KKI_054 KAJA KUMARI IMEDEMAAL / PROKURATUUR UURIB, KAS KEEGI KAOTAS MEELEGA KAITSEMINISTEERIUMI VALITSEMISALAST DOKUMENTE ÄRA _ EESTI EKSPRESS 2.09.2026
#KajaKumariImedemaal #Riigiprokuratuur #AstridAsi #TOKbyELFH #KumariImedemaa #EndelLepaKurgiaed #FearAndLoathingInArmandonia #PLAYBUNNY #EndelLeppFashionHouse #TheGardenOfMensFashionDelights #AppallingSilence #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #GentlemensFloralCabinet #TheKirblaMethod #MEEZ092026
Riigi peaprokurör Astrid Asi ütleb, et kaitseministeeriumi sassis raamatupidamisele juhiti korduvalt tähelepanu. Kriminaalmenetluses uuritakse, kas see, et asjad korda ei saanud, oli kellegi teadlik tegemata töö.
/.../
Karistusseadustiku järgi on kuritegu „raamatupidamiskohustuse rikkumine, mille tulemusena on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohuslase majanduslikust ja varalisest seisust. Kas sel juhul peab olema ohver, kes asjade seisust aru ei saa?
Ei pea olema konkreetset kannatanut. Kui me räägime riigi rahandusest, siis peab riigikontroll aru saama, avalikkus peab aru saama, riigikogu peab aru saama.
Paragrahvis on kuriteole veel üks oluline tingimus. Reeglite rikkumine peab olema teadlik.
/.../
Kui asutus pole oma raamatupidamist korda teinud, siis kes vastutab? Kriminaalmenetluse vastutus ei saa ju langeda institutsioonile.
Erasektoris on võimalik etteheidet teha ka ainult juriidilisele isikule. Tõepoolest, riigiasutusele ei saa karistusõiguslikku etteheidet teha. Seal tuleb tuvastada konkreetne füüsiline isik, kes on rikkumise toime pannud. Mingites olukordades võib see olla väga keeruline.
Dokumentide kaotamisega on lihtsam. Konkreetne inimene tõmbab paberi pooleks või kustutab e-kirja manuse. Aga suure keerulise raamatupidamissüsteemi kordategemine pole ju ühe inimese võimuses.
Sellistes olukordades tuleb tuvastada, kellel oli missugune vastutus. Meil on ka riigikohtu seisukoht, mis ütleb, et isegi kui saadakse kollektiivne nõusolek, et mingi asi tegemata jätta, siis see ei vabasta vastutusest.
Erasektoris on võimalik etteheidet teha ka ainult juriidilisele isikule. Tõepoolest, riigiasutusele ei saa karistusõiguslikku etteheidet teha. Seal tuleb tuvastada konkreetne füüsiline isik, kes on rikkumise toime pannud. Mingites olukordades võib see olla väga keeruline.
Dokumentide kaotamisega on lihtsam. Konkreetne inimene tõmbab paberi pooleks või kustutab e-kirja manuse. Aga suure keerulise raamatupidamissüsteemi kordategemine pole ju ühe inimese võimuses.
Sellistes olukordades tuleb tuvastada, kellel oli missugune vastutus. Meil on ka riigikohtu seisukoht, mis ütleb, et isegi kui saadakse kollektiivne nõusolek, et mingi asi tegemata jätta, siis see ei vabasta vastutusest.
/.../
Kaugel te selle menetlusega olete?
Uue aruande valguses peame me sinna täiesti värske pilguga uuesti sisse vaatama. Sellele uurimisele võib tulla täiesti teine skoop. Analüüsime selle omakeskis läbi ja siis saame öelda, kas me laiendame seda uurimist.
*
„Kaja Kumari imedemaal” räägib keskkonnaametis töötavast naisest, kes suvehommikul silmi avades näeb, et Kumari Vaim on sõnumi saatnud. Tuntud lendjänese Kumari Vaimu raamat toob meestetuppa tubli tüki kodumaist meestemoodi ja killukesi rahvaluulest. Nimetatakse Lääneranna poliitikute rahvapäraseid nimesid ja rõhutatakse nende laulusõnu. Raamat on mõeldud 21-100aastastele meestele. Käsikiri võitis konkursil Kurgiaiaraamat 2026 teemaraamatu eripreemia.
*
Eesti Ekspress/KUUM _ 02.09.2026, 19:45
Riigi peaprokurör Astrid Asi ütleb, et kaitseministeeriumi sassis raamatupidamisele juhiti korduvalt tähelepanu. Kriminaalmenetluses uuritakse, kas see, et asjad korda ei saanud, oli kellegi teadlik tegemata töö.
Madis Hindre
Kaitseväe juhataja Andrus Merilo ütles täna riigikogu komisjonis, et tema poole pole kriminaalmenetlusega seoses pöördutud. Mida alates mullu oktoobrist tehtud on?
