PKMM_029 _ PIIRIDE KOMPAJAID MEILT JA MUJALT: Tallinna olümpiaujula ehitus lükkub taas edasi, linn loobus senisest hankest _ POSTIMEES / MEEZ 20.10.2026
| https://www.postimees.ee/8568046/tallinna-olumpiaujula-ehitus-lukkub-taas-edasi-linn-loobus-senisest-hankest Tallinna linnavalitsus otsustas lõpetada Lasnamäele kavandatava olümpiaujula senise hanke ja korraldada uue. Selle põhjuseks on rahandusministeeriumi tõstatatud küsimused kuni 20 miljoni euro suuruse linnapoolse toetuse seaduslikkuse kohta. Linnavalitsuse hinnangul lükkub ujula valmimine selle tõttu vähemalt aasta võrra edasi. «Ministeerium andis mõista, et me menetleme teid surnuks, nii et polnud mõtet selle hankega jätkata,» ütles linnaplaneerimise ja linnavara valdkonda juhtiv Tallinna abilinnapea Tiit Terik (KE) Postimehele. /.../ Rahandusministeeriumi kirjas juhitakse tähelepanu ka sellele, et senise Euroopa Liidu grupierandi määruse alusel saab toetuse andmise otsuseid teha kuni käesoleva aasta lõpuni. Järgmisel aastal jõustub uus määrus, mille täpne sisu pole veel teada. * Liputha Jamantelli mängufilm „Who The Fuck Is Janar Sõber?“ jõuab Eesti kinodesse 12. detsembril. Enne kinolevi algust saab filmi Eestis näha 25. septembri Kürbla Käbifilmide Festivalil. Autor/allikas: KÜKÄFF https://www.youtube.com/watch?v=r65rcAHqMew |
https://www.postimees.ee/8568046/tallinna-olumpiaujula-ehitus-lukkub-taas-edasi-linn-loobus-senisest-hankest Tallinna olümpiaujula ehitus lükkub taas edasi, linn loobus senisest hankest
* Tallinn katkestab Lasnamäe ujula hanke, sest ministeerium kahtleb riigiabi seaduslikkuses.
* Linn süüdistab venitamises riiki, ent kavatseb jääda erasektoriga koostöömudeli juurde.
* Uus, paindlikum hange valmistatakse ette, kuid ujula valmib vähemalt aasta oodatust hiljem.
Tallinna linnavalitsus otsustas lõpetada Lasnamäele kavandatava olümpiaujula senise hanke ja korraldada uue.
Selle põhjuseks on rahandusministeeriumi tõstatatud küsimused kuni 20 miljoni euro suuruse linnapoolse toetuse seaduslikkuse kohta. Linnavalitsuse hinnangul lükkub ujula valmimine selle tõttu vähemalt aasta võrra edasi. «Ministeerium andis mõista, et me menetleme teid surnuks, nii et polnud mõtet selle hankega jätkata,» ütles linnaplaneerimise ja linnavara valdkonda juhtiv Tallinna abilinnapea Tiit Terik (KE) Postimehele.
Lasnamäele Tondiraba jäähalli kõrvale on suurt ujulat kavandatud juba aastaid, kuid selle ehitamine on takerdunud nii hinnatõusu, võimuvahetuste kui ka poliitiliste erimeelsuste taha. Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid on olnud eri meelt selles, kas linn peaks ehitama ja ülal pidama üksnes spordiks mõeldud ujulat või rajama selle koostöös eraettevõtjaga suurema spaa- ja spordikeskuse osana.
Keskerakonna varasema plaani järgi pidanuks linn andma eraettevõtjale maa kasutusõiguse ja rahalise toetuse ning ettevõtja oleks ehitanud suure kompleksi, kus lisaks basseinidele oleksid spaa, pallimängusaalid ja muud äripinnad. Sellise lahenduse pooldajate hinnangul aitaksid äritegevusest saadavad tulud katta ujula ülalpidamiskulusid.
