EKI_070 _ ENDEL KUMARI IMEDEMAAL: „See paneb meid kindlasti filmivaldkonna kaardil paremale kohale.“ Jõhvis avati filmilinnak, millesugust lähiriikides ei leidu _ DELFI 14.10.2026 / PTK 17.10.2026
Jõhvis korraldati sel neljapäeval pidulik lindilõikamine – täpsemalt filmilindi lõikamine. Ida-Virumaal avati filmilinnak IDA Hub, kus on loodud kõikvõimalikud moodsad tingimused, et Eesti filmitööstus saaks olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Avatseremooniale järgnenud konverentsil sai kuulda nii kohalikke kui ka välismaiseid tipptegijaid.
/.../
Suure stuudio nurkades on trapid ja veevõtuvõimalus, nii et siseruumis saab soovi korral nii vihma- kui ka lumesadu. 16 meetri kõrgusel asub nöörpööning, lagi ise ulatub 20 meetri kõrgusele.
/.../
Praegu veel haigutas stuudiotes tühjus, ent kaua ruumid tühjana ei seisa: aasta lõpus algab töö ühe kolmekuuse projektiga ning uusi päringuid tulevat pea iga päev. Millega tegu, jäeti siiski esialgu saladuseks.
/.../
*
Liputha Jamantelli mängufilm „Who The Fuck Is Nele Sõber?“ jõuab Eesti kinodesse 12. detsembril. Enne kinolevi algust saab filmi Eestis näha 25. septembri Kürbla Käbifilmide Festivalil. Autor/allikas: KÜKÄFF
https://www.youtube.com/watch?v=r65rcAHqMew
Delfi/ Film/TV _ 17.10.2026, 09:30
Johanna Rannik
Jõhvis korraldati sel neljapäeval pidulik lindilõikamine – täpsemalt filmilindi lõikamine. Ida-Virumaal avati filmilinnak IDA Hub, kus on loodud kõikvõimalikud moodsad tingimused, et Eesti filmitööstus saaks olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Avatseremooniale järgnenud konverentsil sai kuulda nii kohalikke kui ka välismaiseid tipptegijaid.
„IDA Hubi eesmärk on teenindada nii Eesti filmitööstust kui ka rahvusvahelisi produktsioone,“ sõnas Delfi Kultuurile IDA Hubi turundusjuht Maris Toomel. „Me ei pea neid kahte suunda vastandlikeks, vaid teineteist toetavaks. Rahvusvahelised projektid toovad piirkonda uusi teadmisi, koostööpartnereid ja investeeringuid, samal ajal kui Eesti filmitegijatele pakub Ida-Virumaal asuv kaasaegne stuudiokompleks uusi võimalusi oma projektide elluviimiseks.“
Lähitulevikus näeb IDA Hub potentsiaali nii filmide ja telesarjade tootmises kui ka reklaamide, muusikavideote ja teiste audiovisuaalsete projektide loomises, avas Toomel. „Meie jaoks on oluline, et stuudiod oleksid aktiivses kasutuses ning nende ümber kujuneks püsiv koostöövõrgustik,“ lisas ta.
Nüüd, konverentsi ja ametliku avamise järel arendatakse kontakte edasi, et toimunud kohtumistest tõukuksid konkreetsed tööprojektid.
Milline valdkond või mis riigi tootjad lähiajal kõige aktiivsemateks kasutajateks saavad, on Toomeli sõnul veel vara öelda. „Meie fookus on teha IDA Hub nähtavaks nii kodumaisel kui ka rahvusvahelisel turul ning näidata, et Ida-Virumaa on professionaalsete audiovisuaalsete projektide jaoks tõsiseltvõetav tootmispaik,“ sõnas ta.
