KVM_WB_027 INTERVJUU > ERIOPERATSIOON WEGEBAU VETERANIDE LIIDU AUHINNA TAGASTANUD VIHMAUSSIPÄÄSTJA: LAS SAAB SELLE KANNUKESE SALAJA VÕÕRAID KUBEMEID PILDISTAV ILUAJAKIRJANIK
INTERVJUU | Eestimaa Uhkuse auhinna tagastanud koerapäästja: las saab selle kujukese salaja võõraid kodusid filmiv teleajakirjanik!
Lisatud TV3 kommentaar!
Helen Eelrand
helen.eelrand@delfi.ee
Veebruaris pälvis aastaid vanade ja invaliidistunud koerte jaoks varjupaika pidav MTÜ Aita Mind Koju eestvedaja Irmeli Grönberg TV3lt tiitli Eestimaa Uhkus. Eile hommikul pani ta auhinna pakiautomaati ja saatis tagasi, sest hiljuti eetris olnud Kuuuurija saatest jäi vaatajale paratamatult mulje, et ta seda ei vääri. Ta selgitab intervjuus Delfi Lemmikloomale, kas MTÜ koerad elavad tõesti sigalas betooni peal ja nende hooldaja paistab silma venemeelsusega, nagu saatelõigus väideti.
Kuu aega tagasi pälvisid sa pidulikul galal auhinna Eestimaa Uhkus. Eile hommikul panid sellega kaasnenud kuju Omniva pakiautomaati ja saatsid tagasi. Miks?
Hiljutine lõik Kuuuurija saates ja sellele järgnenud sõda sotsiaalmeedias jätsid mulje, et äkki oleks keegi teine parem kandidaat. Mõni teleajakirjanik näiteks. Vaatasin saadet järgmisel hommikul järele. See oli nagu paralleeluniversumist – seal polnud mitte sõnagi tõde.
Tegelikult ilmus Kuuuurija saatemeeskond mulle ilma ette teatamata aia taha ajal, mil mind kodus polnudki. Tänaval seistes tehti mulle telefonikõne, et naabrid olevat kaevanud – koerad hauguvad ja haisevad. Alles siis sain teada, et selline saade on valmimas. Minu telefonis esitatud palve peale lahkuda nad jätkasid oma tegevust, filmisid minu kinnistut drooniga ja ärritasid koeri.
Mina võttetiimile kahjuks audientsi pakkuda ei saanud, kuna nad tulid ette hoiatamata ja rikkusid minu privaatsust eelnevast keelust hoolimata. Seega filmis tiim läbi akna ilma minult luba küsimata koeri, kes on poolpimedad ja poolkurdid. Loomulikult nad ärritusid ja haukusid!
Aga lõppkokkuvõttes läks üldse nii, et eetrisse jõudsid kellegi teise võõral territooriumil filmitud koerad. Saates näidatud õuekoerad ei ole kunagi kuulunud ega kuulu ka praegu meie MTÜle. Ju siis meie omad polnud piisavalt sitased.
Tiim oleks võinud tund aega hiljem tulla, oleks aknast sisse filmides õige materjali saanud – siis juhtuski tõesti, et vana koer sittus tuppa.
Aasta Naabrinaise tiitlit sa paraku ei saa. Millega sa siis naabrid ära pahandasid?
Need samad naabrid – üks elab kahe kilomeetri kaugusel, teine kõrvalmajas – olid juba ennegi rahulolematud. Ju siis see auhind oli viimane tilk nende karikasse. Tegin äsja PTAle päringu, millal minu kohta esimesed kaebused saabusid. Üllatus-üllatus – märtsis 2020, kui mul oli kümme koera, neist kuus vanurid. Ühel veel ka häälepaelad ära lõigatud. Nii et naabrite taluvuslävi on melu osas nullilähedane.