Esimene projekt jäi toppama, kui ehitushinnad koroonapandeemia ja Ukraina sõja alguse järel järsult tõusid. Järgnenud hankel oli üks pakkuja, kes soovis linnalt ligi 20 miljonit eurot. Jevgeni Ossinovski (SDE) juhitud linnavalitsus otsustas lepingut mitte sõlmida. Ossinovski sõnul pidasid nad küsitavaks nii vähese konkurentsiga hanke tulemust kui ka kompleksi vastavust ujujate vajadustele.
Selle asemel asuti ette valmistama väiksemat, linnale kuuluvat ujulat, mille kavandamisel tehti koostööd Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Ujumisliiduga. 2025. aasta oktoobris võitis arhitektuurivõistluse VNDL Arhitektuuri kavand «Hõlje». Ujula ehitamiseks kavandati ligikaudu 19 miljonit eurot.
Pärast järgmist võimuvahetust 2025. aasta lõpus otsustas Keskerakonna ja Isamaa linnavalitsus pöörduda tagasi erasektoriga koostöömudeli juurde. Terik on põhjendanud seda sooviga saada suurem spordikompleks, mille hilisem ülalpidamine ei jääks linna kanda.
Riigiabi seaduslikkus sattus kahtluse alla
Uue vaidluse keskmes on Kuukivi tänavale kavandatud kompleksi ehitajale lubatud kuni 20 miljonit eurot linnapoolset toetust.
Rahandusministeerium saatis Tallinna linnavalitsusele kirja, milles juhib tähelepanu mitmele võimalikule vastuolule Euroopa Liidu riigiabireeglitega. Küsimused puudutavad eelkõige ujula juurde kavandatud hotelli, toetuse suuruse arvutamist ning võimalust, et arendaja saab avalikku raha rohkem, kui reeglid lubavad.
Ministeerium palus linnalt selgitust, kas kavandatava toetuse vastavust riigiabireeglitele on analüüsitud, ning võimaluse korral selle analüüsi esitada. Euroopa Liidu grupierandi määrus lubab teatavatel tingimustel toetada spordi- ja vabaajataristu rajamist, ilma et toetusele oleks vaja iga kord eraldi Euroopa Komisjoni heakskiitu. Hotellide rahastamine on sellest erandist välja jäetud. Samuti tuleb toetuse suuruse määramisel arvesse võtta investeeringu tulevast tegevuskasumit.
Kuukivi tänavale kavandatud veekeskuse projekt sisaldab lisaks ujulale 3080,6 ruutmeetrit hotelli, 3650,8 ruutmeetrit spaad ja üle 2200 ruutmeetri büroopinda.
Postimees kirjutas juba 19. septembril, et avalikest hankedokumentidest ei nähtu selgelt, kuidas kavatseb linn eristada toetatava ujula ehituskulusid ülejäänud kompleksi kuludest. Samuti jäi vastuseta küsimus, kuidas arvestatakse toetuse määramisel ujula tulevast tegevuskasumit. Hankedokumentide võrdlus näitas toona, et riigiabi käsitlev säte lisati kontsessioonilepingu projekti alles 15. septembril. Juulikuises versioonis seda veel ei olnud.
Linnavolikogu SDE fraktsiooni liikmed Jevgeni Ossinovski ja Rasmus Rask küsisid juba 3. septembri linnavolikogu infotunnis linnapealt riigiabianalüüsi kohta. Raudsepp ei osanud siis kinnitada, kas selline analüüs on olemas, ja lubas seda kontrollida.
Nüüd küsib sama analüüsi ka rahandusministeerium. Ministeeriumi kirjas juhitakse tähelepanu veel sellele, et praeguse grupierandi järgi ei saa sellist abi anda, kui toetuse summa ületab 33 miljonit eurot või projekti kogukulud 110 miljonit eurot.