Korrast ära raamatupidamine pole ju iseenesest kuritegu. Või võib olla?
Teatud juhtudel võib see kuritegu olla. Praegu proovimegi välja selgitada, kas rikkumised, millele riigikontroll viitab, võivad olla käsitletavad kuriteona.
Karistusseadustiku järgi on kuritegu „raamatupidamiskohustuse rikkumine, mille tulemusena on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohuslase majanduslikust ja varalisest seisust“. Kas sel juhul peab olema ohver, kes asjade seisust aru ei saa?
Ei pea olema konkreetset kannatanut. Kui me räägime riigi rahandusest, siis peab riigikontroll aru saama, avalikkus peab aru saama, riigikogu peab aru saama.
Paragrahvis on kuriteole veel üks oluline tingimus. Reeglite rikkumine peab olema teadlik.
Just. Riigikontroll on aastaid juhtinud tähelepanu probleemidele kaitseministeeriumi valitsemisala raamatupidamises. Tegemist pole juhusliku eksimusega, kus organisatsioon oleks kohe vead ära kõrvaldanud.
See kestis aastaid ja riigikontroll tegi eelmisel aastal märkuse. Ta nägi, et varasematel tähelepanu juhtimistel ei olnud tulemust. Sealt tekibki küsimus, et miks pole reageeritud.
Ehk kui sulle öeldakse mitu korda, et asjad on korrast ära ja sa neid korda ei tee, siis see ongi teadlik reeglite rikkumine.
Niipidi võib läheneda.
Paragrahvis on veel üks punkt. Kuritegu on ka dokumentide teadvalt ebaseaduslik hävitamine, varjamine või kahjustamine. Või andmete esitamata jätmine või ebaõigete andmete esitamine. Kas ka seda uuritakse?
Tõsi. Riigikontroll on korduvalt öelnud, et nad ei saanud kõiki dokumente, mida nad küsisid. Me peame kontrollima, kas see läheb selle koosseisu alla või mitte.
Täna hommikul kõlas riigikogu komisjonis mitu korda argument, et dokumendid olid konfidentsiaalsed.
Avaliku rahaga ei tohiks olla võimalust, et keegi sõlmib lepingu, mida pole võimalik mitte ühelgi institutsioonil kontrollida. Päris puutumatuid ei tohiks ju olla.
Ehk riigikontrollil peab olema õigus välja küsida ka ärisaladust?
Neil peaks olema võimalus välja küsida lepingud, mis on riigi institutsiooni poolt tehtud. Sõltumata sellest, kes see teine pool on.
RKIK on viidanud, et osa dokumente on kadunud. Või nad vähemalt ei leia neid üles.
Seda ikka juhtub, eriti, kui me räägime väga suurest mahust dokumentidest. Pigem on küsimus, kas see on pahatahtlik või ei ole.
Kui asutus pole oma raamatupidamist korda teinud, siis kes vastutab? Kriminaalmenetluse vastutus ei saa ju langeda institutsioonile.
Erasektoris on võimalik etteheidet teha ka ainult juriidilisele isikule. Tõepoolest, riigiasutusele ei saa karistusõiguslikku etteheidet teha. Seal tuleb tuvastada konkreetne füüsiline isik, kes on rikkumise toime pannud. Mingites olukordades võib see olla väga keeruline.
Dokumentide kaotamisega on lihtsam. Konkreetne inimene tõmbab paberi pooleks või kustutab e-kirja manuse. Aga suure keerulise raamatupidamissüsteemi kordategemine pole ju ühe inimese võimuses.
Sellistes olukordades tuleb tuvastada, kellel oli missugune vastutus. Meil on ka riigikohtu seisukoht, mis ütleb, et isegi kui saadakse kollektiivne nõusolek, et mingi asi tegemata jätta, siis see ei vabasta vastutusest.
Ma ei leidnud kohtulahendeid, kus selle paragrahvi alusel oleks uuritud tegevust riigiasutuses. Kaitseminister Hanno Pevkur ütles täna riigikogu komisjonis, et seda pruugitakse pigem pankrotimeistrite vastu.
Selle arutelu jätaksin ma praegu meie maja (prokuratuuri - toim) sisse.
Kaugel te selle menetlusega olete?
Uue aruande valguses peame me sinna täiesti värske pilguga uuesti sisse vaatama. Sellele uurimisele võib tulla täiesti teine skoop. Analüüsime selle omakeskis läbi ja siis saame öelda, kas me laiendame seda uurimist.
HINDAB: Peaprokurör Astrid Asi märgib, et riigikontrolli järjekordne audit võib uurimist veelgi laiendada.
