TOK_UJNL_018 KUI VÕIM EI USALDA RAHVAST
Virtsu Arenguselts > Meie Lääneranna_fb
14 h / 30. aprill 2025 kell 02:59
Kaie Ilves: kui võim ei usalda rahvast
15. detsembri keskpäeval 2022. aastal takseeris Lääneranna vallavanem Ingvar Saare (Isamaa) Lihula vallamaja silti ja teatas entusiastlikult, et vahetab selle välja. Vahetab välja, sest enam pole Lihulat, Hanilat, Koongat ja Varblat. On Lääneranna vallamaja ja Lääneranna vald.
Olin intervjuu seitse nädalat ametis olnud vallavanemaga juba lõpetanud, Saare tuli mind saatma ja seisatas uksel. Koputanud vallamaja sildile, pillaski ta selle prohvetliku repliigi, millest sai toonase intervjuu, aga ka sealse kohaliku võimu järgmiste päevade, kuude ja aastate kese.
Võibolla saigi kõik alguse tollest õnnetust sildist, mille Saare välja vahetas, aga pigem mitte. Küllap oli Annuška õlipudeli selleks ajaks juba maha pillanud. Käsulauad olid sirvitud.
Kahe kuu pärast otsustas kohalik võim külaraamatukogud kinni panna. Kolme kuu pärast oli järg koolide käes. Poolteise aasta pärast loodi Lääneranna gümnaasium ja taandati väikekoolid tegutsemiskohtadeks.
Mõne nädala eest saeti Lihula vana koolimaja juurest maha lennupuud, mis jäid ehitusprahile ette, aga selleks ajaks oli teerull imaginaarse Lääneranna hüvangu nimel juba tükk aega veerenud. Lihula muuseumist sai Lääneranna muuseum. Hanila muuseum läks haamri alla. Muuseumile ihu ja hingega pühendunud Laine Vesker sai postiga tänukirja, mille ta vallamajja tagasi saatis nagu lõhutud elutöö tunnistähe.
Rahvamajadest sai Lääneranna kultuurimaja, lasteaedadest Lääneranna lasteaed, sest enam pole Lihulat, Hanilat, Koongat ja Varblat. On Lääneranna vallamaja ja Lääneranna vald. Nüüd ja igavesti. Aamen.
Rahvas sellest aru ei saa. Virtsu, Varbla, Koonga, Lõpe ja Metsküla lähevad koolide rappimise vastu kohtusse. Vallavolikogu koosolekuid saadavad meeleavaldused. Viinaait seisab tühjana, aga see ei loe midagi.
Pragudest immitseb arrogantsi. Lihula muusikapäevade korraldajate Miina ja Mihkel Järviga aetakse juuksekarv lõhki, nii et muusikud annavad alla. Festival jääb ära. Kohalik võim nõuab Matsalu loodusfilmide festivali kaubamärki endale, nagu oleks üle 20 aasta Lihulas filmipidu korraldanud MTÜ mingi salakaval sissisalk, kelle iga sammu tuleb valvata, mine tea, mis veel teevad.
Vallavolikogu viimatisel koosolekul küsib Saare Metsküla Kooli MTÜ taotlusest rääkides nördinult, et mitu neid MTÜsid siis on, kes kogukonna huve teenivad. Sellist asja ei või ometi lubada: varsti on igas külas mitu sellist MTÜd, kes küsivad toetust. Aga kelle huve need MTÜd siis teenima peaks? Metsküla oma ei küsinud isegi raha, vaid maja, et ei peaks kohalikule võimule maksma igakuist krõbedat renti.
2025. aasta kevadeks on kohaliku võimu otsused ja kesised suhted vallaelanikega kukutanud Lääneranna maine Eesti kehvimate sekka. Kohaliku omavalitsuse pakutavate teenuste arvestuses on Lääneranna viimane. 2022. aastast on elanike rahulolu kohaliku omavalitsusega kukkunud üheksa kohta.
Hävingut kommenteerinud Saare märgib, et uuringus küsitletud moodustavad umbes kaks protsenti elanikest. Nagu otsinuks Kantar Emor spetsiaalselt välja need 117 läänerandlast, kes eluga rahul ei ole. Kui nii olnukski, oleks samuti põhjust muret tunda, aga ei.
Kohalik võim teeb siiski abitu katse mainet parandada, sidudes Virtsu merepäevade korraldajad meelsuslepinguga: MTÜ saab 4000 eurot toetust vaid juhul, kui kinnitab, et ei kahjusta valla mainet.
Virtsu loobub rahast, sest ei usalda võimu. Õigesti teeb. Kujutagu lugeja ette, et riik toetab teatrit, nõudes vastutasuks, et ei kahjustataks kultuuriministeeriumi mainet ning teatril jääb kaks võimalust: ministeeriumi ülistada või lihtsakoelisi lustimänge etendada. Või saab kirjanik kultuurkapitali toetuse tingimusel, et ei piuksugi sellest, et aeg liigestest on lahti, sest see kahjustab kultuurkapitali mainet.
Kui nii oleks, mis riik see siis oleks? Või mis see valla maine üldse on? Kuidas saanuks Virtsu merepäeva korraldajad seda kahjustada? Ei saanukski.
Lepingusse sellise klausli sisse pannud kohalik võim taandab valla maine vallavalitsuse maineks. Esimese pärast ta ei muretse, teise pärast küll. Nii kohtlebki ta rahvast tülika ja kombetu jõnglasena, kes võib häbi teha. Sellist usaldada ei saa.
Kui rahvas ei usalda võimu, mis peaks teda teenima, pole hullu: varem või hiljem saab ta selle välja vahetada. Kui võim ei usalda rahvast, siis rahvast (vähemasti mitte demokraatlikus riigis) välja vahetada ei saa.
Kommentaarid
Postita kommentaar