Ministeerium ei ole oma kirjas tuvastanud riigiabireeglite rikkumist ega nõudnud hanke lõpetamist. Kirjas märgitakse ka, et ministeeriumil puudub õiguslik alus algatada riigiabi järelevalvemenetlust.
Linn süüdistab viivituses riiki
Teisipäeval teatas linnavalitsus, et lõpetab senise hanke ja valmistab ette uue, et vältida võimalikke õigusvaidlusi.
«Ministeerium nägi selliseid riske, mis võivad ohustada ujula rajamist ning erasektori usaldust. Seetõttu oleme koostöös linna ametkondadega otsustanud, et me muudame hanke mudelit selliselt, et suurendada veelgi konkurentsi ja tagada igal juhul riigiabi kõlblikkus,» ütles Raudsepp pressikonverentsil.
Terik lisas, et linn on riigile korduvalt pakkunud võimalust ujula rajamist kaasrahastada, kuid riik on selle asemel hakanud projekti kontrollima. «Olen mõelnud seda küll kaasrahastamise näol, aga näete, kui riik sekkub, siis pigem sellega, et teha järelevalvet ja pikalt protsessida selle üle, kas kellegi ametniku subjektiivne arvamus on tõde või mitte,» ütles Terik.
Linnavalitsuse hinnangul lükkub ujula valmimine rahandusministeeriumi nõuete tõttu vähemalt aasta võrra edasi. Teriku sõnul on erasektoriga koostöös rajatav ujula linnale endiselt kõige otstarbekam lahendus. «Linn ainuüksi ise seda ujulat rajades ja opereerides ei saaks maksumaksjale soodsamalt hakkama. Need arvutused on varasemalt ka tehtud,» kinnitas Terik.
Ossinovski soovitab piirduda ujula ehitamisega
Ossinovski peab hanke lõpetamist kinnituseks, et senine lahendus oli õiguslikult problemaatiline. Tema hinnangul ei ole linnavalitsus suutnud tagada, et kuni 20 miljoni euro suuruse toetuse andmisel järgitakse Euroopa Liidu riigiabireegleid.
Ossinovski sõnul pöördus ta rahandusministeeriumi poole ettepanekuga algatada järelevalvemenetlus. Ta leiab, et linn peaks loobuma senisest suurest veekeskuse projektist ning ehitama 2025. aasta arhitektuurivõistluse võidutöö alusel olümpiamõõtmetes ujula. Spaa, hotell ja muud ärilised tegevused võiksid tema hinnangul jääda eraettevõtjate endi korraldada ja rahastada. «Las spaa, bowling ja hotell jäävad erasektori arendusriskiks,» ütles Ossinovski.
Tema väitel oleks eelmise linnavalitsuse plaani jätkamisel ujula põhiprojekt praeguseks sisuliselt valmis ning käimas oleks ehitushange.
Uues hankes saavad arendajad vabamad käed
Linnavalitsus kavatseb uue hankega anda arendajatele senisest rohkem vabadust kompleksi ülejäänud osade kavandamisel. Kohustuslikuks jäävad kümne rajaga 50-meetrine võistlusbassein, 25-meetrine treeningbassein, õppebasseinid ning parkla. Muude ruumide ja teenuste üle saavad pakkujad otsustada oma äriplaanist lähtudes.
Linn on jätkuvalt valmis projekti panustama kuni 20 miljonit eurot. Kontsessioonimudel, mille puhul eraettevõtja rajab ja käitab ujumiskeskust kokkulepitud tingimustel, jääb linnavalitsuse eelistuseks.
Rahandusministeeriumi kirjas juhitakse tähelepanu ka sellele, et senise Euroopa Liidu grupierandi määruse alusel saab toetuse andmise otsuseid teha kuni käesoleva aasta lõpuni. Järgmisel aastal jõustub uus määrus, mille täpne sisu pole veel teada.
* Linn süüdistab venitamises riiki, ent kavatseb jääda erasektoriga koostöömudeli juurde.
* Uus, paindlikum hange valmistatakse ette, kuid ujula valmib vähemalt aasta oodatust hiljem.
