ning vaieldi, ettevõtte esindajad kohtusid 2025. aasta kevadel Lennart Meri konverentsi ajal Tallinnas ka Kuusega. Kuid lõpuks jäidki tarned sootuks ära.
Tagantjärele kõlab kummaliselt, et olukorras, kus vahendaja ei suutnud lubatud mürske tarnida, jätkas RKIK 10–15 miljoni euro suuruses ettemaksete tegemist. Kokku neli korda.
«Maksete graafik oli selline ning üsna lühikese aja peale kokkulepitud. Mis täpselt, seda ma täpselt avada ei saa - lepingu detaile avada ei tohi. Tuleb sellest õppida,» tõdes Kuusk.
Seega nagu Postimehele resümeeritakse siit-sealt, siis ettemaksuta polnud toona keegi nõus mürske müüma ja RKIK arvatavasti täitis lihtsalt lepingut. Aga tagantjärele kukkus magedalt välja.
Kuna tarnija pole suutnud siiani tellitud kaupa tarnida, otsustas RKIKi juhtkond pöörduda selle aasta veebruaris nii Eesti kui ka Euroopa Arbitraaži kohtusse.
Nime välja ei öelda
Tollased mürsuhanke otsuste juures olnud inimesed teadvustasid riske ja väidetavalt teadis riskidest ka Euroopa Komisjon, aga kuna vahendid pärinesid Vene külmutatud varadest, siis ei puudutanud risk justkui otseselt Eesti ega Euroopa maksumaksjat.
Endine RKIKi asejuht Katri Raudsepp märgibki, et ka kõnealuses kaasuses alustas tootja esialgu lepingu täitmist. Aga nagu Kuusk ütles, kaup oli kehva kvaliteediga.
«RKIK analüüsis kõikide saadaval olevate laskemoona pakkujate riske ja hoidis nendega dokumenteeritult kursis ka valitsemisala juhtkonda. Kõik otsused on tehtud ministeeriumi juhtkonna otsustusformaadis,» sõnas Raudsepp.
Ka endine RKIKi juht Magnus-Valdemar Saar märgib, et RKIK ei teinud otsuseid iseseisvalt. «RKIK ei langetanud neid otsuseid Ukraina abistamiseks iseseisvalt ning hoidis valitsemisala juhtkonda detailselt, regulaarselt ja dokumenteeritult kursis riskide ja võimalustega.»
Kõige olulisem info ehk kes Eestiga lepet rikkus, jääb selgusetuks. RKIKi juht Elmar Vaher seda ei ütle: «See on lepinguga nimetatud konfidentsiaalsuskokkuleppeks. Meie jääme, meie ei soovi, ja mina RKIKi juhina kindlasti ei hakka seda lepingut rikkuma, võttes arvesse seda, et teine pool on rikkunud. Meie eesmärk on kohtus ja rahvusvahelises arbitraažis ikkagi need lahingud võita, et Ukraina saaks omale vajalikku laskemoona,» ütles Vaher.
Ta ei täpsusta, kas tegu on Eesti või välismaise ettevõtjaga, küll aga on see firma tema sõnul relvaturul tuntud ettevõte. «Me ise ka oleme imestunud, miks nad niimoodi käituvad, sest on selge, et selline lepinguline rikkumine tuleb ju välja. Kui see info saab teatavaks teistele NATO liikmesriikidele, ei ole see ettevõttele küll väga kasulik,» märkis Vaher.
Vaher ütleb, et temal on raske selgitada, kes või miks niimoodi riske tajumata mitu korda ettemakseid tegi. Seda tuleb küsida endiste RKIKi juhtide käest.
«Mina siia majja tulles sain sellega tutvuda. Meil oli veel ka enne kohtusse pöördumist siin Eestis ettevõtte tippjuhtkonnaga kohtumine, kus me andsime neile teada, et enam me ei oota. Ettemaks on tehtud, kaupa ei ole ja meie oma õiguste kaitseks enam mingisuguseid kompromissläbirääkimisi pidada ei saa, me pöördume oma õiguste kaitseks kohtusse ja nii me siis ka käitusime,» ütles Vaher.
