ATL_088 / PRLK_096 _ HYAKUMONOGATARI KAIDANKAI / ERIOLUKORD MATSALUS - KOLM VÄIKEST, KAKS SUURT, ZORRO JA ZLATAN IBRAHIMOVIC _ LÄÄNE ELU 21.03.2020 

#AmbroosiaTeeLood #HyakumonogatariKaidankai #Lääneranna #GentlemenFromEstonia #JanarSõber  #Matsalu #NeleSõber #Keskkonnaamet #KurkLuunjastKumariImedemaal  #MartinTeeSuviKirblas #InTheBottomOfMyGarden #KumariImedemaa #Meestemoemuuseum #AMansGardenOfVerses #EroGuro #KülaooperArmandonia #EndelLeppFashionHouse #MuzanE  #TheHouseOfPlaybunny #NahaJaKarvadega #CatchAndKill #TheGardenOfMensFashionDelights #AppallingSilence #FearAndLoathingInArmandonia #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #GentlemensFloralCabinet #TheKirblaMethod #MEEZ082026     


 https://online.le.ee/2020/03/21/eriolukord-matsalus-kolm-vaikest-kaks-suurt-zorro-ja-zlatan-ibrahimovic/ 

Eriolukord Matsalus – kolm väikest, kaks suurt, Zorro ja Zlatan Ibrahimović 
Kaie Ilves

kaie@le.ee
21. märts 2020 15:59 


Matsalu külas elava maadlustreeneri Janar Sõbra pere elu on eriolukord kõvasti muutnud – tööd ei ole või tuleb seda teha kodus, kolm last on e-õppel ja kutsikas Zorro käib veebikoolis.

„Mis ma ikka teen – passin kodus ja kirjutan magistritööd,” ütleb Sõber neljapäeva, 19. märtsi hommikul, kui helistan ja küsin, kuidas tal läheb.

Sõber ise on jalavigastuse pärast kodune juba poolteist nädalat, tema keskkonnaametnikust abikaasa Nele töötab kodus neljandat päeva. Väiksemad lapsed, Liisbeti ja Sanderi, kes käivad Lihula gümnaasiumis, jätsid vanemad koju juba reedel, kui kool oli viimast päeva avatud. Pere kolmas laps – Pärnu Koidula gümnaasiumi 10. klassi poiss Markus – jõudis bussiga reede õhtul. 


Just sel päeval anti teada esimestest Pärnu nakatunutest. Kui ema poisile Lihulasse bussi vastu läks, et perele ka harjumuspärane nädala toiduvaru osta, oli vaatepilt päris jahmatav – tualettpaberi- ja tatrahullus oli kauplusest üle käinud ning saia-leivariiulil haigutas tühjus. Kogu elukorraldus oli päeva pealt pea peale pööratud. Äkitselt oli kõik teisiti – koolid kinni, lapsed kodus, maadlustreenerist pereisa tööta ja kontorirotist pereemast saanud usin kodukontorirott. Iganädalase rahvatantsuga oli samuti ühel pool. Aprillis pidi Nele sõitma Soome, Janar Bakuusse Euroopa meistrivõistlustele. „Sellest on küll kahju, et sinna ei saa,” ütleb Janar südame põhjast. Sellest ka, et Nelel oli 9. märtsil sünnipäev ja Markusel 12. märtsil, mis jäid pereringis pidamata.

„Eurovision jääb ka ära,” ohkab Sõber. „Seda me oleme ikka alati vaadanud!” 

/.../

Et lapsed rumalaks jääks, seda Sõber ei karda, meenutades oma kooliaega – Tartu Hugo Treffneri gümnaasium, kus tema käis, läks põlema. „Elektrit ei olnud pool aastat, õppisime nii, et tund kestis 20 minutit, et valget aega ära kasutada,” ütleb Sõber. Nagu toona, püsib ka praegu kõik usalduse peal – kas õpid või ei õpi, pead reeglitest kinni või ei pea. Kes petab, see petab iseennast.

„Eriolukord on paras usalduse proovikivi,” ütleb Sõber.

Kaugõppele pidi jääma ka koer Zorro – viiekuune labrador. Kui varem käis Nele Sõber Zorroga iga nädal Pärnus koertekoolis, siis nüüd tuleb teisiti hakkama saada – ega siis kutsika haridustee saa eriolukorras pooleli jääda. Zorro õpetajagi paneb uued trikid veebi ja Sõber õpetab need õue peal või toas Zorrole selgeks. 

„Täna õppisime lamamist ja seda, et toitu ei tohi võtta enne, kui on lubatud,” ütleb Sõber. Imelik küll, aga Zorrole („Retriiver,” ütleb Janar. „Ei ole retriiver, labrador on,” ütleb Nele.) näib koduõpe sobivat – õpetus hakkavat tükk maad kergemini külge kui päriskoolis Pärnus. Koera õpetamine ja temaga jalutamine on omamoodi trenni eest. „Meil on see viie-kuuekilomeetrine ring Keemule ja tagasi,” ütleb Nele. Et Janar alles paraneva jala pärast pikka maad käia ei saa, on temal abiks kummilint ja käepidemetega rull – sobivat korraga nii mudilasele kui ka olümpiavõitjale, kui osata nendega ümber käia. Sõber treenerina oskab.

„Mingis mõttes oli meie kukkumine isegi pehmem. Me elame maal, lähedal pole naabreid ega aktiivset seltsielu, millest peaks loobuma,” ütleb Janar Sõber. Samas – eriolukord mõjub, tahes või tahtmata. „Eile käisin esimest korda inimeste hulgas Lihulas poes, täitsa imelik oli,” ütleb Sõber. „Tundsin, et ei julge kellelegi teregi öelda. Väga veider tunne.”
Tered said siiski öeldud ja toit ostetud, kuigi… „Me käimegi harva poes, ostame nädala varu korraga,” ütleb Sõber. Aga eriolukorras viieliikmelisele perele kärutäit kaupa ostes tundis ta end taas imelikult – nagu oleks ostupaanikas. „Kohe täitsa piinlik oli,” tunnistab Sõber. Vetsupaberivaru oli õnneks olemas, nii et see häbi jäi sel korral ära. Silma jäid Lihula kohta ebaharilikud kaks politseiautot ja undav kiirabimasin. 
/.../

Toitu kulub kodus olles rohkem – see neetud ahvatlus külmkapi vahet käia! „No ja mingid isud tekivad. Kaua sa seda putru ikka sööd, tahaks pitsat ja õlut,” naerab Sõber. Kui juhe magistritöö taga kokku jookseb, hakkab ta süüa tegema. „Olen lugenud, et selline pead-jalad koos elamine kammib lõpuks sassi, aga ma ei tea – meil ruumi on, kui tahad, lähed õue, maakoht ju. Ei maksa üle ka dramatiseerida. See asi ei ole nii hull!” Üks, mis aitab – vähem uudised. „Vaatame „Aktuaalset kaamerat” ja uudistevoogu ei jälgi. Alguses oli huvitav, aga see väsitab ära,” ütleb Janar Sõber. Üks reegel on: iga päev tund aega õues.

Aga pere kass Zlatan Ibrahimović, kuidas tema kriisiajal hakkama saab? Zlatanist ei ole me sõnagi rääkinud, ja täitsa ilmaasjata. Alustada tulnuks just temast, sest soliidses eas Ibrahimovićil on kogemused. Tema on eriolukorda stoilise rahuga talunud kuude kaupa – vaese Zlatani eriolukord, kriis ja koroona on koer!

Kommentaarid

Populaarsed postitused