ELKA_006 ENDEL LEPA KURGIAED / KURB VAATEPILT⟩ VÄRSKELT VALMINUD RAHVUSLIK SEINAMAAL SODITI JÕHKRALT ÜLE: PANIME SELLESSE NII PALJU AEGA JA VAEVA _ ELU 24 20.08.2026
#EndelLepaKurgiaed #ErioperatsioonWegebau #IrohaAlphabet #AmbroosiaTeeLood #HuangGuaLai #ErioperatsioonWegebau #MartinTeeSuviKirblas #InTheBottomOfMyGarden #KumariImedemaa #Meestemoemuuseum #AMansGardenOfVerses #EroGuro #KülaooperArmandonia #EndelLeppFashionHouse #MuzanE #CatchAndKill #TheGardenOfMensFashionDelights #AppallingSilence #FearAndLoathingInArmandonia #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #GentlemensFloralCabinet #TheKirblaMethod #MEEZ082026
KURB VAATEPILT ⟩ Värskelt valminud rahvuslik seinamaal soditi jõhkralt üle: panime sellesse nii palju aega ja vaeva
«Värvilistest ja peentest mustritest ei olnud praktiliselt midagi alles,» kirjeldab seinamaali üks autoritest, kunstnik Kai Ellik vaatepilti, mis avanes vähem kui nädal pärast rahvusliku seinamaali valmimist Põhja-Tallinnas. Nagu fotodelt näha, oli kolm nädalat õhtuti ja nädalavahetustel tehtud töö ühe ööga üle soditud. Teost kattis suur tääg «PASR» koos sõnumiga «Zero tolerance».
/.../ Kunstnikud toovad välja, et ei taha juhtunu tõttu rünnata grafitikultuuri ega teha ühe inimese teo põhjal järeldusi kogu tänavakunstikogukonna kohta.
«Me ei arva, et lihtsalt seinale oma nime kirjutamine annab kellelegi selle seina üle omandiõiguse või püsiva kasutusõiguse,» sõnab Ellik.
Tema hinnangul kuulub avalik ruum laiemale kogukonnale ning ka piirkonna elanikel ja hoonete omanikel peaks olema võimalus kaasa rääkida selles, millisena nende ümbrus välja näeb.
Elliku ja Goswami arvates saavad grafiti ja teised tänavakunsti vormid linnas kõrvuti eksisteerida.
«See ei peaks tähendama, et ühe inimese eneseväljendus peab toimuma teise kunstniku töö arvelt,» ütleb Ellik.
/.../
«Me otsime sind ja leiame!»
Juhtunule reageeris teravalt ka Põhja-Tallinna linnaosavanem Manuela Pihlap.
«Aitame üheskoos kritseldaja üles leida!» kirjutas Pihlap sotsiaalmeedias.
Pihlapi sõnul valmis rahvuslik seinamaal Eesti taasiseseisvumise 35. aastapäeva eel ning tema hinnangul ei saa selle rikkumist käsitleda pelgalt järjekordse sodimisena.
«Kui sa lähed ja kritseldad üle Eesti taasiseseisvumisele pühendatud kunstiteose, siis oled väga selgelt näidanud, mida sa meie riigist ja vabadusest arvad. Seda ei saa minu jaoks nimetada lihtsalt sodimiseks,» kirjutas Pihlap.
Juhtunule reageeris teravalt ka Põhja-Tallinna linnaosavanem Manuela Pihlap.
«Aitame üheskoos kritseldaja üles leida!» kirjutas Pihlap sotsiaalmeedias.
Pihlapi sõnul valmis rahvuslik seinamaal Eesti taasiseseisvumise 35. aastapäeva eel ning tema hinnangul ei saa selle rikkumist käsitleda pelgalt järjekordse sodimisena.
«Kui sa lähed ja kritseldad üle Eesti taasiseseisvumisele pühendatud kunstiteose, siis oled väga selgelt näidanud, mida sa meie riigist ja vabadusest arvad. Seda ei saa minu jaoks nimetada lihtsalt sodimiseks,» kirjutas Pihlap.