Vaher meenutas, et ettevõtte juhtkond tahtis läbivalt midagi selgitada. Jätkuvalt taheti väita, et tarned kohe tulevad ja Eesti saab kauba kätte.
«Umbes et teeme siis mingisuguseid uusi diile, et küll kohe tuleb ja nii edasi. Ma ei oska tõesti öelda, mida varasem juhtkond on selle aasta jooksul teinud. Ei ole antud juhul minu eesmärk kuidagi ajalukku minna. Minu eesmärk alates veebruarist oli väga selge: võtta hapud asjad ette ja hakata oma õiguste eest seisma,» ütles Vaher.
RKIKi endine juht Saar, kelle ajal leping sõlmiti, jättis suuresti Postimehe küsimustele vastamata. «Ma kahjuks tulenevalt kohtuasjadest ei saa liiga palju detailseid vastuseid konkreetsete kaasuste kohta pakkuda. Ühtlasi ma ei ole kursis, mida nendes kaasustes täpselt käsitletakse piiratud infona ja mida mitte. Seega konkreetse kaasuse vastused peaksid tulema kaitseministeeriumist või RKIK-ist,» vastas Saar.
«Tehingud tehti Vene külmutatud varade tuludest. Meetme raames tarniti Ukrainale märkimisväärses koguses suurekaliibrilist laskemoona. Lepingute rikkumisel (kõigis kaasustes, aga ka siin) rakendas RKIK õiguskaitsevahendeid ja kohtusse on pöördutud minu teada ühe ettevõtte vastu,» ütles Saar.
Riigieelarves pole arvestatud
Toetuse vahendamisega seotud ettemaksete inventuuri kontrollimisel selgus, et kauba tarnijatele tehtud ettemaksete kogusummast 72,1 miljonit eurot on probleeme 71,6 miljoni euroga, sest tarnijatega vaieldakse mittetoimunud kaubatarnete üle.
Suurimaks probleemiks kujunenud tarnijale tegi RKIK mitmes osas kokku 59,8 miljonit eurot ettemakseid perioodil, mil käis kahe miljoni mürsu initsiatiiv Ukrainale ja selle pikendus.
Vene külmutatud varade intresside eest moona vahendamisega on kaitseministeerium võtnud riigikontrolli hinnangul kaasnevaid võimalikke kohustusi, millega ei ole riigieelarves arvestatud.
Esialgu olid kõik maksed rahastatud Euroopa rahutagamisrahastust, kuid 2025. aasta lõpus tõsteti riigikontrolli andmetel 14,5 miljonit eurot ettemaksu teiste doonorite rahastusele, kuna selle raha kasutamise tähtaeg oli pikem kui rahutagamisrahastul.
Maksumaksja käendab fiaskot
Lepinguga tuttav allikas ütles Postimehele, et sellisteks soetusteks ei saa kasutada tavapärast riigihangete formaati. Ja nagu öeldud, tollaste otsustajate kaalutlus oli, et kuigi moona ost on riskantne, siis mitte Eesti maksumaksjale.
Riigikontroll näeb aga ohtu, et kogu selle jama peab lõpuks kinni maksma ikkagi Eesti riik. «Juhul kui kohtuvaidluse tulemusena ei õnnestu RKIKil ettemaksu tarnijalt tagasi saada, ei ole välistatud, et raha tuleb riigieelarvest doonoritele hüvitada. Euroopa rahutagamisrahastu võib küsida ettemaksu tagasi juba kohtuvaidluse ajal, kuna vaidlustamise protsess võtab aega,» hindas riigikontroll.
Mittesihipärase kasutamise korral võib doonor ehk Euroopa Liit raha tagasi nõuda. Samuti võib doonor raha tagasi nõuda, kui on ületatud lepingu tähtaega. Auditis esitatud dokumentidest nähtub, et tegelikkuses on ka RKIK ise hinnanud nende riskide esinemise tõenäosust (Ukraina puhul peamiselt keskmine ja suur) ja mõju (peamiselt suur).
Kuigi vahendamise lepingutega on võetud riske, on riigi 2025. aasta riigieelarve eelnõu seletuskirjas vastupidi lubadus, et kaitseotstarbelise varustuse vahendamisel riigieelarvele riske ei võeta.