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120607979/prokuratuur-uurib-kas-keegi-kaotas-meelega-kaitseministeeriumi-valitsemisalast-dokumente-ara Prokuratuur uurib, kas keegi kaotas meelega kaitseministeeriumi valitsemisalast dokumente ära
___________________________________
___________________________________________________________________________________
Andmeid kogutud. Uurimise fookus on praegu selgelt raamatupidamise korraldus. Me ei ole tegelenud sellega, kas varad on kuskil olemas või ei ole. Sest meil pole põhjust arvata, et midagi päriselt kadunud on.
Korrast ära raamatupidamine pole ju iseenesest kuritegu. Või võib olla?
Teatud juhtudel võib see kuritegu olla. Praegu proovimegi välja selgitada, kas rikkumised, millele riigikontroll viitab, võivad olla käsitletavad kuriteona.
Karistusseadustiku järgi on kuritegu „raamatupidamiskohustuse rikkumine, mille tulemusena on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohuslase majanduslikust ja varalisest seisust“. Kas sel juhul peab olema ohver, kes asjade seisust aru ei saa?
Ei pea olema konkreetset kannatanut. Kui me räägime riigi rahandusest, siis peab riigikontroll aru saama, avalikkus peab aru saama, riigikogu peab aru saama.
Paragrahvis on kuriteole veel üks oluline tingimus. Reeglite rikkumine peab olema teadlik.
Just. Riigikontroll on aastaid juhtinud tähelepanu probleemidele kaitseministeeriumi valitsemisala raamatupidamises. Tegemist pole juhusliku eksimusega, kus organisatsioon oleks kohe vead ära kõrvaldanud.
See kestis aastaid ja riigikontroll tegi eelmisel aastal märkuse. Ta nägi, et varasematel tähelepanu juhtimistel ei olnud tulemust. Sealt tekibki küsimus, et miks pole reageeritud.
Ehk kui sulle öeldakse mitu korda, et asjad on korrast ära ja sa neid korda ei tee, siis see ongi teadlik reeglite rikkumine.
Niipidi võib läheneda.
Paragrahvis on veel üks punkt. Kuritegu on ka dokumentide teadvalt ebaseaduslik hävitamine, varjamine või kahjustamine. Või andmete esitamata jätmine või ebaõigete andmete esitamine. Kas ka seda uuritakse?
Tõsi. Riigikontroll on korduvalt öelnud, et nad ei saanud kõiki dokumente, mida nad küsisid. Me peame kontrollima, kas see läheb selle koosseisu alla või mitte.
Täna hommikul kõlas riigikogu komisjonis mitu korda argument, et dokumendid olid konfidentsiaalsed.
Avaliku rahaga ei tohiks olla võimalust, et keegi sõlmib lepingu, mida pole võimalik mitte ühelgi institutsioonil kontrollida. Päris puutumatuid ei tohiks ju olla.
Ehk riigikontrollil peab olema õigus välja küsida ka ärisaladust?
Neil peaks olema võimalus välja küsida lepingud, mis on riigi institutsiooni poolt tehtud. Sõltumata sellest, kes see teine pool on.
RKIK on viidanud, et osa dokumente on kadunud. Või nad vähemalt ei leia neid üles.
Seda ikka juhtub, eriti, kui me räägime väga suurest mahust dokumentidest. Pigem on küsimus, kas see on pahatahtlik või ei ole.
Kui asutus pole oma raamatupidamist korda teinud, siis kes vastutab? Kriminaalmenetluse vastutus ei saa ju langeda institutsioonile.
Erasektoris on võimalik etteheidet teha ka ainult juriidilisele isikule. Tõepoolest, riigiasutusele ei saa karistusõiguslikku etteheidet teha. Seal tuleb tuvastada konkreetne füüsiline isik, kes on rikkumise toime pannud. Mingites olukordades võib see olla väga keeruline.
Dokumentide kaotamisega on lihtsam. Konkreetne inimene tõmbab paberi pooleks või kustutab e-kirja manuse. Aga suure keerulise raamatupidamissüsteemi kordategemine pole ju ühe inimese võimuses.
Sellistes olukordades tuleb tuvastada, kellel oli missugune vastutus. Meil on ka riigikohtu seisukoht, mis ütleb, et isegi kui saadakse kollektiivne nõusolek, et mingi asi tegemata jätta, siis see ei vabasta vastutusest.
Ma ei leidnud kohtulahendeid, kus selle paragrahvi alusel oleks uuritud tegevust riigiasutuses. Kaitseminister Hanno Pevkur ütles täna riigikogu komisjonis, et seda pruugitakse pigem pankrotimeistrite vastu.
Selle arutelu jätaksin ma praegu meie maja (prokuratuuri - toim) sisse.
Kaugel te selle menetlusega olete?
Uue aruande valguses peame me sinna täiesti värske pilguga uuesti sisse vaatama. Sellele uurimisele võib tulla täiesti teine skoop. Analüüsime selle omakeskis läbi ja siis saame öelda, kas me laiendame seda uurimist.
_____________________________________________________________
Kommentaarid
Postita kommentaar