Kes seinamaali sodis ja mis oli teo motiiv, ei ole teada.
Pihlap teatas postituses, et kavatseb teha politseile avalduse. Samuti palus ta piirkonna elanikel teada anda, kui keegi võis juhtunut näha või kui tegu võis jääda mõne kodukaamera salvestisele.
«Leiame üheskoos teo toimepanija. Ja kui tegija ise seda loeb, siis tea, me otsime sind ja leiame!» kirjutas linnaosavanem.
Pihlap teatas postituses, et kavatseb teha politseile avalduse. Samuti palus ta piirkonna elanikel teada anda, kui keegi võis juhtunut näha või kui tegu võis jääda mõne kodukaamera salvestisele.
«Leiame üheskoos teo toimepanija. Ja kui tegija ise seda loeb, siis tea, me otsime sind ja leiame!» kirjutas linnaosavanem.
/.../
«Värvilistest ja peentest mustritest ei olnud praktiliselt midagi alles,» kirjeldab seinamaali üks autoritest, kunstnik Kai Ellik vaatepilti, mis avanes vähem kui nädal pärast rahvusliku seinamaali valmimist Põhja-Tallinnas. Nagu fotodelt näha, oli kolm nädalat õhtuti ja nädalavahetustel tehtud töö ühe ööga üle soditud. Teost kattis suur tääg «PASR» koos sõnumiga «Zero tolerance».
Põhja-Tallinnas Ristiku 82e alajaama seinale tehti sel suvel Eesti rahvariietest inspireeritud seinamaal, mille autorid on Kai Ellik ja Abhishek Goswami ehk Hiro. Teos sündis Põhja-Tallinna valitsuse tänavakunstiprojekti käigus, mille eesmärk on tuua linnaruumi rohkem kunsti ning vähendada soditud ja rikutud seinapindu.
Värske kunstiteos ei jõudnud aga puutumatuna püsida nädalatki.
Ühel ööl soditi suur osa seinamaalist üle. Teosele jäeti grafititegija signatuur «PASR» ning selle kõrvale kirjutati ingliskeelne sõnum «Zero tolerance» («nulltolerants»).
Juhtum on tekitanud pahameelt nii kunstnike kui ka kohalike elanike seas ning tõstatanud küsimuse, kus jookseb piir grafiti, eneseväljenduse ja teise inimese loomingu rikkumise vahel.
Päevatöölt seina maalima
Seinamaali taga on kaks kunstihuvilist, kelle igapäevatöö on kunstist hoopis teises valdkonnas. Ellik töötab tootespetsialistina ja Goswami insenerina.
Ristiku 82e seina kujundamiseks kandideerisid nad avalikul konkursil. Väljavalitud kavand tuli seejärel kooskõlastada nii Põhja-Tallinna valitsuse kui ka Elektrileviga.
Seina kunstnikud ise valida ei saanud. Ristiku 82e alajaam määrati neile projekti ajal ning anti maalimiseks üle puhastatud ja krunditud kujul.
Teose valmimiseks kulus umbes kolm nädalat. «Tegelesime sellega pärast oma täiskohaga päevatöid, hiliste õhtutundideni ja nädalavahetustel,» räägib Ellik.
Värvikirev vastand «hallile eestlasele»
Tänavakunsti ja seinamaalidega hakkasid nad tõsisemalt tegelema alles möödunud aastal, kui osalesid vabatahtlikena RUA tänavakunstifestivalil. Hiljem valmis neil seinamaal ka Paavli piirkonnas.
Kunstnikel oli seina kujundamiseks mitu ideed, kuid lõpuks otsustasid nad ammutada inspiratsiooni Eesti rahvariietest.
Elliku sõnul meeldivad Goswamile väga Eesti rahvariided, eelkõige nende erksad värvid ja detailsed mustrid. Maalil kujutatud rahvarõivad pärinevad Anseküla piirkonnast.
Valikul oli ka oma väike vimka. Kunstnikele meeldis mõte vastandada värvikirevaid rahvarõivaid klišeelikule ettekujutusele eestlastest kui hallidest ja tõsistest inimestest.