Riigikontroll soovis probleemse tarnijaga sõlmitud lepingutega tutvuda, kuid RKIK küsitud lepinguid ei esitanud. Riigikontrollile ei ole selge, kas lepingud on sõlmimata või ei soovitud neid riigikontrollile esitada. Vaher väidab, et lepingud on sõlmitud.
Tema nii tumedates toonides olukorda veel ei näe. Olles materjalidega tuttav ja mitmeid kordi kuulanud ka õigusekspertide arvamust, sõnab Vaher, et ta on optimist.
«Praegu me käitume nii, et me proovime kohtus saada vajaliku võime ehk laskemoona Ukrainale. Kui see ei õnnestu, siis proovime raha tagasi saada. Kui on vaja, siis Euroopa Liidule lähme selgitame, kus me omadega oleme. Me oleme Euroopa Liitu teavitanud, et me oleme kohtumenetluses, mis relvaäris on ju tavaline,» selgitas Vaher.
Kohus on Vaheri sõnul võtnud Eesti hagi menetlusse ja esitanud osapooltele lisaküsimusi. RKIK on vastanud, kuid teine pool ehk salapärane moonavahendaja mitte.
Iseenesest kriitilised ajad - ja Ukrainale mürskude saamine ongi erinevatel aegadel kriitiline vajadus olnud - eeldabki loomingulisi ning vahel ka riskantseid samme. Kas Kuusel on kellelegi etteheiteid? «Mis siin ette heita. Need on tolles ajas tehtud otsused. Kas teeksin teistmoodi? Jah, see väljendus juba sellest, et sisekontroll sai tagasi ehitatud ministeeriumisse. Riskide täpsem hindamine ning riskide veel täpsem maandamine on see, mille suunas tööd oleme teinud.»
Michal kutsus vaibale
Peaminister Kristen Michal (Reformierakond) teatas sotsiaalmeedias, et kutsus neljapäeva varahommikuks kokku valitsuskabineti nõupidamise, kus palub riigikontrolöril teha ülevaate kaitsevaldkonna raamatupidamise ebaselgusest.
«Kaitseminister Hanno Pevkurilt, kaitseväe juhatajalt Andrus Merilolt, RKIKi juhilt Elmar Vaherilt ja kaitseministeeriumi kantslerilt Kaimo Kuuselt ootan neljapäeval samal kohtumisel konkreetset tegevusplaani probleemide kiireks lahendamiseks,» sõnas Michal.
Peaministri sõnul vajavad Eesti inimesed kindlust, et iga kaitsevaldkonda investeeritud euro läheb Eesti kaitsmiseks ning et kaitseväel ja kaitseministeeriumil on vaja riigikontrolli tõstatatud probleemid otsustavalt ja läbipaistvalt lahendada.
* Riigi kaitseinvesteeringute keskus ei ütle, mis firma Eestit pettis.
* Riigikontroll näeb ohtu, et riik peab fiasko enda taskust kinni maksma.
Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) on maksnud mitmekordse ettemaksuna ühele kaitsetööstusettevõttele kokku ligi 60 miljonit eurot, kuid Ukrainale mõeldud laskemoona näeb nagu oma kõrvu. Nüüd on riik ettevõtte kohtusse andnud nii Eestis kui Strasbourgis, kuid selle nime RKIKi juht Elmar Vaher konfidentsiaalsuslepingule viidates ei avalda.
Järjekordsest (kaitse)poliitilise maavärina põhjustanud riigikontrolli raamatupidamise auditist selgus, et lisaks kaootilisele raamatupidamisele on riik ka päriselt suure summa raha maksnud ilma midagi vastu saamata. Nimelt aitab Eesti riik välisvahendite eest vahendada kaitsevarustust ja relvastust kolmele riigile: Ukraina, Moldova ja Montenegro.
Uued Ukraina hüvanguks kasutatavad välisvahendid tekkisid Eestile 2024. aastal, kui Euroopa Liit otsustas kasutusele võtta Venemaa külmutatud varade intressid.