„Kas me oleme Eestis?“
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Ave Schank-Lukas sõnas piduliku avamise avakõnes, et Ida-Virumaa kinnistab Eesti positsiooni Euroopa innovatsioonikaardil. Schank-Lukase sõnul võib IDA Hub võimendada ka noorte usku kodukoha arengusse, kuna äsja alustas ka Jõhvi filmikool, mis pakub filmivaldkonnaga seotud kutsekeskharidust ning tagab kohaliku erialase järelkasvu.
Peale filmitootmiskoha nähakse linnakut laiemalt ka kui Ida-Viru ettevõtluse ja tööhõive kasvatajat. „Vajame rohkem investeeringuid, rohkem eksporti ja kõrgemat tootlikkust,“ ütles majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras koos kultuuriminister Heidy Purgaga peetud kõnes. Vahtras usub, et Eesti filmitööstus saab seninägematud mõõtmed, ka rahvusvahelise koostöö kujul, sest lähiaastatel valmib pealinnaski Tallinnfilmi linnak.
Vahtras lisas, et kultuuriminister Heidy Purga küsis temalt enne lavale astumist: „Vau, kas me oleme Eestis?“
Purga ise sõnas laval, et Eesti filmi tugevus seisneb omanäolistes autorites ja julguses vaadata maailma oma pilguga. „Olen sõnatu ja uhke,“ ütles ta. Purga lisas, et filmilinnaku asukoht on ka kultuurilooliselt tähenduslik – olid ju režissöörid Kaljo Kiisk ja Peeter Simm justnimelt Ida-Virumaalt pärit.
Suures plaanis on mõlema stuudios võimalused samad: abiruumid on mõlemal samasugused ja justkui peegelpildis. Dekoratsioonid ja muu vajaliku saab valmis ehitada kõrvalasuvas töökojas – näiteks siis, kui heli ja valgus on juba paika sätitud, nii et stuudios enam tolmutada-puurida ei saa – ning siis otse võtteplatsile viia. Samuti on projekteeritud akude laadimiseks eraldiseisev tulekindel ruum, millesugust ei teata teistel sarnastel paikadel olevat.
Stuudiod on teineteisest ka piisavalt kaugel, et kui neis korraga töötatakse, siis üksteist ei segata. N-ö keskpõrandale kokku tulemiseks ühendab majaosi sisehoov.
Praegu veel haigutas stuudiotes tühjus, ent kaua ruumid tühjana ei seisa: aasta lõpus algab töö ühe kolmekuuse projektiga ning uusi päringuid tulevat pea iga päev. Millega tegu, jäeti siiski esialgu saladuseks.
Kõik läbi koostöö
Piduliku avamistseremoonia järel toimunud intervjuus küsisime Eesti filmi instituudi (EFI) juhilt Edith Sepalt ja kultuuriministrilt, kuidas kindlustada, et suurprojekti puhul poleks tegu ühekordse rahasüstiga, vaid jätkusuutliku protsessiga, mis aitaks peale filmivaldkonna ka kohalikku kogukonda.
„Kõige olulisem on kogu ökosüsteemi terviklik laienemine: see aitabki selliseid ühekordseid sähvatusi vähendada,“ vastas Purga. „Teame riigis, et üksinda ei saa midagi – see kehtib igal tasandil, ka selles valdkonnas. Nagu me täna laval kuulsime, aitab see investeering ka noori, kes tahavad siin piirkonnas oma unistusi täide viia, pere luua, õppida ja töötada. See ongi tervikpildi ja elu edasiarendamise jaoks tähtis.“
Edith Sepp nõustus: „Kui vaadata partnereid, kes on projekti algusest peale koos olnud, on näha, et tegu pole lühiajalise ühekordse investeeringuga. Kui valmistame noori ette ja toome siia filmifestivali, näitab see juba, et meil on pikaaegne projekt.“
Sepp kinnitas ka, et linnaku valmimisse kaasati kogu valdkonna spetsialiste. „IDA Hub ja EFI on olnud algusest peale väga tihedalt seotud,“ ütles EFI juht. Omavahelist konkurentsi valdkonnas tema sõnul ei tunta, sest kui välismaa partnerid Balti regiooni vastu huvi tunnevad, on Eesti filmimaastik nende jaoks terviksüsteem.