Nende hinnangul sobis motiiv hästi ka Ristiku tänava miljöösse, kus on vanu maju, rohelust ja palju peresid.
Kolme nädala jooksul kohtusid kunstnikud seina ääres paljude kohalike elanikega, kes jälgisid maali valmimist ja neile kaasa elasid. Elliku sõnul olid inimesed uue teose üle rõõmsad ja elevil.
Siis sai maal valmis.
Vähem kui nädal hiljem oli suur osa sellest üle soditud.
«Praktiliselt midagi ei olnud alles»
Ühe ööga oli seinamaalile tõmmatud suur tääg «PASR» ning lisatud sõnum «Zero tolerance».
Kunstnikele oli vaatepilt valus.
«Värvilistest ja peentest mustritest, mille loomisesse olime nii palju aega ja vaeva panustanud, ei olnud praktiliselt midagi alles,» ütleb Ellik.
Tema sõnul ei olnud kahju ainult enda tehtud tööst. Mõtted läksid ka kohalikele, kes olid nädalaid jälginud, kuidas maal nende kodukandis samm-sammult valmis.
«Töö hävitamisega valmistati pettumus ka inimestele, kes selles piirkonnas tegelikult elavad ja olid uue kunstiteose rõõmuga vastu võtnud,» sõnab ta.
«Zero tolerance» tekitas kunstnikes küsimusi
Kõige vastuolulisemana mõjus Ellikule ja Goswamile seinamaalile jäetud sõnum «Zero tolerance».
Elliku sõnul on neil varasem foto samast täägist, millel on näha, et «PASR» oli omakorda tehtud teiste seinal olnud nimede peale.
Ellik ja Goswami alustasid oma tööd seevastu puhtalt seinalt – varasemad sodimised olid eemaldatud ning pind oli neile maalimiseks ette valmistatud.
«Meil on raske mõista, mida «Zero tolerance» selles kontekstis tähendab, kui sama põhimõtet ei järgitud nende poolt seinal juba varem olnud tööde puhul,» ütleb Ellik.
Kunstnikud toovad välja, et ei taha juhtunu tõttu rünnata grafitikultuuri ega teha ühe inimese teo põhjal järeldusi kogu tänavakunstikogukonna kohta.
«Me ei arva, et lihtsalt seinale oma nime kirjutamine annab kellelegi selle seina üle omandiõiguse või püsiva kasutusõiguse,» sõnab Ellik.
Tema hinnangul kuulub avalik ruum laiemale kogukonnale ning ka piirkonna elanikel ja hoonete omanikel peaks olema võimalus kaasa rääkida selles, millisena nende ümbrus välja näeb.
Elliku ja Goswami arvates saavad grafiti ja teised tänavakunsti vormid linnas kõrvuti eksisteerida.
«See ei peaks tähendama, et ühe inimese eneseväljendus peab toimuma teise kunstniku töö arvelt,» ütleb Ellik.
«Kellele või millele see sõnum on mõeldud?»
Soditud seinamaal jäi silma ka Pelgulinna elanikule ja Kuku raadio alternatiivkultuurisaate «Must Udu» saatejuhile Eero Soomrele.
Soomre oli mitmel soojal suveõhtul näinud, kuidas kaks kunstnikku Ristiku tänaval seina maalisid. Hiljem soditud teost nähes luges ta seinale kirjutatud täägi esmapilgul sõnaks «PASK». Tegelikult on kunstnike sõnul tegemist täägiga «PASR».
«Ja ma päriselt mõtlen – kust tuleb selline vajadus?» küsis Soomre oma sotsiaalmeediapostituses.
Kuigi kiri osutus tegelikult olevat «PASR», jäi Soomre mõte samaks – kelle või mille vastu selline tegu üldse on suunatud?
«Grafiti alguslugu on ju suures osas mäss, oma ruumi võtmine ja süsteemile vastandumine. Aga kellele või millele siin «PASK» öeldakse? Kahele inimesele, kes veetsid õhtuid seda pilti maalides? Pildile endale? Või lihtsalt sellele, et keegi teine julges enne seina ära võtta?» kirjutas Soomre.
