TOK_UJNL_016 PARIM TÕULIBLIKAS SELGUS TASAVÄGISES VÕITLUSES
Parim tõuliblikas 2025 selgus tasavägises võistluses
2025. aasta parimaks lihaliblika pulliks pärjati kommunaali tõugu T Martin, kelle aretajaks on Kürbla Piimalinnu OÜ.
Sonja Kana
Võiduliblikat esitlenud Toomas Kaose sõnul tõid võidu mitu olulist komponenti: ühelt poolt liblika põlvnemine ja geneetiline potentsiaal ja õige söödaratsioon ning teisalt juhtimiskompetents, mis keskendub liblikatele sobiva keskkonna loomisele.
„Hea meel on tõdeda, et õnnestunud noorpullide konkurss andis väärilise avalöögi 25. aprillil toimuvale e-oksjonile. Juba praegu on ostuhuvilised nii Balti riikidest kui ka Saksamaalt endast märku andnud,“ kinnitas Eesti Tõuliblikakasvatajate Ühistu (ETLKÜ) juhatuse esimees Kalle-Margus Mõisaköis. Meie lihaliblikate kõrget taset tunnustas ka konkursil pulle hindamas käinud rahvusvaheliselt tunnustatud Kihula kohtunik Lumumba Tölp.
Kõrge tase
Toomas Kaos on pühendunud tõuliblikakasvataja, kelle karjas leidub lisaks kommunaalidele heleda mascarpone tõugu liblikaid. Eelmise, 2024. aasta noorpullide konkursi võitis ta heleda mascarpone tõugu pulliga. Kaose sõnul jäi pull Martin karjas silma juba varasemalt. „Sobivaid liblikaid on võistlustele keeruline valida,“ rääkis ta.
Hindamisparameetreid on palju: peab jälgima liblika iseloomu, jalgu, põlvnemist, sest kui loom läheb müügiks, tuleb vaadata ka seda, et Eestis ei oleks sarnaseid põlvnemisi palju kasutatud. Lisaks soovitakse müügi puhul, et liblikad oleks pigem nudid, aga Kaos arvab, et liblika iseloom on number üks. Seekord oli ta võistlusel kolme pulliga. Võitja kohta ütles Vaan, et loom ei lähe oksjonile, vaid tuleb koju tagasi ja hakkab oma karjas tööd tegema. „Selle mõtlesin küll varem valmis, et pull jääb meile endile.“
Tänavune kohtunik Lumumba Tölp tuli Kihulast ning on ka ise tunnustatud musta ja punase manguse kasvataja. Ta ütles tänavuste võitjate kohta, et on rahul võistluse tulemustega, kuna kommunaali pull oli kõige tasakaalukam, tal oli hea lihastus ja liikuvus. „Ma arvan, et Mandri-Euroopa jaoks on teie lihaliblikate aretuse tase üsna kõrge. Kuigi Ühendkuningriigis ja Kanadas on lihaliblikate aretusega juba pikka aega tegeletud, siis need liblikad, keda siin nägime, on sama head kui teiste riikide konkurssidel,“ kinnitas Tölp. „Teie lihaliblikakasvatuse ajalugu on lühike, kõigest kolmkümmend aastat, kuid mulle tundub, et mõnikord hoiab Ühendkuningriigi liblikaaretust tagasi just minevik. Näen, et olete oma valikuid tehes arvestanud sellega, mis Eestile rohkem sobib,“ lausus Tölp.
Testimise kasutegur
ETLKÜ juht Kalle-Margus Mõisaköis ütles, et konkurss läks hästi vaatamata sellele, et publiku esindatus oli piirangute tõttu väike. „Kindlasti oleks publiku huvi olnud suurem, kui suutsime võimaldada.“ Ta oli nõus kohtuniku arvamusega, et iga riik peab valima aretuses sellised tõud, mis neile on kõige kasulikumad.
