KMM_03_2025_004 MERE- JA JÄRVEKALDAD TAHETAKSE EHITAMISEKS AVADA. NÄEME PRAEGU HIILIVAT LOODUSKAITSE NÕRGENDAMIST _ ENGLAND, 1935 / DOTONIA 2025 #KeskkonnaMEEZ #TerraMaritima #NeleMouseMagazine #KajaMouseMagazine
Roheportaal / METS JA LOODUS _ 24.03.2025, 05:00
Kliimaministeeriumi seadusemuudatus vähendaks kehtivaid ehituskeelu- ja piiranguvööndeid poole võrra, tuues hoonestuse mererannale ja järvekallastele senisest märksa lähemale.
Anete Kõlli
anete.kolli@epl.ee
Toimetas: Jete-Ri Jõesaar
jete-ri.joesaar@epl.ee
Kliimaministeerium põhjendab looduskeskkonna kaitseks ja üleujutusriski ennetamiseks kehtivate reeglite muutmist sellega, et praegused jäigad piirangud takistavad näiteks Haapsalus, Pärnus ning Võrtsjärve ja Peipsi ääres ajalooliste asumite ja kuurortpiirkondade arengut.
Kusjuures, ka varem on proovitud piiranguid lõdvendada. Mõni aasta tagasi taheti ehituskeeluvöönd peaaegu kaotada, kuid tugev vastuseis pani sellele plaanile piduri. Nüüd aga paistab, et sama eesmärki püütakse bürokraatia vähendamise käigus saavutada järk-järgult.
Kuigi ministeerium räägib looduse ja majandusarengu vahel tasakaalu leidmisest, on ekspertide hinnangul reaalne risk, et läbimõtlemata muudatustega avatakse uks rannajoone ja siseveekogude kallaste kiirenevale hoonestamisele, mis võib kaasa tuua looduskeskkonna kahjustamise ja üleujutusriskide alahindamise ning takistada inimeste looduses liikumist.
Plaan: piirangud pooleks ja KOV-idele otsustusõigus
Kliimaministeerium plaanib looduskaitseseaduse muudatusega vähendada mereranna ja siseveekogu kalda ehituskeelu- ja piiranguvööndi ulatust üleujutatavatel aladel. Üleujutatavate alade hulka kuulub valdav osa Eesti saartest ning lääne- ja põhjarannikust, aga näiteks ka Tartu ja Võru.
Ehituskeeluvöönd on ala, kus hoonete ja rajatiste rajamine on üldjuhul keelatud. Piiranguvööndis on ehitamine lubatud teatud tingimustel või eranditega.
Looduskaitseseaduse muudatusega väheneks
mererannal piiranguvöönd: 200 m → 100 m
siseveekogude kaldal piiranguvöönd: 100 m → 50 m
mererannal ehituskeeluvöönd: 200 m või 100 m → 50 m
siseveekogu kaldal ehituskeeluvöönd: 50 m → 25 m
Lisaks antaks väljaspool kaitstavat ala ehituskeeluvööndi vähendamise üle otsustamise õigus kohalikele omavalitsustele. Praegu teeb seda keskkonnaamet.
Ministeerium: piirangud takistavad arengut
Kui talupojamõistus ütleb, et üleujutatavatel aladel tasuks pigem hoiduda veekogule liiga lähedale ehitamisest, siis kliimaministeerium arvab, et üleujutatavate alade senine ulatuslik piirangu- ja ehituskeeluvöönd ei ole otstarbekas. Ministeerium põhjendab, et kõrgvee korral võib veepiir ulatuda kaugele sisemaale ja praegune regulatsioon, kus üleujutatavatel aladel kehtivad samad piirangud kui mujal, ei arvesta nende piirkondade eripära ega üleujutuse tegelikku keskkonnamõju.
Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja asetäitja Taimo Aasma sõnas, et üleujutatavatel aladel ulatuvad piiranguvööndid sageli tavalistele elamualadele, kus keskkonnamõju on minimaalne ja piirangute mõttekus küsitav. „Arvestades, et mererannal võib üleujutus ulatuda väga erinevale kaugusele rannajoonest, ei ole põhjendatud alati liita piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi laiusele juurde nii suurt puhvrit, kuna hinnanguliselt on see piisav inimeste vara ja tervise kaitseks,“ ütles Aasma.
