TOK_UJNL_017 RMK RAIUS KAITSEALUSE LIIGI ELUPAIGA LAGEDAKS / "SEE OLI TEADLIK VALIK ELUPAIKA MITTE HOIDA"
*
Roheportaal.delfi.ee / METS JA LOODUS _ 27.04.2025, 08:00
RMK raius kaitsealuse liigi elupaiga lagedaks. Veel aasta varem soovitati neil raiest hoiduda
RMK plaan teha Vändra kandis Soomaa piiril asuvas metsas lageraiet jäi 2023. aastal katki, ent hoolimata sellest, et tegu on kaitsealuse metsise elupaigaga, on see metsatukk nüüdseks lagedaks raiutud.
Anete Kõlli
anete.kolli@epl.ee
Jete-Ri Jõesaar
Toimetas: Jete-Ri Jõesaar
jete-ri.joesaar@epl.ee
2023. aastal jäi Pärnumaal Vändra metskonnas metsise elupaigas lageraie tegemata looduskaitsjate survel ning metsateatisele lisatud keskkonnaameti soovitusel raiet mitte teha ja majandada ala püsimetsana. Aasta hiljem samas kohas tehtud raiele aga enam takistusi ei tekkinud ja 1,5-hektarine metsise sigimispaik raiuti maha.
„Oli teada, et metsis seal elab, ja keskkonnaamet soovitas 2023. aastal raiest hoiduda. See, et aasta hiljem seda enam ei tehtud, ei viita sellele, et ala oleks kuidagi vähem väärtuslikuks muutunud,“ ütles liikumise Eesti Metsa Abiks esindaja Helena Eenok. Tema sõnul ei saa kõnealust raiet vaadelda ka eraldiseisvana, sest metsise elupaigad kogu piirkonnas on juba varasemate raiete ja kuivendamise tõttu tugevalt killustunud.
/.../
„See oli teadlik valik elupaika mitte hoida“
Looduskaitsjate hinnangul on Pärnumaa juhtum näide sellest, kuidas ka teadaolev ja varem säästetud elupaik võib hävida, kui sel ei ole juriidilist kaitset. „Kui keskkonnaamet 2023. aastal hindas ala piisavalt väärtuslikuks, et soovitada raiest hoiduda, siis mis vahepeal muutus?“ küsis MTÜ Eesti Metsa Abiks esindaja Helena Eenok. Tema hinnangul ei olnud see ala ökoloogilises mõttes vähem tähtis ka aasta hiljem, ent puudus nii soovitus kui ka tahe seda enam säästa.
Ta rõhutas, et raiet ei saa vaadelda eraldiseisvana, sest piirkonnas on varemgi tehtud raieid ja kuivendustöid, mis on elupaika juba killustanud. Eenok sõnas, et kuigi RMK viitab väikesele raielangile ja normide järgimisele, tuleb arvestada kumulatiivset mõju. „Metsis ei kao kohe, aga ta lihtsalt ei pesitse seal enam – ja nii kaob sealt ka järgmine põlvkond.“
Eesti Metsa Abiks leiab, et kui teadaolevat sigimisala ei hoita isegi siis, kui see on ametkondadele dokumenteeritud ja varem soovitustega kaitstud, ei saa rääkida tõhusast liigikaitsest. „Me räägime siin metsise sigimisalast – kohast, kus emalinnud kasvatavad poegi. Kui need alad kaovad, ei päästa mängupaikade hoidmine liiki tervikuna,“ ütles Eenok. „See ei olnud teadmatus ega möödalaskmine. See oli teadlik valik sellel aastal sellel alal elupaika mitte hoida.“
Kommentaarid
Postita kommentaar