M_DAI_012 HALDUSSUUTMATUS VÕI SEADUSELÜNK? KÜMNETE KLIENTIDEGA ILUSALONG TÄPIRANNAS ON NAABRID AHASTUSSE VIINUD #KyrblaTV #LinnupiimaMEEZ #TOKbyELFH #DonArmandoHeldus #DonArmandoIlusalong
Droonikaader majapidamisest, kus tehakse väidetavalt ilusaks. Foto: Ekraanitõmmis saatest.
Kuuuurija
18. märts 2025, 19:00
Juba viis aastat on tegutsenud kodutute loomade varjupaik Kilingi-Nõmme tiheasustusalal elamus. Ehkki naabreid häirib koerte haukumine ja varjupaigast tulev hais, siis vallavanema sõnul seaduslikku alust sekkuda ei ole. Haukumisega justkui peabki leppima, kuna see olevat koerte suhtlemise keel. Aga kas ka teised ametkonnad sellega nõustuvad?
Alates 2019. aastast peab MTÜ Aita Mind Koju Kilingi-Nõmmel Aru tn 5 elamus 2500 m² suurusel krundil koerte varjupaika.
Tegu on vaikse aedlinnaga ning tiheasustusalaga. Detailplaneeringu järgi on see elamumaa. Samas on PRIA ehk põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti registrisse tehtud kanne loomade varjupaiga tegutsemiskohana.
Saarde vallavalitsuse ja naabrite arvates varjupaik sellesse asukohta ei sobi, kuna umbes 90 koera hauguvad ja väljaheite lehk on häiriv. Lisaks sellel hirmutavad lahti pääsenud koerad naabreid.
Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) on küll teinud ettekirjutusi loomade pidamise kohta, kuid varjupaiga sulgemise otsus on KOV pädevuses.
Alates 2019. aastast peab MTÜ Aita Mind Koju Kilingi-Nõmmel Aru tn 5 elamus 2500 m² suurusel krundil koerte varjupaika.
Tegu on vaikse aedlinnaga ning tiheasustusalaga. Detailplaneeringu järgi on see elamumaa. Samas on PRIA ehk põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti registrisse tehtud kanne loomade varjupaiga tegutsemiskohana.
Saarde vallavalitsuse ja naabrite arvates varjupaik sellesse asukohta ei sobi, kuna umbes 90 koera hauguvad ja väljaheite lehk on häiriv. Lisaks sellel hirmutavad lahti pääsenud koerad naabreid.
Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) on küll teinud ettekirjutusi loomade pidamise kohta, kuid varjupaiga sulgemise otsus on KOV pädevuses.
Vald laiutab käsi
Samas väidab vallavalitsus, et neil ei ole õiguslikku alust elamus toimivat majandustegevust varjupaiga näol sulgeda. Saarde vallavalitsuse väitel on tegu õigusliku lüngaga seadusandluses.
Toome siinkohal elulise näite. Kui sooviks kõrvale elumajasse rajada saekaatri ja ketassaag kriiskaks, siis kas see on samuti võimalik ja seaduslik?
Saarde valla vallavanem Raivo Ott kinnitab meile, et vallal puuduvad seaduslikud vahendid elanike mure lahendamiseks. Soovisime teada, kas tegu on õigusliku hinnanguga ja kelle koostatud see on. Mida Saarde vallavalitsus on teinud õigusselguse saamiseks nagu näiteks seadusemuudatuse ettepaneku või päringu ministeeriumitesse ja riigikogusse.
Erinevad juristid, kes tegelevad seadusloomega ja järelevalvega riiklikul tasemel, kinnitasid aga meile, et Saarde valla seisukoht on ekslik ja neil on võimalik ka olemasoleva seadusandluse piires oma valla elanike mure lahendada.
Saarde vallavanem Raivo Ott sõnas, et tegemist on pikka aega päevakorras olnud teemaga. «Olukorraga ja naabrite kaebustega oleme tutvunud ning püüdnud olukorrale lahendust leida arutelude kaudu mitmete asutustega – PTA, PPA kui ka loomapidaja endaga. Läbi arutelude ja seadusandlust analüüsides oleme olukorras, kus mõistame naaberkonnas elavate inimeste muresid, kuid nagu juba eelnevalt teile oleme öelnud, siis Saarde vallavalitsusel puudub õiguslik alus MTÜ Aita Mind Koju tegutsemise keelamiseks.»