Purga lisas, et kogu Põhjamaade regiooni mõistes on Eesti puhul tegemist parima näitega valdkonnaga koostöös toimivast investeeringumudelist. „Filmipaviljonide arendus – sest üks tuleb ju ka Tallinnasse – ei ole ainult Eesti professionaalide, vaid kogu meie regiooni, naaberriikide, Põhjamaade jaoks. Selle üle tuleb väga-väga uhke olla. Töö, mis siin on tehtud, paneb meid kindlasti filmivaldkonna kaardil paremale positsioonile,“ tunnustas Purga.
Edith Sepa sõnul on linnaku valmimine suur läbimurre ka Skandinaavia filmivaldkonnale, kuna teist sellise tasemega stuudiot mujal regioonis ei ole.
Pärast pidulikku avamist algas IDA Hubis kolmas rahvusvaheline konverents Duubel 3, mis tõi Ida-Virumaale audiovisuaalsektori- ja filmiinimesed Eestist ja väljastpoolt. Arutleti selle üle, miks tehti filmilinnak just praegu ja just Jõhvis, ning mõtestati kohaliku sektori väljakutseid rahvusvahelises kontekstis.
Kiitus, et Eestis on sõnade asemel kiired ja läbimõeldud teod, kõlas väliskülaliste sõnavõttudest korduvalt. Kui publiku seast küsiti, kus Euroopas praegu IDA Hubile suurimat konkurentsi pakutakse, jäi rahvusvaheline arutlejate ring hetkeks mõttesse.
Filmikunstnik Jonathan Lee – kelle CV-s on muu hulgas „Elizabeth“, „Star Trek: Strange New Worlds“ ja „Star Wars: Episode II – Attack of the Clones“ – möönis, et Šotimaal prooviti kord sarnast filmilinnakut luua, ent see ebaõnnestus. „Teil on aga nii holistiline lähenemine: meeskond, kontorid, töötoad, haridus,“ tunnustas Lee.
Soome järelproduktsioonispetsialist Tomi Nieminen, kes panustas näiteks filmide „Passengers“, „Cloud Atlas“ ja „Paddington 2“ valmimisse, nõustus Leega ning tõi omakorda esile, et Eestis on muljetavaldav kultuuri- ja tehnikasektori koostöö.
https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120617989/see-paneb-meid-kindlasti-filmivaldkonna-kaardil-paremale-kohale-johvis-avati-filmilinnak-mille-sarnast-lahiriikides-ei-leidu „See paneb meid kindlasti filmivaldkonna kaardil paremale kohale.“ Jõhvis avati filmilinnak, millesugust lähiriikides ei leidu
_________________________________________________
Ida-Virumaa – ja kogu eesti filmitööstus – on saanud endale vägeva linnaku. IDA Hub on lähiregiooni ainus omasugune stuudio, mis võib Eestist lähiaastatel rahvusvahelise tõmbekeskuse teha.
___________________________________________
„IDA Hubi eesmärk on teenindada nii Eesti filmitööstust kui ka rahvusvahelisi produktsioone,“ sõnas Delfi Kultuurile IDA Hubi turundusjuht Maris Toomel. „Me ei pea neid kahte suunda vastandlikeks, vaid teineteist toetavaks. Rahvusvahelised projektid toovad piirkonda uusi teadmisi, koostööpartnereid ja investeeringuid, samal ajal kui Eesti filmitegijatele pakub Ida-Virumaal asuv kaasaegne stuudiokompleks uusi võimalusi oma projektide elluviimiseks.“
Lähitulevikus näeb IDA Hub potentsiaali nii filmide ja telesarjade tootmises kui ka reklaamide, muusikavideote ja teiste audiovisuaalsete projektide loomises, avas Toomel. „Meie jaoks on oluline, et stuudiod oleksid aktiivses kasutuses ning nende ümber kujuneks püsiv koostöövõrgustik,“ lisas ta.