Soomre ütles Elu24-le, et sodimine ei ole Põhja-Tallinnas uus probleem ning tõi näidetena välja Telliskivi ja Putukaväila. Ta ütles samas, et ei tea, kes seinamaali sodis, ega ole kursis juhtunu võimaliku uurimisega.
«Ma teen Kuku raadios alternatiivkultuuri saadet «Must Udu» ja tundsin vajadust sellele nii saatejuhina kui ka Pelgulinna elanikuna reageerida,» selgitas Soomre.
«Me otsime sind ja leiame!»
Juhtunule reageeris teravalt ka Põhja-Tallinna linnaosavanem Manuela Pihlap.
«Aitame üheskoos kritseldaja üles leida!» kirjutas Pihlap sotsiaalmeedias.
Pihlapi sõnul valmis rahvuslik seinamaal Eesti taasiseseisvumise 35. aastapäeva eel ning tema hinnangul ei saa selle rikkumist käsitleda pelgalt järjekordse sodimisena.
«Kui sa lähed ja kritseldad üle Eesti taasiseseisvumisele pühendatud kunstiteose, siis oled väga selgelt näidanud, mida sa meie riigist ja vabadusest arvad. Seda ei saa minu jaoks nimetada lihtsalt sodimiseks,» kirjutas Pihlap.
«See teeb meile veel mõnda aega haiget»
Mis Ristiku 82e seinamaalist edasi saab, Ellik ja Goswami veel ei tea.
Ühes on nad aga kindlad: ühe valusa kogemuse pärast nad tänavakunsti tegemisest loobuda ei kavatse.
«See kogu juhtum teeb meile tõenäoliselt veel mõnda aega haiget, eriti kuna olime sellesse töösse pannud nii palju aega ja vaeva, kuid elu läheb edasi ning me tahaksime kindlasti ka edaspidi Eestis tänavakunsti teha,» ütleb Ellik.
Ta sõnab, et kunstnike senine kokkupuude Eesti tänavakunstikogukonnaga on olnud valdavalt positiivne ning ühe inimese tegu ei tohiks laiendada hinnanguks kogu kogukonnale.
«Enamik kunstnikke ja tänavakunsti kogukonnaga seotud inimesi, kellega oleme kokku puutunud, on olnud väga lugupidavad, toetavad ja julgustavad,» sõnab Ellik.
Kas rahvariietes naine Ristiku 82e alajaama seinale taastatakse, ei ole veel teada.
Mis Ristiku 82e seinamaalist edasi saab, Ellik ja Goswami veel ei tea.
Ühes on nad aga kindlad: ühe valusa kogemuse pärast nad tänavakunsti tegemisest loobuda ei kavatse.
«See kogu juhtum teeb meile tõenäoliselt veel mõnda aega haiget, eriti kuna olime sellesse töösse pannud nii palju aega ja vaeva, kuid elu läheb edasi ning me tahaksime kindlasti ka edaspidi Eestis tänavakunsti teha,» ütleb Ellik.
Ta sõnab, et kunstnike senine kokkupuude Eesti tänavakunstikogukonnaga on olnud valdavalt positiivne ning ühe inimese tegu ei tohiks laiendada hinnanguks kogu kogukonnale.
«Enamik kunstnikke ja tänavakunsti kogukonnaga seotud inimesi, kellega oleme kokku puutunud, on olnud väga lugupidavad, toetavad ja julgustavad,» sõnab Ellik.
Kas rahvariietes naine Ristiku 82e alajaama seinale taastatakse, ei ole veel teada.
https://elu24.postimees.ee/8529505/kurb-vaatepilt-varskelt-valminud-rahvuslik-seinamaal-soditi-johkralt-ule-panime-sellesse-nii-palju-aega-ja-vaeva KURB VAATEPILT ⟩ Värskelt valminud rahvuslik seinamaal soditi jõhkralt üle: panime sellesse nii palju aega ja vaeva
«Värvilistest ja peentest mustritest ei olnud praktiliselt midagi alles,» kirjeldab seinamaali üks autoritest, kunstnik Kai Ellik vaatepilti, mis avanes vähem kui nädal pärast rahvusliku seinamaali valmimist Põhja-Tallinnas. Nagu fotodelt näha, oli kolm nädalat õhtuti ja nädalavahetustel tehtud töö ühe ööga üle soditud. Teost kattis suur tääg «PASR» koos sõnumiga «Zero tolerance».