«Saarde vallavalitsus on käsitlenud antud murekohta riigikogule 2024. a märtsis saadetud kirjas. Samuti on pöördutud õiguskantsleri ja juristi poole, kuid kehtivas seadusandluses ei ole sõnaselgelt käsitletud taoliste varjupaikade/hoiukodude pidamisele kohalduvaid nõudeid. Aluseks ei saa võtta ka kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kehtestatud kasside ja koerte pidamise eeskirja, kuna tegemist ei ole eeskirja mõistes lemmikloomade pidamisega. Kohalikul omavalitsusel puudub õiguslik alus taolise tegevuse lõpetamiseks. Eeltoodust tulenevalt saame tulevikus teha ettepaneku asjakohaste õigusaktide muutmismenetluse algatamiseks, et taolised varjupaigad/hoiukodud ei saaks tiheasustusalal enam tegutseda.»
«Tõite välja, et teile on kinnitanud juristid, kes tegelevad seadusloomega ja järelevalvega riiklikul tasemel, et Saarde valla seisukoht on ekslik ja neil on võimalik ka olemasoleva seadusandluse raames oma valla elanike mure lahendada. Meil puudub selline teadmine,» tõdes vallavanem.
«Saarde vallavalitsusele teadaolevalt peeti alguses, 2019. aastal ~2500 m² kinnistul ligikaudu 15 koera, kuid nüüdseks on see arv drastiliselt tõusnud ning vallale laekunud mitmete allikate andmetel on loomade arv kasvanud umbes 30–60 isendini. Koerale on haukumine tavapärane suhtlemis- või väljendusviis, mistõttu lasub naabritel teatavas mõistlikus ulatuses koera haukumise suhtes talumiskohustus. Kui aga aia taga haugub pidevalt 30 koera, on naabrite igapäevaelu häiritud ja ka meie arvates ei ole tegemist enam normaalse elukeskkonnaga. Lisaks haukumisele on häirivaks teguriks ka ümbruskonnas leviv väljaheidete lehk, mis veel omakorda naabrite elukvaliteeti alandab. Oleme seisukohal, et taolise koerte varjupaiga/hoiukodu pidamiseks ei ole elamupiirkond tiheasustusalal õige koht. Kahjuks puuduvad kohalikul omavalitsusel hoovad MTÜ Aita Mind Koju tegevuse lõpetamiseks ja seadusandluse puudulikkus selles valdkonnas (varjupaiga pidamise alaline piiritlemine) ei võimalda antud olukorda muuta. Antud olukord on olnud korduvalt arutelul ka politsei- ja piirivalveameti ning põllumajandus- ja toiduametiga, kuid lahendust ei ole ka sealt poolt tulnud,» kurtis vallavanem.
Kas olukord on ikka nii nutune?
Soraineni advokaadibüroo vandeadvokaat Sandra Mikli arvates asjad ei ole nii lootusetud, nagu Ott meile maalib.
«Kahjuks ei ole kursis konkreetsete asjaoludega. Üldpõhimõtete seisukohast on siiski olemas kaks õiguslikku valikut, mida naabrid saavad kasutada: Esiteks KOV teeb riiklikku järelevalvet ehitise kasutamise otstarvete üle ning saab kontrollida, kas elamut (kui varjupaigana kasutatakse elamuid) kasutatakse kasutusotstarbele vastavalt. Kui ei kasutata ja see põhjustab häiringuid, sh nt ohtu, saab ehitise kasutamiste ettekirjutusega piirata. Teiseks, naabrid saavad esitada eraõigusliku nõude ülemääraste häiringute, sh lärm, lõhn jne talumise lõpetamiseks ning preventiivselt selle tegevuse keelamiseks. Ma ei välistaks, et võimalik oleks ka teha koostööd PTAga loomade heaolu teemadel,» lisas vandeadvokaat Sandra Mikli, kes ise õpetab Tartu Ülikoolis ehitus- ja planeerimisõigust.
Ka justiitsministeerium ei nõustu, et Eesti seadused ei võimalda naabreid häiriva loomade varjupaigaga midagi ette võtta.