Peatselt kuulutas Euroopa välja ka Ukrainale kahe miljoni suurtükimürsu initsiatiivi. Eesti asus 2024. aasta suvel laiast maailmast otsima 155-millimeetriseid mürske, nagu oli seda teinud ka aastatel 2022–2023.
Tollaste mürsuotsingute kohta, kus kaitsevaldkonna tippametnikud käisid vähem või rohkem hämarates kohtades Ukrainale mürske noolimas, on räägitud legende ning siin-seal ka meedias kirjutatud.
Uus ülesanne polnud kergem, mürske oli vaja leida jätkuvalt ülekuumenenud turul, kus nõudlus ületab ülekaalukalt tootjate võimekust neid pakkuda. Näiteks jõuti Postimehe andmetel ühe vahendaja kaudu India tootjani.
Indialased, sarnaselt paljudele teistele riikidele, ei tahtnud moona otse Ukrainale müüa. Teema on nende jaoks poliitiliselt tundlik ning selleks, et «nägu» säilitada, pidi moon Eesti ning transiitriigi Rumeenia kaudu Ukrainasse jõudma läbi ühe vahendaja. Kes see vahendaja on, Postimees ei tea, küll aga pidi ta RKIKi juhi Elmar Vaheri sõnul olema rahvusvaheliselt tuntud tegija.
Riigikontrolli auditist ilmnes, et RKIK maksis raha ette, kuid kaupa ei tulnud. Nagu Postimehele tagantjärele väidetakse, siis lattu kaupa kontrollima minnes olla avastatud, et kaup on kehva kvaliteediga.
«Nad tarnisid küll kauba komponente, aga kaup kui selline komplekteeritud ei olnudki. Kvaliteet oli nigel,» meenutas kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk. «Käisime kolmandates riikides - RKIK käis, mingil hetkel sai sinna lülitatud juurde ka kaitseministeeriumi esindajad - inspekteerimas sedasama kaupa.»
Vahendajaga jaurati ning vaieldi, ettevõtte esindajad kohtusid 2025. aasta kevadel Lennart Meri konverentsi ajal Tallinnas ka Kuusega. Kuid lõpuks jäidki tarned sootuks ära.
Tagantjärele kõlab kummaliselt, et olukorras, kus vahendaja ei suutnud lubatud mürske tarnida, jätkas RKIK 10–15 miljoni euro suuruses ettemaksete tegemist. Kokku neli korda.
«Maksete graafik oli selline ning üsna lühikese aja peale kokkulepitud. Mis täpselt, seda ma täpselt avada ei saa - lepingu detaile avada ei tohi. Tuleb sellest õppida,» tõdes Kuusk.
Seega nagu Postimehele resümeeritakse siit-sealt, siis ettemaksuta polnud toona keegi nõus mürske müüma ja RKIK arvatavasti täitis lihtsalt lepingut. Aga tagantjärele kukkus magedalt välja.
Kuna tarnija pole suutnud siiani tellitud kaupa tarnida, otsustas RKIKi juhtkond pöörduda selle aasta veebruaris nii Eesti kui ka Euroopa Arbitraaži kohtusse.
Nime välja ei öelda
Tollased mürsuhanke otsuste juures olnud inimesed teadvustasid riske ja väidetavalt teadis riskidest ka Euroopa Komisjon, aga kuna vahendid pärinesid Vene külmutatud varadest, siis ei puudutanud risk justkui otseselt Eesti ega Euroopa maksumaksjat.
Endine RKIKi asejuht Katri Raudsepp märgibki, et ka kõnealuses kaasuses alustas tootja esialgu lepingu täitmist. Aga nagu Kuusk ütles, kaup oli kehva kvaliteediga.
«RKIK analüüsis kõikide saadaval olevate laskemoona pakkujate riske ja hoidis nendega dokumenteeritult kursis ka valitsemisala juhtkonda. Kõik otsused on tehtud ministeeriumi juhtkonna otsustusformaadis,» sõnas Raudsepp.
Ka endine RKIKi juht Magnus-Valdemar Saar märgib, et RKIK ei teinud otsuseid iseseisvalt. «RKIK ei langetanud neid otsuseid Ukraina abistamiseks iseseisvalt ning hoidis valitsemisala juhtkonda detailselt, regulaarselt ja dokumenteeritult kursis riskide ja võimalustega.»