Värske kunstiteos ei jõudnud aga puutumatuna püsida nädalatki.
Ühel ööl soditi suur osa seinamaalist üle. Teosele jäeti grafititegija signatuur «PASR» ning selle kõrvale kirjutati ingliskeelne sõnum «Zero tolerance» («nulltolerants»).
Juhtum on tekitanud pahameelt nii kunstnike kui ka kohalike elanike seas ning tõstatanud küsimuse, kus jookseb piir grafiti, eneseväljenduse ja teise inimese loomingu rikkumise vahel.
Päevatöölt seina maalima
Seinamaali taga on kaks kunstihuvilist, kelle igapäevatöö on kunstist hoopis teises valdkonnas. Ellik töötab tootespetsialistina ja Goswami insenerina.
Ristiku 82e seina kujundamiseks kandideerisid nad avalikul konkursil. Väljavalitud kavand tuli seejärel kooskõlastada nii Põhja-Tallinna valitsuse kui ka Elektrileviga.
Seina kunstnikud ise valida ei saanud. Ristiku 82e alajaam määrati neile projekti ajal ning anti maalimiseks üle puhastatud ja krunditud kujul.
Teose valmimiseks kulus umbes kolm nädalat. «Tegelesime sellega pärast oma täiskohaga päevatöid, hiliste õhtutundideni ja nädalavahetustel,» räägib Ellik.
Värvikirev vastand «hallile eestlasele»
Tänavakunsti ja seinamaalidega hakkasid nad tõsisemalt tegelema alles möödunud aastal, kui osalesid vabatahtlikena RUA tänavakunstifestivalil. Hiljem valmis neil seinamaal ka Paavli piirkonnas.
Kunstnikel oli seina kujundamiseks mitu ideed, kuid lõpuks otsustasid nad ammutada inspiratsiooni Eesti rahvariietest.
Elliku sõnul meeldivad Goswamile väga Eesti rahvariided, eelkõige nende erksad värvid ja detailsed mustrid. Maalil kujutatud rahvarõivad pärinevad Anseküla piirkonnast.
Valikul oli ka oma väike vimka. Kunstnikele meeldis mõte vastandada värvikirevaid rahvarõivaid klišeelikule ettekujutusele eestlastest kui hallidest ja tõsistest inimestest.
Nende hinnangul sobis motiiv hästi ka Ristiku tänava miljöösse, kus on vanu maju, rohelust ja palju peresid.
Kolme nädala jooksul kohtusid kunstnikud seina ääres paljude kohalike elanikega, kes jälgisid maali valmimist ja neile kaasa elasid. Elliku sõnul olid inimesed uue teose üle rõõmsad ja elevil.
Siis sai maal valmis.
Vähem kui nädal hiljem oli suur osa sellest üle soditud.
«Praktiliselt midagi ei olnud alles»
Ühe ööga oli seinamaalile tõmmatud suur tääg «PASR» ning lisatud sõnum «Zero tolerance».
Kunstnikele oli vaatepilt valus.
«Värvilistest ja peentest mustritest, mille loomisesse olime nii palju aega ja vaeva panustanud, ei olnud praktiliselt midagi alles,» ütleb Ellik.
Tema sõnul ei olnud kahju ainult enda tehtud tööst. Mõtted läksid ka kohalikele, kes olid nädalaid jälginud, kuidas maal nende kodukandis samm-sammult valmis.
«Töö hävitamisega valmistati pettumus ka inimestele, kes selles piirkonnas tegelikult elavad ja olid uue kunstiteose rõõmuga vastu võtnud,» sõnab ta.
