KKI_020 KAJA KUMARI IMEDEMAAL / "MA HILINEN, HILINEN, ILM JU EI MAGA!"_ AI ÜLEVAADE 1.09.2026_03

/.../ Kui soovid seda värssi veelgi täiendada, siis anna teada:

Kas toome loosse sisse ka Aleksei, kes lahendab värssides Kasari jõe mõistatust?
Kas soovid lisada mõne konkreetse linnuliigi või taime, mis sulle Matsalus eriti meeldib?
Või muudame luuletuse tooni hoopis naljakamaks ja laululisemaks?

„Kaja Kumari imedemaal” räägib keskkonnaametis töötavast naisest, kes suvehommikul silmi avades näeb, et Kumari Vaim on sõnumi saatnud. Tuntud lendjänese Kumari Vaimu raamat toob meestetuppa tubli tüki kodumaist meestemoodi ja killukesi rahvaluulest. Nimetatakse Lääneranna poliitikute rahvapäraseid nimesid ja rõhutatakse nende laulusõnu. Raamat on mõeldud 21-100aastastele meestele. Käsikiri võitis konkursil Kurgiaiaraamat 2026 teemaraamatu eripreemia.

#KajaKumariImedemaal #KajaLotman #EerikKumari #LewisCarroll #AliceImedemaal #Matsalu #KumariImedemaa #EndelLepaKurgiaed  #FearAndLoathingInArmandonia #PLAYBUNNY #EndelLeppFashionHouse #TheGardenOfMensFashionDelights #AppallingSilence  #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #GentlemensFloralCabinet #TheKirblaMethod #MEEZ092026     

KAJA KUMARI IMEDEMAAL_ AI ÜLEVAADE 1.09.2026_03 

Jah, soovin seda lugu luulevormis

Kesk Matsalu rannaniitu kastesel maal,
kus tarnad ja õied on õhtuses vaos,
kõndis Kaja, luup käes, nagu muinasmaal,
kuni argine aeg tema ümbert sai jaos.

Üks lumivalge rabapüü vestiga rühkis,
kel taskus oli kell ja kel rutt oli taga,
ta higi end sulelt ja nokalt pühkis:
„Ma hilinen, hilinen, ilm ju ei maga!“

Ta lipsas ent urgu, kus pimedus lai,
ja Kaja, kel kohus on kaitsta mis harv,
tal järgnes – ja kukkus, kus alguse sai
üks maailm, kus puudus igapäevane arv.

---

Seal Irvitav Sookurg peal mätta ja mulla
õiendas piipu ja rääkis vaid salme:
„Siin tulevik ongi, ei maksa sul tulla,
kui loodad sa leida siit tuttavaid kalme.
Tee seisab ju paigal, vaid sina siin astud,
ja Kübarsepp ootab sind rannaliival,
seal rändlindude parved on laua taha seatud,
kõik lendamas kohale murelikul tiival.“

Ja tõesti – seal rannal, kus adru on märg,
istus Kübarsepp, peas vana pesakast logis.
Tal Märtsijäneseks oli rannajooksja kärg,
nad jõid vetikateed, mis tassis seal kees.
„Kohti ei ole!“ nad karjusid reas,
kuigi randa mahtunuks tuhandeid linde.
„Kliima on sassis ja kellaosuti peas
näitab tõuse ja mõõnu ja veetaset kindlat!“

---

Siis sahises roog ja trummilöök kajas,
Ärtu Kuninganna sai vihaselt tuule –
üks kühmnokk-luik, kes troonil seal ajas
kõik kaardid kikki ja vihkas suurt muudatust.
„Kes tallab mu tarna?! Kes rannal siin käib?!
Kas võõrliik on siin?! Kohe pea võtma peab!“
Kuid Kaja jäi kindlaks, ei kartnud ta näit,
mis hirmutada püüdis ja reegleid vaid seadis.

„Ma hoian su kodu, ma hoian su pesad,
et Matsalu imedemaa võssa ei kaoks!“
Ja Kumari vaimgi seal tõusis kui vesa,
et õigust ja kaitset siin kõigile jaoks.

Siis tõusis üks tuul, viis kaardid ja luiged,
kõik pilliroolehed lendu lõi rutt.
Kadusid karjed ja imelikud huiked,
ja lõppes see imeline öinegi jutt.

---

Kaja ärkas, kui päike lõi rannale jooni,
ta kõrval vaid jooksik tegi mudasel maal
oma igapäevaseid, tuttavaid noote.
Sest imedemaa – see ongi siinsamas,
me jalgade ees ja me endi hoos.

Kui soovid seda värssi veelgi täiendada, siis anna teada:

• Kas toome loosse sisse ka Aleksei, kes lahendab värssides Kasari jõe mõistatust?
• Kas soovid lisada mõne konkreetse linnuliigi või taime, mis sulle Matsalus eriti meeldib?
• Või muudame luuletuse tooni hoopis naljakamaks ja laululisemaks?

AI vastused võivad sisaldada vigu. Lisateave