„Näiteks Haapsalu lahe ääres, kus madal rannikuala ulatub kaugele sisemaale, on praeguse 200-meetrise piiranguvööndi tõttu takistatud ajalooliste asumite ja kuurortpiirkondade loomulik areng. Samuti on Võrtsjärve ja Peipsi järve ääres piirkondi, kus traditsioonilised asulad on kujunenud veekogude lähedusse, kuid praegused jäigad piirangud takistavad nende alade mõistlikku ja jätkusuutlikku arendamist,“ tõi Aasma näiteid kohtadest, kus piirangute leevendamine soodne oleks.
Ta märkis, et muudatuste eesmärk on luua loogilisem süsteem, kus piirangud oleksid tegeliku keskkonnariskiga proportsionaalsed. Aasma sõnul tuli sisend muudatusteks nii kohalikelt omavalitsustelt ja maaomanikelt kui ka keskkonnaametilt, kes on märganud praeguse süsteemi ebaefektiivsust.
Aasma sõnul luuakse seadusemuudatusega selgust, sest piirangute vähendamiseks on ka juriidiline põhjus. Nimelt võimaldab praegu kehtiv sõnastus sätet tõlgendada erinevalt olenevalt sellest, kas ehituskeelu- ja piiranguvöönd liituvad üleujutusalale või sisalduvad üleujutusalas. Selle probleemi lahendamise vajadusele on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler.
Õiguskantsler Ülle Madise leidis mullu kevadel, et praegused ehituskeeluvööndi piirangud võivad mõnel juhul olla põhiseadusega vastuolus, sest võivad ebaproportsionaalselt piirata maaomanike õigusi. Ta tõi esile, et kehtiv seadus ei arvesta piisavalt erandeid, näiteks juhul, kui ehituskeeluvöönd takistab juba olemasolevate hoonete vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamist. Ent õiguskantsleri ettepanek oli siiski luua paindlikum süsteem erandite lubamiseks, mitte tingimata vähendada ehituskeeluvööndeid tervikuna.
Mis saab ranna ja kallaste kaitsest?
Muudatused puudutavad kliimaministeeriumi sõnul eelkõige üleujutusalasid, kus piiranguvööndid ulatuvad elamualadele ja keskkonnamõju on minimaalne. Eestimaa Looduse Fondi (ELF) juhatuse liikme Joonas Plaani sõnul jääb aga ebaselgeks, kas bürokraatia vähendamise sildi all soovitakse tegelikult pigem avada uusi alasid arendustegevusele.
„Tegemist ei ole lihtsalt bürokraatia vähendamisega, vaid sisuliselt soovitakse nõrgestada meie ranna ja kallaste kaitset, mis seni on olnud suhteliselt hästi hoitud,“ ütles Plaan. „Näeme praegu hiilivat looduskaitse nõrgendamist ja keskkonna hävitamist, mida üritatakse läbi suruda seadusemuudatuse varjus.“
Tema sõnul on näiteks järvekalda piiranguvööndi 100 meetrilt 50 meetrile vähendamine märkimisväärse mõjuga muutus, sest juba praegusegi piiranguga jõuavad läbi pinnase ja põhjavee järvedesse saasteained, mis hävitavad sealset ökosüsteemi. Rääkimata mererannikust, kus piiranguid eiratakse sageli.
Plaani sõnul on just tänu senistele piirangutele säilinud Eesti järvede ja mere ääres elurikkus. Ta rõhutas, et kavandatavad muudatused lähevad otsesesse vastuollu Euroopa linnu- ja loodusdirektiiviga, sest rannikualad ja järvede kaldad on olulised elupaigad vähemalt 27 kaitsealusele linnuliigile ja 94 kaitsealusele taimeliigile. „Kui kaitsevöönd väheneb poole võrra, suureneb elupaikade killustumine veelgi ja paljud liigid ei pruugi enam väiksematel aladel püsida,“ nentis Plaan.
