LLR_040 _ LUSTRATSIOON LÄÄNERANNAS: KURJATEGIJA! Rahvamajas lapsega juhtunud õnnetus tõi valla kultuurikorraldajale kriminaalkaristuse  _  Õhtuleht 13.11.2026 / Kobruleht 16.11.2026  


https://www.ohtuleht.ee/1171256/kurjategija-rahvamajas-lapsega-juhtunud-onnetus-toi-valla-kultuurikorraldajale-kriminaalkaristuse  

Kohus mõistis rahvamajas lapse sünnipäeval juhtunud õnnetuse tõttu süüdi valla kultuurikorraldaja. „Kõige olulisem järeldus kohtulahendist ei peaks olema, keda järgmise õnnetuse järel karistada. Palju olulisem on järgmine õnnetus ära hoida,“ ütleb prokurör. 

Raske õnnetus juhtus 2024. aasta novembris Võrumaal. 29aastane naine oli selleks ajaks rahvamajas kultuurikorraldajana töötanud napilt kuu. Tema tööülesannete hulka kuulus ka rahvamaja reklaamimine laste sünnipäevadeks. Ametijuhendi järgi vastutas just tema seal korra ning turva- ja ohutusreeglite täitmise eest.


2. novembril toimus rahvamajas järjekordne sünnipäevapidu. Peo käigus mängisid lapsed ka laval, mis asub 1960. aastatel ehitatud rahvamaja saalis. Trepp lava kõrval oli aga järsk, valgustamata ja halvas seisukorras. Kuna ka lava oli osaliselt valgustamata, polnud trepp lavalt hästi näha.

Paraku langesid tol päeval kokku kõik halvad asjaolud. Laval mänginud üheksa-aastane laps kukkus trepist alla ja sai ohtliku peatrauma. /.../

*


#LustratsioonLäänerannas #GentlemenFromEstonia #DenisTšasovskih  #AinarKoik #AvoKirsbaum #MartinTeeSuviKirblas #GentlemenFromEstonia #MartinTee #KumariImedemaa #EndelLeppFashionHouse  #SonjaKana #LäänerannaJutud  #MartinAndVendelpommDoKirbla #CabaretLeCiel #KirblaMäluInstituut #ArmandismiohvriteMuuseum #SarvikpütiKättemaks #PostitantsukonnGruppMeediakontsern #LendabMesipuuPoole #HowToExplainADeadHareToKajaLotman #WhoTheFuckIsNeleSõber #PLAYBUNNY112026 #MEEZ112026   
* 
Liputha Jamantell’s endlessly stylish, non-linear and infinitely quotable SUMMER IN KIRBLA is a modern masterpiece, featuring a killer soundtrack and an all-star cast whose characters have become practically ingrained into contemporary culture. I mean, who doesn’t love a Big Terra Maritima Burger or a $5 birdmilkshake? The film is one of, if not the, definitive movie of the 2020’s. Starring Aivar Vendelpomm, Musjöö Liblikas, Don A. Mustvunts, Kalle Mõisaköis, Villy Lopermann, Kürvo Vari, Kaja Lotwoman, Lingas Hõõruja, Kaie Viles, Endel Lepp, and Viive Kaplan. Oh, and Kumari Vaim. (As herself.)  
* 
Viive Kaplani ooper „Martin Tee suvi Kirblas“ jõuab Opera Kyrbla lavale 2027. aasta 20. augustil. Enne esietendust saab ooperit inspireerinud dokumentaalfilmi 2020. aasta sündmustest Kirblas näha 25. septembri Kürbla Käbifilmide Festivalil. Autor/allikas: KÜKÄFF 
https://www.youtube.com/watch?v=r65rcAHqMew   
*    
/.../
Prokuröri sõnul tasub omavalitsustel ja avalike hoonete omanikel juhtumi valguses vaadata kriitilise pilguga üle ruumid ning hinnata, kas seal on kohti, kus inimese eksimus, lapse mänguhoog või tähelepanematus võivad lõppeda kurvalt. „Kõige olulisem järeldus kohtulahendist ei peaks olema, keda järgmise õnnetuse järel karistada. Palju olulisem on järgmine õnnetus ära hoida,“ lisab prokurör.

Ta toonitab, et sageli piisabki raske õnnetuse ärahoidmiseks väga lihtsast abinõust. Selleski asjas paigaldati trepi ette piire, paraku alles pärast õnnetust. „Loodan, et kohtulahend ja selle kajastamine aitavad sarnaseid ohukohti märgata ja vajalikud sammud astuda juba enne, kui keegi viga saab.“ 

Vald toetab oma töötajat

Kohtu alla antud kultuurikorraldaja töötab samal ametikohal praegugi. Ühtlasi tasus vald tema õigusabikulud. „Oleme teda hoidnud, nagu oskame,“ lausub Antsla vallavanem Avo Kirsbaum.