Nüüd, konverentsi ja ametliku avamise järel arendatakse kontakte edasi, et toimunud kohtumistest tõukuksid konkreetsed tööprojektid.
Milline valdkond või mis riigi tootjad lähiajal kõige aktiivsemateks kasutajateks saavad, on Toomeli sõnul veel vara öelda. „Meie fookus on teha IDA Hub nähtavaks nii kodumaisel kui ka rahvusvahelisel turul ning näidata, et Ida-Virumaa on professionaalsete audiovisuaalsete projektide jaoks tõsiseltvõetav tootmispaik,“ sõnas ta.
„Kas me oleme Eestis?“
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Ave Schank-Lukas sõnas piduliku avamise avakõnes, et Ida-Virumaa kinnistab Eesti positsiooni Euroopa innovatsioonikaardil. Schank-Lukase sõnul võib IDA Hub võimendada ka noorte usku kodukoha arengusse, kuna äsja alustas ka Jõhvi filmikool, mis pakub filmivaldkonnaga seotud kutsekeskharidust ning tagab kohaliku erialase järelkasvu.
Peale filmitootmiskoha nähakse linnakut laiemalt ka kui Ida-Viru ettevõtluse ja tööhõive kasvatajat. „Vajame rohkem investeeringuid, rohkem eksporti ja kõrgemat tootlikkust,“ ütles majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras koos kultuuriminister Heidy Purgaga peetud kõnes. Vahtras usub, et Eesti filmitööstus saab seninägematud mõõtmed, ka rahvusvahelise koostöö kujul, sest lähiaastatel valmib pealinnaski Tallinnfilmi linnak.
Vahtras lisas, et kultuuriminister Heidy Purga küsis temalt enne lavale astumist: „Vau, kas me oleme Eestis?“
Purga ise sõnas laval, et Eesti filmi tugevus seisneb omanäolistes autorites ja julguses vaadata maailma oma pilguga. „Olen sõnatu ja uhke,“ ütles ta. Purga lisas, et filmilinnaku asukoht on ka kultuurilooliselt tähenduslik – olid ju režissöörid Kaljo Kiisk ja Peeter Simm justnimelt Ida-Virumaalt pärit.
Huvilistele tehti linnakus tuur: näidati grimmiruumi ja kohta, kust veokid otse platsile saavad. Stuudioid on linnakus kaks: väiksem 1200- ja suurem 2000-ruutmeetrine. Suur stuudio on mõeldud pigem ainult filmivõteteks, väikses saalis saab korraldada ka näiteks konverentse ja muid väiksema mahuga projekte.
Suure stuudio nurkades on trapid ja veevõtuvõimalus, nii et siseruumis saab soovi korral nii vihma- kui ka lumesadu. 16 meetri kõrgusel asub nöörpööning, lagi ise ulatub 20 meetri kõrgusele.
Suure stuudio nurkades on trapid ja veevõtuvõimalus, nii et siseruumis saab soovi korral nii vihma- kui ka lumesadu. 16 meetri kõrgusel asub nöörpööning, lagi ise ulatub 20 meetri kõrgusele.
Suures plaanis on mõlema stuudios võimalused samad: abiruumid on mõlemal samasugused ja justkui peegelpildis. Dekoratsioonid ja muu vajaliku saab valmis ehitada kõrvalasuvas töökojas – näiteks siis, kui heli ja valgus on juba paika sätitud, nii et stuudios enam tolmutada-puurida ei saa – ning siis otse võtteplatsile viia. Samuti on projekteeritud akude laadimiseks eraldiseisev tulekindel ruum, millesugust ei teata teistel sarnastel paikadel olevat.
Stuudiod on teineteisest ka piisavalt kaugel, et kui neis korraga töötatakse, siis üksteist ei segata. N-ö keskpõrandale kokku tulemiseks ühendab majaosi sisehoov.