Avalike suhete nõunik Ann Mäekivi märgib: «Avalikus kohas käitumise nõuded sätestab korrakaitseseadus. Antud juhul ei ole häiriv tegu (varjupaiga pidamise viisil, mis häirib teisi linnaelanikke) toime pandud avalikus kohas – varjupaika peetakse eraomandisse kuuluval maa-alal või ehitises. Riigikohtu senine praktika ei välista siiski, et avalikus kohas käitumise nõuetele võiks allutada ka olukorra, kus tegutsemine toimub küll kohas, mida ei saa pidada avalikuks (antud juhul siis eraomandil), kuid mille häiriv tagajärg mõjutab avalikus kohas viibijat (teised linnaelanikud). KorS § 56 lg 2 toob ka otsesõnu keelu tekitada teist inimest oluliselt häirivat müra või valgusefekte kohas, mis ei ole avalik koht.»
«Avalikus kohas käitumise nõuetest kinnipidamist kontrollib KorS § 57.1 kohaselt nii politsei kui ka kohalik omavalitsus. Järelevalve tegija saab teha ettekirjutuse, millega nõutakse ohu või korrarikkumise kõrvaldamist, samuti rakendada seaduses sätestatud erimeetmeid, näiteks valdusesse sisenemine, valduse läbivaatus ja vallasasja hoiule võtmine (teisi inimesi oluliselt häirivad koerad saab KOV või politsei seega hoiule võtmise näol paigutada mujale, kus nad inimesi vähem häiriks). Varjupaiga sulgemist, s.o selle tegevuse lõpetamist, KorS ette ei näe.»
«Justiits- ja digiministeerium ei leia, et koerte varjupaiga sulgemiseks õigusliku aluse puudumise näol on tegemist õiguslüngaga. Teisi inimesi häirivat tegevust saab kontrollida olemasolevate õigusnormide abil (avalikus kohas käitumise üldnõuded korrakaitseseaduses),» teatas nõunik Ann Mäekivi.
Justiits- ja digiministeeriumi avaliku õiguse talituse nõuniku Mari Käbi lisab: «Leiame, et kirjeldatud olukorra lahendamiseks vajalikud õigusnormid on kehtivas õiguses olemas, tegemist ei ole seadus- ega õiguslüngaga.»
«Avalikus kohas käitumist reguleerib korrakaitseseaduse (KorS) § 55. Üldise reegli järgi ei tohi avalikus kohas käituda teisi häirival või ohtu seadval moel. Muuhulgas ei tohi KorS § 55 lõike 1 punkti 4 järgi pakkuda isikut häirival viisil talle kaupa või teenust või häirival viisil kerjata või müüa kaupa või osutada teenust viisil, mis ülemäära häirib tegevuskoha läheduses viibivaid inimesi, sh naabreid. Reegel kehtib ka olukordades, kus tegevus ise ei toimu avalikus kohas (tegutsetakse nt oma kodus), kuid häirivad mõjud ilmnevad avalikus kohas.»
«Loomade varjupaiga avamisest tuleb PTA-le teada anda (teatamiskohustusega tegevus). Majandustegevuse üldosa seaduse (MsüS) § 3 lg 2 järgi on majandustegevuseks ka tegevus, millega ei taotleta tulu saamist, kui tegevusele on kehtestatud teatamis- või loakohustus. Seega on varjupaiga pidamine majandustegevus MsüS tähenduses.»
«Kui loomade varjupaik ei järgi talle seatud nõudeid, sealhulgas rikub naabrite häirimise keeldu, võib inimese suhtes algatada riikliku järelevalve menetluse. Selle järgi on võimalik häirijaga suheldes loodetavasti leida kõiki osapooli rahuldav tulemus ning jõu kasutamine on viimane abinõu. Kui inimene ei ole motiveeritud koostöös lahendust leidma, on võimalik teha ettekirjutusi, rakendada sunniraha, asendustäitmist ning ka vahetutut sundi.»
«Kui inimene rikub talle kehtestatud majandustegevuse nõudeid oluliselt, on võimalik algatada isegi tegevuse keelamise menetlus. Majandustegevuse nõude rikkumine on oluline, kui rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ettevõtja või temaga seotud inimene ei suuda ka edaspidi tagada selle nõude või tingimuse täitmist ning on vaja vältida rikkumisest ettevõtja töötajatele, klientidele, kolmandate isikute huvidele või avalikule huvile põhjustatud ohtu või kahju ning tekkida võivat ohtu või kahju (MsüS § 38 lõige 2). Sellised rikkumised on tüüpiliselt nõude vältav rikkumine, korduvad samalaadsed rikkumised või avalikule korrale kõrgendatud või olulist ohtu põhjustanud rikkumine.»