«Zero tolerance» tekitas kunstnikes küsimusi
Kõige vastuolulisemana mõjus Ellikule ja Goswamile seinamaalile jäetud sõnum «Zero tolerance».
Elliku sõnul on neil varasem foto samast täägist, millel on näha, et «PASR» oli omakorda tehtud teiste seinal olnud nimede peale.
Ellik ja Goswami alustasid oma tööd seevastu puhtalt seinalt – varasemad sodimised olid eemaldatud ning pind oli neile maalimiseks ette valmistatud.
«Meil on raske mõista, mida «Zero tolerance» selles kontekstis tähendab, kui sama põhimõtet ei järgitud nende poolt seinal juba varem olnud tööde puhul,» ütleb Ellik.
Kunstnikud toovad välja, et ei taha juhtunu tõttu rünnata grafitikultuuri ega teha ühe inimese teo põhjal järeldusi kogu tänavakunstikogukonna kohta.
«Me ei arva, et lihtsalt seinale oma nime kirjutamine annab kellelegi selle seina üle omandiõiguse või püsiva kasutusõiguse,» sõnab Ellik.
Tema hinnangul kuulub avalik ruum laiemale kogukonnale ning ka piirkonna elanikel ja hoonete omanikel peaks olema võimalus kaasa rääkida selles, millisena nende ümbrus välja näeb.
Elliku ja Goswami arvates saavad grafiti ja teised tänavakunsti vormid linnas kõrvuti eksisteerida.
«See ei peaks tähendama, et ühe inimese eneseväljendus peab toimuma teise kunstniku töö arvelt,» ütleb Ellik.
«Kellele või millele see sõnum on mõeldud?»
Soditud seinamaal jäi silma ka Pelgulinna elanikule ja Kuku raadio alternatiivkultuurisaate «Must Udu» saatejuhile Eero Soomrele.
Soomre oli mitmel soojal suveõhtul näinud, kuidas kaks kunstnikku Ristiku tänaval seina maalisid. Hiljem soditud teost nähes luges ta seinale kirjutatud täägi esmapilgul sõnaks «PASK». Tegelikult on kunstnike sõnul tegemist täägiga «PASR».
Kuigi kiri osutus tegelikult olevat «PASR», jäi Soomre mõte samaks – kelle või mille vastu selline tegu üldse on suunatud?
«Grafiti alguslugu on ju suures osas mäss, oma ruumi võtmine ja süsteemile vastandumine. Aga kellele või millele siin «PASK» öeldakse? Kahele inimesele, kes veetsid õhtuid seda pilti maalides? Pildile endale? Või lihtsalt sellele, et keegi teine julges enne seina ära võtta?» kirjutas Soomre.
Soomre ütles Elu24-le, et sodimine ei ole Põhja-Tallinnas uus probleem ning tõi näidetena välja Telliskivi ja Putukaväila. Ta ütles samas, et ei tea, kes seinamaali sodis, ega ole kursis juhtunu võimaliku uurimisega.
«Ma teen Kuku raadios alternatiivkultuuri saadet «Must Udu» ja tundsin vajadust sellele nii saatejuhina kui ka Pelgulinna elanikuna reageerida,» selgitas Soomre.
«Me otsime sind ja leiame!»
Juhtunule reageeris teravalt ka Põhja-Tallinna linnaosavanem Manuela Pihlap.
«Aitame üheskoos kritseldaja üles leida!» kirjutas Pihlap sotsiaalmeedias.
Pihlapi sõnul valmis rahvuslik seinamaal Eesti taasiseseisvumise 35. aastapäeva eel ning tema hinnangul ei saa selle rikkumist käsitleda pelgalt järjekordse sodimisena.
«Kui sa lähed ja kritseldad üle Eesti taasiseseisvumisele pühendatud kunstiteose, siis oled väga selgelt näidanud, mida sa meie riigist ja vabadusest arvad. Seda ei saa minu jaoks nimetada lihtsalt sodimiseks,» kirjutas Pihlap.
Kes seinamaali sodis ja mis oli teo motiiv, ei ole teada.