Ta viitab ka traagilisele õnnetusele Pärnu veekeskuses, kus sügavasse basseini lükatud noormees elu kaotas. Selles juhtumis mõistis kohus lõpuks süüdi vaneminstruktori, kelle ametijuhend nägi samuti ette hoolsuskohustust. Ehkki Antsla rahvamajas juhtunud õnnetus ei lõppenud surmaga, näeb Kirsbaum kahe juhtumi kohtuprotsessis siiski sarnasusi: „Oleme muutunud Ameerikaks.“

Vallajuht lisab, et pärast õnnetust käis rahvamaja üle vaatamas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, kes tegi paarkümnend tähelepanekut. „Tegime kõik need asjad korda,“ ütleb Kirsbaum. „Lõpuni ei saa paraku midagi välistada.“


https://www.ohtuleht.ee/1171256/kurjategija-rahvamajas-lapsega-juhtunud-onnetus-toi-valla-kultuurikorraldajale-kriminaalkaristuse  

KURJATEGIJA! Rahvamajas lapsega juhtunud õnnetus tõi valla kultuurikorraldajale kriminaalkaristuse

Helen Mihelson
13. november 2026, 15:06 

Kohus mõistis rahvamajas lapse sünnipäeval juhtunud õnnetuse tõttu süüdi valla kultuurikorraldaja. „Kõige olulisem järeldus kohtulahendist ei peaks olema, keda järgmise õnnetuse järel karistada. Palju olulisem on järgmine õnnetus ära hoida,“ ütleb prokurör. 

Raske õnnetus juhtus 2024. aasta novembris Võrumaal. 29aastane naine oli selleks ajaks rahvamajas kultuurikorraldajana töötanud napilt kuu. Tema tööülesannete hulka kuulus ka rahvamaja reklaamimine laste sünnipäevadeks. Ametijuhendi järgi vastutas just tema seal korra ning turva- ja ohutusreeglite täitmise eest.


2. novembril toimus rahvamajas järjekordne sünnipäevapidu. Peo käigus mängisid lapsed ka laval, mis asub 1960. aastatel ehitatud rahvamaja saalis. Trepp lava kõrval oli aga järsk, valgustamata ja halvas seisukorras. Kuna ka lava oli osaliselt valgustamata, polnud trepp lavalt hästi näha.

Paraku langesid tol päeval kokku kõik halvad asjaolud. Laval mänginud üheksa-aastane laps kukkus trepist alla ja sai ohtliku peatrauma.


Peab maksma valuraha


Kuna laps sai vähemalt neli kuud kestnud tervisekahjustuse, millega kaasnes tõenäoliselt püsiv kuulmislangus, esitas prokuratuur kultuurikorraldajale kriminaalsüüdistuse tervisekahjustuse tekitamises ettevaatatamatusest.


Eeskätt heitis prokuratuur ette tegevusetust: näiteks ei andnud kultuurikorraldaja kellelegi teada, et laval käimine on keelatud või ohtlik. Ametijuhendi järgi pidanuks ta veenduma peopaiga ohutuses, kuid ei tõkestanud trepile juurdepääsu, ehkki prokuratuuri hinnangul olnuks see kergesti tehtav.


Tänavu suvel tunnistaski maakohus kultuurikorraldaja süüdi ja karistas teda 5000 euro suuruse trahviga. Kohus jättis selle tingimisi täitmisele pööramata, kui naine ei pane aasta ja kuue kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.


Lisaks rahuldas kohus osaliselt lapse ja tema ema tsiviilhagi, mõistes kultuurikorraldajalt ja tema tööandjalt Antsla vallalt välja 1250 eurot varalise kahju ja 9000 eurot mittevaralise kahju katteks. Lisaks mõistis kohus süüdistatavalt ja vallalt kannatanute kasuks välja ka nende esindajatele makstud tasu 14 000 eurot. 

Sai trepist teada nädal varem


Lühidalt leidis kohus, et laps kukkus trepilt justnimelt kultuurikorraldaja tegematajätmise tõttu. Kohtu hinnangul aidanuks õnnetust ära hoida trepipiire, mida tol hetkel veel polnud. Kohus jäi resoluutseks: laps kukkus kohas, kus ta poleks tohtinud viibida. „Lava ei olnud mängimiseks turvaline ning selle juurde kuulus amortiseerunud ja ebaturvaline trepp.“


Kultuurikorraldaja kaitsja, vandeadvokaat Denis Tšasovskih kaebas otsuse edasi ringkonnakohtusse. „Soovin rõhutada, et lapsega juhtunu oli raske ning tema ja ta pere läbielamisi ei tohi õigusliku vaidluse käigus vähendada,“ lausub varem riigiprokurörina töötanud ja eksministri Mailis Repsi kohtu alla andnud Tšasovskih Õhtulehele. „Kaitse seisukoht pole kunagi olnud, et laste ohutus pole oluline. Vaidlus puudutas seda, kellel lasus konkreetses olukorras milline kohustus ning millistel alustel sai selle rikkumist ette heita just kultuurikorraldajale.“ 



Ringkonnakohus aga nõustus maakohtuga. Kultuurikorraldaja ei hoiatanud sünnipäevalisi võimalike ohtude eest, ei keelanud laval viibimist, ei tähistanud mõnda ala ohtlikuna ega tõkestanud trepile juurdepääsu.