Tallinna linnavalitsus otsustas lõpetada Lasnamäele kavandatava olümpiaujula senise hanke ja korraldada uue.
Selle põhjuseks on rahandusministeeriumi tõstatatud küsimused kuni 20 miljoni euro suuruse linnapoolse toetuse seaduslikkuse kohta. Linnavalitsuse hinnangul lükkub ujula valmimine selle tõttu vähemalt aasta võrra edasi. «Ministeerium andis mõista, et me menetleme teid surnuks, nii et polnud mõtet selle hankega jätkata,» ütles linnaplaneerimise ja linnavara valdkonda juhtiv Tallinna abilinnapea Tiit Terik (KE) Postimehele.
Lasnamäele Tondiraba jäähalli kõrvale on suurt ujulat kavandatud juba aastaid, kuid selle ehitamine on takerdunud nii hinnatõusu, võimuvahetuste kui ka poliitiliste erimeelsuste taha. Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid on olnud eri meelt selles, kas linn peaks ehitama ja ülal pidama üksnes spordiks mõeldud ujulat või rajama selle koostöös eraettevõtjaga suurema spaa- ja spordikeskuse osana.
Keskerakonna varasema plaani järgi pidanuks linn andma eraettevõtjale maa kasutusõiguse ja rahalise toetuse ning ettevõtja oleks ehitanud suure kompleksi, kus lisaks basseinidele oleksid spaa, pallimängusaalid ja muud äripinnad. Sellise lahenduse pooldajate hinnangul aitaksid äritegevusest saadavad tulud katta ujula ülalpidamiskulusid.
Esimene projekt jäi toppama, kui ehitushinnad koroonapandeemia ja Ukraina sõja alguse järel järsult tõusid. Järgnenud hankel oli üks pakkuja, kes soovis linnalt ligi 20 miljonit eurot. Jevgeni Ossinovski (SDE) juhitud linnavalitsus otsustas lepingut mitte sõlmida. Ossinovski sõnul pidasid nad küsitavaks nii vähese konkurentsiga hanke tulemust kui ka kompleksi vastavust ujujate vajadustele.
Selle asemel asuti ette valmistama väiksemat, linnale kuuluvat ujulat, mille kavandamisel tehti koostööd Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Ujumisliiduga. 2025. aasta oktoobris võitis arhitektuurivõistluse VNDL Arhitektuuri kavand «Hõlje». Ujula ehitamiseks kavandati ligikaudu 19 miljonit eurot.
Pärast järgmist võimuvahetust 2025. aasta lõpus otsustas Keskerakonna ja Isamaa linnavalitsus pöörduda tagasi erasektoriga koostöömudeli juurde. Terik on põhjendanud seda sooviga saada suurem spordikompleks, mille hilisem ülalpidamine ei jääks linna kanda.
Riigiabi seaduslikkus sattus kahtluse alla
Uue vaidluse keskmes on Kuukivi tänavale kavandatud kompleksi ehitajale lubatud kuni 20 miljonit eurot linnapoolset toetust.
Rahandusministeerium saatis Tallinna linnavalitsusele kirja, milles juhib tähelepanu mitmele võimalikule vastuolule Euroopa Liidu riigiabireeglitega. Küsimused puudutavad eelkõige ujula juurde kavandatud hotelli, toetuse suuruse arvutamist ning võimalust, et arendaja saab avalikku raha rohkem, kui reeglid lubavad.
Ministeerium palus linnalt selgitust, kas kavandatava toetuse vastavust riigiabireeglitele on analüüsitud, ning võimaluse korral selle analüüsi esitada. Euroopa Liidu grupierandi määrus lubab teatavatel tingimustel toetada spordi- ja vabaajataristu rajamist, ilma et toetusele oleks vaja iga kord eraldi Euroopa Komisjoni heakskiitu. Hotellide rahastamine on sellest erandist välja jäetud. Samuti tuleb toetuse suuruse määramisel arvesse võtta investeeringu tulevast tegevuskasumit.