Nähakse ohtlikke suundumusi
Keskkonnaekspertide seas tekitab muret ka muudatustega kiirustamine ja nende näiline läbimõtlematus. Plaani sõnul jääb selgusetuks, kuidas aitaksid muudatused eelarvet kokku hoida või bürokraatiat vähendada, sest keskkonnamõjude hindamist pole korralikult tehtud ning puudub ka põhjalik analüüs selle kohta, kui palju bürokraatia lõdvendamine tegelikult halduskoormust vähendaks ja eelarvet mõjutaks.
„Mõnes piirkonnas võiks kindlasti menetlusprotseduure lihtsustada, eriti tiheasustusaladel, kus kohalik omavalitsus suudab riske adekvaatselt hinnata. Kuid maapiirkondades, kus sellist pädevust napib, võib see olla ohtlik suundumus,“ ütles Plaan punkti kohta, millega tahetakse ehituskeeluvööndi küsimuses anda otsustusõigus KOV-idele.
Ministeerium väidab, et näiteks Haapsalus, Võrtsjärve ja Peipsi ääres ning Pärnus saaks piiranguid leevendades areng paremini toimuda. Samas on need alad suure üleujutusriskiga, eriti kliimamuutuste tingimustes, kus 50 aasta perspektiivis muutuvad paljud neist piirkondadest sagedaste üleujutuste ohvriks. Seega tekib küsimus, miks peaks just seal rannakaitset lõdvendama.
„Võrtsjärve puhul on sajandeid kujunenud tasakaal looduse ja inimtegevuse vahel ning on ebaselge, kuidas ehituskeeluvööndi vähendamine seda piirkonda positiivselt mõjutaks,“ ütles Plaan. Tema sõnul mõjutab piiranguvööndi vähendamine Võrtsjärve ja ranniku ökosüsteemi negatiivselt. „Seni on need kaitsevööndid aidanud säilitada ranniku elupaiku ning võimaldanud ka inimestel loodust nautida, samas seda hoides. Kitsam vöönd tähendab suuremat survet loodusele ja võib lõpuks kaasa tuua pöördumatuid muutusi,“ nentis Plaan.
„Reguleerime täpsemalt ja sihipäraselt“
Kliimaministeeriumi hinnangul ei lähe seadusemuudatused kliimamuutuste loogikaga vastuollu, sest koostöös teadlaste ja ekspertidega värskendatakse üleujutusriskide kaarte ja arvestatakse kliimamuutuste prognoose.
„Kliimateadlikkus tähendab ka seda, et me ei kuluta ressursse ebaotstarbekate piirangute peale, vaid keskendume tegelikele riskikohtadele. Reguleerime täpsemalt ja sihipäraselt – näiteks kehtestame rangemad nõuded ehitiste konstruktsioonidele ja materjalidele üleujutusriskiga aladel,“ selgitas Taimo Aasma kliimaministeeriumist.
Küsimusi tekitab ka tiheasustusaladel ehituskeeluvööndi vähendamise otsustusõiguse KOV-idele andmine. Täpsemalt tekivad kahtlused KOV-ide keskkonnapädevuse ja motivatsiooni kohta. Aasma sõnul aga aitab see muudatus tuua otsused lähemale kogukonnale, kes tunnevad oma piirkonna eripära ja vajadusi. „Näiteks saab Pärnu linn paremini planeerida oma rannikuala arendust, arvestades nii keskkonnakaitse kui ka linnaarengu vajadusi,“ tõi ta esile.
Riskide maandamiseks säilib siiski ka keskkonnaameti järelevalve ja nii kaitstavatel aladel kui ka väljaspool tiheasustusalasid jääb otsustusõigus riigile. Aasma märkis, et lisaks töötatakse KOV-idele välja juhised ja tugevdatakse nende keskkonnaekspertiisivõimet. Ta lisas, et otsused peavad endiselt lähtuma teaduslikest kriteeriumidest ja põhjalikest keskkonnamõjude hinnangutest.
Looduskaitseseadus peaks lähiajal liikuma valitsusse. Kui valitsus otsustab muudatused kinnitada, peab muudatused kinnitama veel ka riigikogu.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
*
𝑻𝑯𝑬 𝑪𝑼𝑹𝑰𝑶𝑼𝑺 𝑹𝑬𝑻𝑹𝑶𝑵𝑨𝑼𝑻
17 h
·
England, 1935
Kommentaarid
Postita kommentaar