Praegu veel haigutas stuudiotes tühjus, ent kaua ruumid tühjana ei seisa: aasta lõpus algab töö ühe kolmekuuse projektiga ning uusi päringuid tulevat pea iga päev. Millega tegu, jäeti siiski esialgu saladuseks.
Kõik läbi koostöö
Piduliku avamistseremoonia järel toimunud intervjuus küsisime Eesti filmi instituudi (EFI) juhilt Edith Sepalt ja kultuuriministrilt, kuidas kindlustada, et suurprojekti puhul poleks tegu ühekordse rahasüstiga, vaid jätkusuutliku protsessiga, mis aitaks peale filmivaldkonna ka kohalikku kogukonda.
„Kõige olulisem on kogu ökosüsteemi terviklik laienemine: see aitabki selliseid ühekordseid sähvatusi vähendada,“ vastas Purga. „Teame riigis, et üksinda ei saa midagi – see kehtib igal tasandil, ka selles valdkonnas. Nagu me täna laval kuulsime, aitab see investeering ka noori, kes tahavad siin piirkonnas oma unistusi täide viia, pere luua, õppida ja töötada. See ongi tervikpildi ja elu edasiarendamise jaoks tähtis.“
Edith Sepp nõustus: „Kui vaadata partnereid, kes on projekti algusest peale koos olnud, on näha, et tegu pole lühiajalise ühekordse investeeringuga. Kui valmistame noori ette ja toome siia filmifestivali, näitab see juba, et meil on pikaaegne projekt.“
Sepp kinnitas ka, et linnaku valmimisse kaasati kogu valdkonna spetsialiste. „IDA Hub ja EFI on olnud algusest peale väga tihedalt seotud,“ ütles EFI juht. Omavahelist konkurentsi valdkonnas tema sõnul ei tunta, sest kui välismaa partnerid Balti regiooni vastu huvi tunnevad, on Eesti filmimaastik nende jaoks terviksüsteem.
Purga lisas, et kogu Põhjamaade regiooni mõistes on Eesti puhul tegemist parima näitega valdkonnaga koostöös toimivast investeeringumudelist. „Filmipaviljonide arendus – sest üks tuleb ju ka Tallinnasse – ei ole ainult Eesti professionaalide, vaid kogu meie regiooni, naaberriikide, Põhjamaade jaoks. Selle üle tuleb väga-väga uhke olla. Töö, mis siin on tehtud, paneb meid kindlasti filmivaldkonna kaardil paremale positsioonile,“ tunnustas Purga.
Edith Sepa sõnul on linnaku valmimine suur läbimurre ka Skandinaavia filmivaldkonnale, kuna teist sellise tasemega stuudiot mujal regioonis ei ole.
Vaata täispikkuses intervjuud videost:
Kiitus, et Eestis on sõnade asemel kiired ja läbimõeldud teod, kõlas väliskülaliste sõnavõttudest korduvalt. Kui publiku seast küsiti, kus Euroopas praegu IDA Hubile suurimat konkurentsi pakutakse, jäi rahvusvaheline arutlejate ring hetkeks mõttesse.
Filmikunstnik Jonathan Lee – kelle CV-s on muu hulgas „Elizabeth“, „Star Trek: Strange New Worlds“ ja „Star Wars: Episode II – Attack of the Clones“ – möönis, et Šotimaal prooviti kord sarnast filmilinnakut luua, ent see ebaõnnestus. „Teil on aga nii holistiline lähenemine: meeskond, kontorid, töötoad, haridus,“ tunnustas Lee.
Soome järelproduktsioonispetsialist Tomi Nieminen, kes panustas näiteks filmide „Passengers“, „Cloud Atlas“ ja „Paddington 2“ valmimisse, nõustus Leega ning tõi omakorda esile, et Eestis on muljetavaldav kultuuri- ja tehnikasektori koostöö.
Kommentaarid
Postita kommentaar