«MsüS § 36 alusel võib majandushaldusasutus majandustegevuse aastaks keelata, kui sellega rikutakse oluliselt majandustegevuse nõudeid. Kui ettevõte rikub oluliselt avalikus kohas käitumise nõudeid, võib nõuete üle järelevalvet teostav asutus (politsei või kohalik omavalitsus) ühe meetmena kaaluda majandustegevuse keelamist. Enne keelamist tuleks suunata veelkord isikut nõudeid järgima, andes isikule, kelle majandustegevuse keelamise üle otsustatakse, enne otsuse tegemist võimaluse esitada seletuse vähemalt selle kohta, kuidas ettevõtja on täitnud hoolsuskohustust ning milline on ettevõtjaga seotud isiku panus ettevõtja hoolsuskohustuse täitmisesse (vt MsüS § 39 lõiked 2 ja 3).»
Riigikogu õiguskomisjoni nimel vastas meile parlamendi saadik Andre Hanimägi, viitega asjaõigusseaduse paragrahvile 143, mis ütleb: «Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. (2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist.»
«Õiguskomisjoni roll ei ole võtta seisukohta konkreetsete juhtumite osas, neid menetleda või seadusi rakendada,» sõnab Hanimägi. «Seadusi rakendab ja tõlgendab ikkagi kohus. Antud juhul ei ole võimalik ka detaile teadmata lähemalt kommenteerida. Kui räägime aga üldisemalt, siis seadusandja on kahjulikud mõjutused toonud seaduses välja. Seega kui mingi probleem või vaidlus on seotud kohaliku omavalitsuse (KOV) pädevusse kuuluvate küsimustega, siis saab seda esialgu lahendada KOV täitevorgani kaudu haldusmenetluses. Kui aga õigusakte pole rikutud ja KOV täitevvõim ei sekku ega tee otsust (sest haldusmenetluse alus puudub), siis jääb vaidluse lahendamise võimaluseks naabritevaheline kohtuvaidlus maakohtus.»
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi nõuniku Julius Koppeli sõnul majandustegevuse seadustiku üldosa seadus võimaldab kohalikul omavalitsusel ka tema territooriumil tegutsevat ettevõtjat kontrollida. Samuti võimaldab korrakaitseseadus valla- ja linnavalitsusel ja politseil teha riiklikku järelevalvet avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle, sealhulgas keelata ülemäärase müra ja (haisuga) saastamise.
MTÜ kohta on tehtud aastate jooksul palju kaebusi nii PTA-le kui ka kohalikule Saarde vallale. Seda seoses suurvarjupaiga tingimustega elamurajoonis – hais, haukumine. Samuti ka väidetav MTÜ eestvedaja ebatsensuurne käitumisviis.
Videomaterjalide järgi lasi MTÜ eestvedaja mõned päevad pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas oma aknast kõlaritega naabritele Nõukogude Liidu hümni.
«Seoses MTÜga ning koerte varjupaigaga tekkinud probleemid (kohalike inimeste häirimine ja koerte pidamistingimused) on endiselt ja on seni ka olnud lahendada nii kohalikul omavalitsusel kui ka põllumajandus- ja toiduametil,» sõnab Pärnu politseijaoskonna Pärnumaa piirkonnagrupi juht Tõnu Kivis. Ta lisab, et paljuski on see koerte pidamise teema olnud arutlusel sotsiaalmeedias, kuid politseile avaldusi pole tehtud.
Mis puudutab hümni laskmist naabritele, siis väideti, et seda lasti oma territooriumil ja kõrvalised inimesed võisid seda lihtsalt kuulda. «See tegevus leidis aset ajal, kus sümboolikaga seonduv ei olnud selliselt seadusega keelatud ja oli pigem taunitav. Ehk tänases kontekstis see kindlasti lubatav ei oleks.»
Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) on asutus, mis Eestis tegeleb loomade heaoluga. Kuigi neil oli hulgaliselt etteheiteid loomade pidamise tingimuste kohta MTÜ Aita Mind Koju varjupaigas idüllilises aedlinnas, siis naabreid häiriva haisu ja haukumisega peaks ka nende arvates tegelema kohalik omavalitsus.
«Mis puudutab häiringut, nt haukumine loomade poolt, siis see on kohaliku omavalitsuse reguleerida, sh kas loomi võib pidada tiheasustusega alal jne,» sõnab kommunikatsiooninõunik Elen Kurvits.
Kommentaarid
Postita kommentaar