Kuukivi tänavale kavandatud veekeskuse projekt sisaldab lisaks ujulale 3080,6 ruutmeetrit hotelli, 3650,8 ruutmeetrit spaad ja üle 2200 ruutmeetri büroopinda.
Postimees kirjutas juba 19. septembril, et avalikest hankedokumentidest ei nähtu selgelt, kuidas kavatseb linn eristada toetatava ujula ehituskulusid ülejäänud kompleksi kuludest. Samuti jäi vastuseta küsimus, kuidas arvestatakse toetuse määramisel ujula tulevast tegevuskasumit. Hankedokumentide võrdlus näitas toona, et riigiabi käsitlev säte lisati kontsessioonilepingu projekti alles 15. septembril. Juulikuises versioonis seda veel ei olnud.
Linnavolikogu SDE fraktsiooni liikmed Jevgeni Ossinovski ja Rasmus Rask küsisid juba 3. septembri linnavolikogu infotunnis linnapealt riigiabianalüüsi kohta. Raudsepp ei osanud siis kinnitada, kas selline analüüs on olemas, ja lubas seda kontrollida.
Nüüd küsib sama analüüsi ka rahandusministeerium. Ministeeriumi kirjas juhitakse tähelepanu veel sellele, et praeguse grupierandi järgi ei saa sellist abi anda, kui toetuse summa ületab 33 miljonit eurot või projekti kogukulud 110 miljonit eurot.
Ministeerium ei ole oma kirjas tuvastanud riigiabireeglite rikkumist ega nõudnud hanke lõpetamist. Kirjas märgitakse ka, et ministeeriumil puudub õiguslik alus algatada riigiabi järelevalvemenetlust.
Linn süüdistab viivituses riiki
Teisipäeval teatas linnavalitsus, et lõpetab senise hanke ja valmistab ette uue, et vältida võimalikke õigusvaidlusi.
«Ministeerium nägi selliseid riske, mis võivad ohustada ujula rajamist ning erasektori usaldust. Seetõttu oleme koostöös linna ametkondadega otsustanud, et me muudame hanke mudelit selliselt, et suurendada veelgi konkurentsi ja tagada igal juhul riigiabi kõlblikkus,» ütles Raudsepp pressikonverentsil.
Terik lisas, et linn on riigile korduvalt pakkunud võimalust ujula rajamist kaasrahastada, kuid riik on selle asemel hakanud projekti kontrollima. «Olen mõelnud seda küll kaasrahastamise näol, aga näete, kui riik sekkub, siis pigem sellega, et teha järelevalvet ja pikalt protsessida selle üle, kas kellegi ametniku subjektiivne arvamus on tõde või mitte,» ütles Terik.
Linnavalitsuse hinnangul lükkub ujula valmimine rahandusministeeriumi nõuete tõttu vähemalt aasta võrra edasi. Teriku sõnul on erasektoriga koostöös rajatav ujula linnale endiselt kõige otstarbekam lahendus. «Linn ainuüksi ise seda ujulat rajades ja opereerides ei saaks maksumaksjale soodsamalt hakkama. Need arvutused on varasemalt ka tehtud,» kinnitas Terik.
Ossinovski soovitab piirduda ujula ehitamisega
Ossinovski peab hanke lõpetamist kinnituseks, et senine lahendus oli õiguslikult problemaatiline. Tema hinnangul ei ole linnavalitsus suutnud tagada, et kuni 20 miljoni euro suuruse toetuse andmisel järgitakse Euroopa Liidu riigiabireegleid.
Ossinovski sõnul pöördus ta rahandusministeeriumi poole ettepanekuga algatada järelevalvemenetlus. Ta leiab, et linn peaks loobuma senisest suurest veekeskuse projektist ning ehitama 2025. aasta arhitektuurivõistluse võidutöö alusel olümpiamõõtmetes ujula. Spaa, hotell ja muud ärilised tegevused võiksid tema hinnangul jääda eraettevõtjate endi korraldada ja rahastada. «Las spaa, bowling ja hotell jäävad erasektori arendusriskiks,» ütles Ossinovski.