Kohus sedastas, et kultuurikorraldajat ei saa õigeks mõista pelgalt seetõttu, et keegi teine kõnealust treppi varem ohtlikuks ei pidanud. Töötaja pidi oma töökohustuste tõttu ruume rentides ise veenduma nende sobivuses konkreetse ürituse tarbeks ning võtma ohu kõrvaldamiseks tarvitusele vajalikud meetmeid. „Olukorda ei muuda ka tõik, et süüdistatav sai trepi olemasolust teada vähem kui nädal enne kuriteosündmust. See on piisavalt pikk ajavahemik, tegemaks järeldusi vajalike muudatuste kohta.“


Kel lasub kriminaalvastutus?



Tšasovskih tõdeb, et kohtulahendis selgitatud põhimõtted ei ole iseenesest erakordsed. Seetõttu ei saa lahendist teha ka üleüldist järeldust, nagu vastutaks iga töötaja isiklikult kõigi töökohal juhtuvate õnnetuste eest. 


„Selle juhtumi laiem tähendus seisneb minu hinnangul pigem selles, kuidas kohus kohaldas neid põhimõtteid kultuurikorraldaja tööülesannetele,“ lausub advokaat ja lisab, et kaitsjana ei nõustunud ta, et tuvastatud asjaolud olid piisavad, leidmaks töötajal isiklikku karistusõigusliku vastutust.

„Meie jaoks on keskne küsimus, millal muutub üldine tööalane ohutusjuhis konkreetse töötaja isiklikuks karistusõiguslikuks tegutsemiskohustuseks. Töötajale peab enne õnnetust olema piisavalt selge, milline oht kuulub tema vastutusalasse, millist tegutsemist temalt oodatakse ning millised tegelikud võimalused tal selleks on,“ selgitab Tšasovskih. „Eriti oluline on seda hinnata olukorras, kus inimene on alles tööle asunud ja talle ei ole võimalikke ohte eraldi selgitatud.“ 



Menetlust juhtinud prokurör Ainar Koik ütleb aga Õhtulehele, et praegusel juhul polnud keskne küsimus, kui kaua oli kultuurikorraldaja õnnetus hetkeks ametis olnud, vaid kel oli konkreetsel hetkel kohustus ja võimalus ruumide kasutamisega seotud ohtu märgata. Ja mis veelgi olulisem: ohtu ennetada.

Prokurör lisab, et töötaja teadis nii laste sünnipäeva toimumisest kui järsust trepist, mistõttu tuli tal hinnata, kas ruum üldse sobib lasteürituseks ning vajadusel oht kõrvaldada.

„Temalt ei oodatud ehitusspetsialisti teadmisi ega keerukat või kulukat lahendust. Ringkonnakohus rõhutas, et tegemist oli ohuga, mille äratundmiseks piisas tavalisest elukogemusest ja tähelepanelikkusest,“ sõnab Koik. „Ohtu saanuks vähendada väga lihtsate abinõudega, näiteks trepile juurdepääsu tõkestamisega, inimeste hoiatamisega või keelates lastel lava kasutada.“


Et järgmist õnnetust ei juhtuks


See aga ei tähenda prokuröri sõnul, et hoone omanikul poleks vastutust olnud. Kohuski leidis, et ka Antsla vald pidi omanikuna tagama rahvamaja ohutuse ning vastutab seega tekkinud kahju eest. Ometi tuli kriminaalmenetluses hinnata just konkreetse inimese käitumist ja tema kohustusi. „Töötaja puhul tulenes tegutsemiskohustus tema tööülesannetest ning tegelikust rollist ruumide kasutusse andmisel.“ 


Koik tõdeb, et trepp oli samas seisukorras olnud juba aastaid: „Asjaolu, et varem ei olnud rasket õnnetust juhtunud, ei tähenda, et ohtu polnud. Pigem näitab see, et ka pika aja jooksul harjumuspäraseks muutunud olukord võib osutuda ohtlikuks.“

Prokuröri sõnul tasub omavalitsustel ja avalike hoonete omanikel juhtumi valguses vaadata kriitilise pilguga üle ruumid ning hinnata, kas seal on kohti, kus inimese eksimus, lapse mänguhoog või tähelepanematus võivad lõppeda kurvalt. „Kõige olulisem järeldus kohtulahendist ei peaks olema, keda järgmise õnnetuse järel karistada. Palju olulisem on järgmine õnnetus ära hoida,“ lisab prokurör.

Ta toonitab, et sageli piisabki raske õnnetuse ärahoidmiseks väga lihtsast abinõust. Selleski asjas paigaldati trepi ette piire, paraku alles pärast õnnetust. „Loodan, et kohtulahend ja selle kajastamine aitavad sarnaseid ohukohti märgata ja vajalikud sammud astuda juba enne, kui keegi viga saab.“

Kommentaarid

Populaarsed postitused