Kõige olulisem info ehk kes Eestiga lepet rikkus, jääb selgusetuks. RKIKi juht Elmar Vaher seda ei ütle: «See on lepinguga nimetatud konfidentsiaalsuskokkuleppeks. Meie jääme, meie ei soovi, ja mina RKIKi juhina kindlasti ei hakka seda lepingut rikkuma, võttes arvesse seda, et teine pool on rikkunud. Meie eesmärk on kohtus ja rahvusvahelises arbitraažis ikkagi need lahingud võita, et Ukraina saaks omale vajalikku laskemoona,» ütles Vaher.
Ta ei täpsusta, kas tegu on Eesti või välismaise ettevõtjaga, küll aga on see firma tema sõnul relvaturul tuntud ettevõte. «Me ise ka oleme imestunud, miks nad niimoodi käituvad, sest on selge, et selline lepinguline rikkumine tuleb ju välja. Kui see info saab teatavaks teistele NATO liikmesriikidele, ei ole see ettevõttele küll väga kasulik,» märkis Vaher.
Vaher meenutas, et ettevõtte juhtkond tahtis läbivalt midagi selgitada. Jätkuvalt taheti väita, et tarned kohe tulevad ja Eesti saab kauba kätte.
«Umbes et teeme siis mingisuguseid uusi diile, et küll kohe tuleb ja nii edasi. Ma ei oska tõesti öelda, mida varasem juhtkond on selle aasta jooksul teinud. Ei ole antud juhul minu eesmärk kuidagi ajalukku minna. Minu eesmärk alates veebruarist oli väga selge: võtta hapud asjad ette ja hakata oma õiguste eest seisma,» ütles Vaher.
RKIKi endine juht Saar, kelle ajal leping sõlmiti, jättis suuresti Postimehe küsimustele vastamata. «Ma kahjuks tulenevalt kohtuasjadest ei saa liiga palju detailseid vastuseid konkreetsete kaasuste kohta pakkuda. Ühtlasi ma ei ole kursis, mida nendes kaasustes täpselt käsitletakse piiratud infona ja mida mitte. Seega konkreetse kaasuse vastused peaksid tulema kaitseministeeriumist või RKIK-ist,» vastas Saar.
«Tehingud tehti Vene külmutatud varade tuludest. Meetme raames tarniti Ukrainale märkimisväärses koguses suurekaliibrilist laskemoona. Lepingute rikkumisel (kõigis kaasustes, aga ka siin) rakendas RKIK õiguskaitsevahendeid ja kohtusse on pöördutud minu teada ühe ettevõtte vastu,» ütles Saar.
_____________________________________________
Riigieelarves pole arvestatud
Toetuse vahendamisega seotud ettemaksete inventuuri kontrollimisel selgus, et kauba tarnijatele tehtud ettemaksete kogusummast 72,1 miljonit eurot on probleeme 71,6 miljoni euroga, sest tarnijatega vaieldakse mittetoimunud kaubatarnete üle.
Suurimaks probleemiks kujunenud tarnijale tegi RKIK mitmes osas kokku 59,8 miljonit eurot ettemakseid perioodil, mil käis kahe miljoni mürsu initsiatiiv Ukrainale ja selle pikendus.
Vene külmutatud varade intresside eest moona vahendamisega on kaitseministeerium võtnud riigikontrolli hinnangul kaasnevaid võimalikke kohustusi, millega ei ole riigieelarves arvestatud.
Esialgu olid kõik maksed rahastatud Euroopa rahutagamisrahastust, kuid 2025. aasta lõpus tõsteti riigikontrolli andmetel 14,5 miljonit eurot ettemaksu teiste doonorite rahastusele, kuna selle raha kasutamise tähtaeg oli pikem kui rahutagamisrahastul.
.....................................................................................................
Maksumaksja käendab fiaskot
Lepinguga tuttav allikas ütles Postimehele, et sellisteks soetusteks ei saa kasutada tavapärast riigihangete formaati. Ja nagu öeldud, tollaste otsustajate kaalutlus oli, et kuigi moona ost on riskantne, siis mitte Eesti maksumaksjale.