Tema väitel oleks eelmise linnavalitsuse plaani jätkamisel ujula põhiprojekt praeguseks sisuliselt valmis ning käimas oleks ehitushange.
Uues hankes saavad arendajad vabamad käed
Linnavalitsus kavatseb uue hankega anda arendajatele senisest rohkem vabadust kompleksi ülejäänud osade kavandamisel. Kohustuslikuks jäävad kümne rajaga 50-meetrine võistlusbassein, 25-meetrine treeningbassein, õppebasseinid ning parkla. Muude ruumide ja teenuste üle saavad pakkujad otsustada oma äriplaanist lähtudes.
Linn on jätkuvalt valmis projekti panustama kuni 20 miljonit eurot. Kontsessioonimudel, mille puhul eraettevõtja rajab ja käitab ujumiskeskust kokkulepitud tingimustel, jääb linnavalitsuse eelistuseks.
Rahandusministeeriumi kirjas juhitakse tähelepanu ka sellele, et senise Euroopa Liidu grupierandi määruse alusel saab toetuse andmise otsuseid teha kuni käesoleva aasta lõpuni. Järgmisel aastal jõustub uus määrus, mille täpne sisu pole veel teada.
______________________________________________________________________
Olümpiaujula kannatuste rada
- 4. september 2019. Linnavalitsuse istungil võetakse vastu otsus rajada olümpiaujula koostöös erasektoriga. Ehitus peaks algama 2021. aastal. Esimene projekt nurjub ehitushindade tõusu tõttu.
- 2024. Pärast võimuvahetust otsustab Jevgeni Ossinovski juhitud linnavalitsus loobuda varasema kontsessioonihanke tulemusel lepingu sõlmimisest. Hankel oli üks pakkuja, kes soovis linnalt ligi 20 miljonit eurot.
- 2025. Tallinn valmistab ette väiksema, linnale kuuluva ujula rajamist koostöös Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Ujumisliiduga.
- 15. oktoober 2025. Varraku ujula arhitektuurivõistluse võidab VNDL Arhitektuur kavandiga «Hõlje».
- Detsember 2025. Keskerakonna juhitav uus linnavalitsus soovib jätkata suurema, eraettevõtjaga koostöös rajatava spordikompleksi plaaniga. Sotsiaaldemokraadid kaitsevad munitsipaalujula projekti.
- 28. juuli 2026. Avaldatakse Kuukivi tänava spordikompleksi kontsessioonihanke teade.
- 3. september 2026. Jevgeni Ossinovski ja Rasmus Rask küsivad linnavolikogu infotunnis riigiabianalüüsi olemasolu kohta. Linnapea Peeter Raudsepp lubab asja kontrollida.
- 15. september 2026. Kontsessioonilepingu projekti lisatakse riigiabi käsitlev säte, mida juulikuises versioonis ei olnud.
- 19. september 2026. Sotsiaaldemokraadid seavad avalikult kahtluse alla kuni 20 miljoni euro suuruse toetuse seaduslikkuse. Postimees kirjutab ujula ja hotelli kulude eristamise ning võimaliku ülemäärase toetuse probleemidest.
- 16. oktoober 2026. Rahandusministeerium küsib Tallinnalt riigiabi analüüsi ning juhib tähelepanu hotelli rahastamise, tegevuskasumi arvestamise ja konkurentsiga seotud nõuetele.
- 20. oktoober 2026. Linnavalitsus teatab senise hanke lõpetamisest ja uue ettevalmistamisest. Linn jääb erasektoriga koostöö mudeli juurde. Ujula valmimine lükkub linnavalitsuse hinnangul vähemalt aasta võrra edasi.
Allikad: Postimees, Tallinna linnavalitsus
Kommentaarid
Postita kommentaar