Pihlap teatas postituses, et kavatseb teha politseile avalduse. Samuti palus ta piirkonna elanikel teada anda, kui keegi võis juhtunut näha või kui tegu võis jääda mõne kodukaamera salvestisele.
«Leiame üheskoos teo toimepanija. Ja kui tegija ise seda loeb, siis tea, me otsime sind ja leiame!» kirjutas linnaosavanem.
Politsei: avaldust ei ole esitatud
Pihlapi postitusest hoolimata ei olnud politseile kommentaari andmise ajaks juhtunu kohta teadet tehtud ega avaldust esitatud.
«Selle juhtumi kohta ei ole politseile teadet tehtud ega avaldust esitatud,» kinnitab Lääne-Harju politseijaoskonna piirkonnagrupi juht Kauri Peel.
Peeli sõnul tuleb hoonete grafitiga sodimist ette nii Põhja-Tallinnas kui ka mujal Tallinnas, kuid juhtumite arv varieerub sõltuvalt ajast ja piirkonnast.
«Mõnel perioodil registreeritakse selliseid rikkumisi rohkem, teisel vähem,» selgitab Peel.
Politsei tegeleb selliste juhtumitega laekunud teadete põhjal, kogub tõendeid ning püüab võimalikke toimepanijaid välja selgitada.
«Süüdlaste tuvastamisel tuleb neil oma teo eest vastutada ning korvata tekitatud kahju,» ütleb Peel.
Politsei soovitab võõra vara sodimist märgates sellest võimalikult kiiresti teada anda. Peeli sõnul aitab kiire teavitamine rikkujaid tabada ja sarnaste juhtumite kordumist ennetada.
Politsei soovitab võõra vara sodimist märgates sellest võimalikult kiiresti teada anda. Peeli sõnul aitab kiire teavitamine rikkujaid tabada ja sarnaste juhtumite kordumist ennetada.
«See teeb meile veel mõnda aega haiget»
Mis Ristiku 82e seinamaalist edasi saab, Ellik ja Goswami veel ei tea.
Ühes on nad aga kindlad: ühe valusa kogemuse pärast nad tänavakunsti tegemisest loobuda ei kavatse.
«See kogu juhtum teeb meile tõenäoliselt veel mõnda aega haiget, eriti kuna olime sellesse töösse pannud nii palju aega ja vaeva, kuid elu läheb edasi ning me tahaksime kindlasti ka edaspidi Eestis tänavakunsti teha,» ütleb Ellik.
Ta sõnab, et kunstnike senine kokkupuude Eesti tänavakunstikogukonnaga on olnud valdavalt positiivne ning ühe inimese tegu ei tohiks laiendada hinnanguks kogu kogukonnale.
«Enamik kunstnikke ja tänavakunsti kogukonnaga seotud inimesi, kellega oleme kokku puutunud, on olnud väga lugupidavad, toetavad ja julgustavad,» sõnab Ellik.
Kas rahvariietes naine Ristiku 82e alajaama seinale taastatakse, ei ole veel teada.
Mis Ristiku 82e seinamaalist edasi saab, Ellik ja Goswami veel ei tea.
Ühes on nad aga kindlad: ühe valusa kogemuse pärast nad tänavakunsti tegemisest loobuda ei kavatse.
«See kogu juhtum teeb meile tõenäoliselt veel mõnda aega haiget, eriti kuna olime sellesse töösse pannud nii palju aega ja vaeva, kuid elu läheb edasi ning me tahaksime kindlasti ka edaspidi Eestis tänavakunsti teha,» ütleb Ellik.
Ta sõnab, et kunstnike senine kokkupuude Eesti tänavakunstikogukonnaga on olnud valdavalt positiivne ning ühe inimese tegu ei tohiks laiendada hinnanguks kogu kogukonnale.
«Enamik kunstnikke ja tänavakunsti kogukonnaga seotud inimesi, kellega oleme kokku puutunud, on olnud väga lugupidavad, toetavad ja julgustavad,» sõnab Ellik.
Kas rahvariietes naine Ristiku 82e alajaama seinale taastatakse, ei ole veel teada.
Kommentaarid
Postita kommentaar