Riigikontroll näeb aga ohtu, et kogu selle jama peab lõpuks kinni maksma ikkagi Eesti riik. «Juhul kui kohtuvaidluse tulemusena ei õnnestu RKIKil ettemaksu tarnijalt tagasi saada, ei ole välistatud, et raha tuleb riigieelarvest doonoritele hüvitada. Euroopa rahutagamisrahastu võib küsida ettemaksu tagasi juba kohtuvaidluse ajal, kuna vaidlustamise protsess võtab aega,» hindas riigikontroll.
Mittesihipärase kasutamise korral võib doonor ehk Euroopa Liit raha tagasi nõuda. Samuti võib doonor raha tagasi nõuda, kui on ületatud lepingu tähtaega. Auditis esitatud dokumentidest nähtub, et tegelikkuses on ka RKIK ise hinnanud nende riskide esinemise tõenäosust (Ukraina puhul peamiselt keskmine ja suur) ja mõju (peamiselt suur).
Kuigi vahendamise lepingutega on võetud riske, on riigi 2025. aasta riigieelarve eelnõu seletuskirjas vastupidi lubadus, et kaitseotstarbelise varustuse vahendamisel riigieelarvele riske ei võeta.
Riigikontroll soovis probleemse tarnijaga sõlmitud lepingutega tutvuda, kuid RKIK küsitud lepinguid ei esitanud. Riigikontrollile ei ole selge, kas lepingud on sõlmimata või ei soovitud neid riigikontrollile esitada. Vaher väidab, et lepingud on sõlmitud.
Tema nii tumedates toonides olukorda veel ei näe. Olles materjalidega tuttav ja mitmeid kordi kuulanud ka õigusekspertide arvamust, sõnab Vaher, et ta on optimist.
«Praegu me käitume nii, et me proovime kohtus saada vajaliku võime ehk laskemoona Ukrainale. Kui see ei õnnestu, siis proovime raha tagasi saada. Kui on vaja, siis Euroopa Liidule lähme selgitame, kus me omadega oleme. Me oleme Euroopa Liitu teavitanud, et me oleme kohtumenetluses, mis relvaäris on ju tavaline,» selgitas Vaher.
Kohus on Vaheri sõnul võtnud Eesti hagi menetlusse ja esitanud osapooltele lisaküsimusi. RKIK on vastanud, kuid teine pool ehk salapärane moonavahendaja mitte.
Iseenesest kriitilised ajad - ja Ukrainale mürskude saamine ongi erinevatel aegadel kriitiline vajadus olnud - eeldabki loomingulisi ning vahel ka riskantseid samme. Kas Kuusel on kellelegi etteheiteid? «Mis siin ette heita. Need on tolles ajas tehtud otsused. Kas teeksin teistmoodi? Jah, see väljendus juba sellest, et sisekontroll sai tagasi ehitatud ministeeriumisse. Riskide täpsem hindamine ning riskide veel täpsem maandamine on see, mille suunas tööd oleme teinud.»
____________________________________________________________________________
Michal kutsus vaibale
Peaminister Kristen Michal (Reformierakond) teatas sotsiaalmeedias, et kutsus neljapäeva varahommikuks kokku valitsuskabineti nõupidamise, kus palub riigikontrolöril teha ülevaate kaitsevaldkonna raamatupidamise ebaselgusest.
«Kaitseminister Hanno Pevkurilt, kaitseväe juhatajalt Andrus Merilolt, RKIKi juhilt Elmar Vaherilt ja kaitseministeeriumi kantslerilt Kaimo Kuuselt ootan neljapäeval samal kohtumisel konkreetset tegevusplaani probleemide kiireks lahendamiseks,» sõnas Michal.
Peaministri sõnul vajavad Eesti inimesed kindlust, et iga kaitsevaldkonda investeeritud euro läheb Eesti kaitsmiseks ning et kaitseväel ja kaitseministeeriumil on vaja riigikontrolli tõstatatud probleemid otsustavalt ja läbipaistvalt lahendada.
Kommentaarid
Postita kommentaar