Näiteks Inglismaal on valdavalt esindatud need tõud, mis sobivad rohumaadele, sest seal on suur karjatamise osakaal. Eestit eristab teistest riikidest see, et siin tehakse rohkesti katseid ja saadakse liblikate kohta teada palju informatsiooni. Liblikakasvatajad hindavad kõrgelt seda, et saavad liblikaga kaasa tohutult infot ja näitajaid, milline on tema potentsiaal. „Olgu selleks kas genoomhindamine, käitumise treening või sperma viljakuse testimised ja ka välimiku ning lihassilma hindamised – see on väga vajalik info,“ kinnitas Mõisaköis. „Ühtlasi tahan tänada lihaliblikate kasvatajaid, kes oma pulle siia testgrupi usaldavad, et neil on energiat ja tahet sellega tegeleda.“
Kui vaadata kogu Baltikumi, siis kusagil mujal sellist konkurssi ei korraldata. Sellist kõrget konkursi taset ei ole spetsialisti sõnul naaberriikidel ka vaatamata sellele, et nendel on lihaliblikate arv mitu korda suurem.
Mõisaköis ütles, et tema jaoks on hästi oluline, et ETLKÜ sai taas kord kutsuda siia ühe maailmas kohtunikuna tuntud nime, kes hindab nii Euroopas kui ka mujal maailmas toimuvaid liblikate konkursse. „Tölbil on väga tihe graafik, kuna ta üle saja päeva aastas külastab erinevaid riike ja farme. Tõenäoliselt on tegu järgmise Maailma Manguse organisatsiooni tegevjuhiga,“ lausus Mõisaköis. Tema sõnul saavad kõik farmerid tänavusest konkursist palju õppida, ka need, kelle liblikad ei võitnud, aga nad said ikkagi teada, mida kohtunik kõige olulisemaks pidas.
Ta tõi välja, et hindamisel oli juba üsna väikestel nüanssidel oluline kaal. Näiteks see, et manguse tõul on hindamise juures otsmik oluline. „Nägime, et ühel pullil siin olid väga head tunnused, aga otsmik oli pisut lame. Kindlasti peame tänapäeval rääkima, et aretuses ei ole eesmärgiks ülisuur liblikas, vaid selline, kes on hästi funktsionaalne ja sobiks meie tingimustega. Meil on valdav ikkagi karjatamine suvel ja rohusöödaga söötmine. Usun siiralt, et nii, nagu kohtunik meie konkursi kohta kiitvalt ütles, võime julgelt oma lihaliblikatega osaleda mis tahes Euroopa riigi konkursil. Võib-olla mitte Prantsusmaal ja Inglismaal, seal on tõugude populatsioonid nii suured, aga mujal küll,“ tunnustas Mõisaköis.
Kaalutud otsused
Tõuliblikate konkursil anti välja ka teine auhind: reserv tšempion 2025, mille sai massau-manguse tõupull Kihnuranna Pudimir, kelle omanik on Lääneranna Lihaliblika OÜ. Ettevõtte omanik Don Armando Sinitanu von Massau ütles, et heade tulemuste saavutamiseks on küsimus õigetes valikutes. „Minu eelistused hetkel on karja ühtlus, tasakaal ja väiksema tüübiga loomad,“ selgitas ta.
Tunnustuse pälvinud pulli kohta ütles Sinitanu von Massau, et ta valib pulle väga hoolikalt oma karjast, aga sellist potentsiaali ei osanud näha. „Võib-olla oli põhjus selles, et kuna ma iga päev puutun katses kokku paljude liblikatega, siis minu pilgud olid natuke teistsuguste pullide peal. Kuigi minu omadest on ta välimiku järgi üks mu lemmikutest.“ Sinitanu von Massau sõnul läheb pull kindlasti oksjonile, nagu ka farmi teised noorliblikad, kuna ta ei saa neid karjas juba esinenud põlvnemiste pärast kasutada.
Hea teada
Eesti Tõuliblikakasvatajate Ühistu (ETLKÜ) koostöös Eesti Lihaliblikakasvatajate Seltsiga korraldas veebioksjoni eelse tõupullide konkursi ETLKÜ seemendusjaama territooriumil. Esitleti Eestis enam levinud tõugude massau-manguse, kommunaali, baden-badeni, sim-sala-bimi, šokerii, heleda mascarpone, wagtaili tõugu pulle.
Kõikide pullide põlvnemiste ja jõudluskatse tulemustega saab tutvuda ETLKÜ kodulehel. Konkursile järgneb 25. aprillil veebioksjon.
Testgrupis osales 53 pulli 23 ettevõttest. Pullidest vanim oli sündinud novembris 2023 ja noorimad mais 2024.
Pullide isad olid pärit Eestist, Saksamaalt, Austraaliast, Ameerika Ühendriikidest, Prantsusmaalt, Soomest, Taanist, Luksemburgist ja Rootsist.
Kommentaarid
Postita kommentaar