Elu24 portaalis ilmunud arvamusloos leidis žürii liige Anna Hints, et Eestimaa Uhkuse autasu ei vääri inimene, kes mängib naabritele Vene hümni. Kas sellest võib järeldada, et oled Putini-meelne?
2022. aasta märtsis, kui sõda Ukrainas oli just alanud, tõin Kiievi varjupaigast ära seadusega lubatud viis koera. Nad istusid kõik ära oma kohustusliku karantiini, said steriliseeritud-vaktsineeritud-kiibistatud ning läksid seejärel ära uutesse kodudesse. Aga juba siis, kui ma nendega Eestisse jõudsin, olid armsad naabrid teavitanud PTAd. Minu peale kaevanud.
Mina aitasin kodutuid ukraina loomi. Kas ma olen venemeelne? Pigem võiks öelda, et venemeelsed loomavihkajad on need naabrid ja selline muusikavalik sobib neile.
Inimestele jäi üksiti mulje, et pead koeri sigalas betooni peal. Kus koerad praegu elavad?
Ostsin tõesti vana sigalahoone, et see suuremate koerte jaoks ümber ehitada ja tööd praegu käivad. Need, kes heidavad ette, et koerad elavad betooni peal, – seda rõhutati kohe mitu korda – pole vist elus üheski varjupaigas käinud. Nad minestaksid ilmselt ära: põrandad ongi betoonist! Ühes Eesti varjupaigas on näiteks ka vanast ajast jäänud renn, mille kaudu on parem puhastustöid teha – nagu sigalas.
Aga nagu teisteski varjupaikades, on ka minu koertel nii aedikutes kui kuutides allapanu – saepuru, rätikud, linad. Heegeldatud linikuid tõesti ei ole – mul pole nii palju aega, et heegeldada! Põrandakütet neile ju ka ei pane. Kujutage ise ette, koerad jahutavad end põrandal lamades.
Koertele on lisaks valmivale hoonele tulemas muruga kaetud väliala. Muru seest on muidugi raskem junne korjata, aga tahan, et see neil oleks. Saan seda kõike teha jupikaupa – nii, kuidas raha on. Oleks piisavalt raha, oleks need ehitustööd juba unustatud!
Halastamatu (sotsiaal)meedia sõda sinu isiku ja MTÜ ümber on nüüdseks kestnud enam kui nädala. Miks see nii välja kukkus ja mis järeldusi sa ise sellest teed?
Olen koos oma advokaadiga kirjutanud Kanal 2 advokaadile, et küsida, mis õigusega võib inimese tuba ilma loata läbi akna filmida, aga vastust pole siiani tulnud. Igal juhul valmistame ette kohtuasja.
Erinevate organisatsioonide loomapäästjad võivad omavahel aeg-ajalt nagistada, aga suures mastaabis oleme me kõik koos ja kes ründab ühte, ründab kõiki. Seda on viimased päevad ka näidanud. Mulle on messengeri tulnud väga palju toetavaid kirju. Ka Kuuuurija Facebooki lehel astusid minu kaitseks välja täiesti tundmatud inimesed. Tänu saatele on tulnud juurde annetusi ja kasvanud jälgijaskond sotsiaalmeedias. Nii et tegelikult pean ma sellele saatele aitäh ütlema!
Kellele see tagasi saadetud auhind siis tegelikult kuuluma peaks?
Ma olen praeguseks loomi päästnud kuus aastat. Neid loomi on olnud sadu, aga ükski loomapäästja ei näe eraldi vaeva selle nimel, et teda tunnustataks ja märgataks.
Loomapäästjatel on võib olla mingi vaimne vigastus – oleme vist sadomasod. Loomade näod on erinevad, aga lood on samad ja korduvad päevast-päeva, aastast-aastasse. Ikka teed sa seda sama asja, tunnustagu seda keegi või mitte.
Kui žürii liige paneb kahtluse alla oma meeskonna töö, nagu oleksid nad (meeskonnaliikmed-toim) nõrgamõistuslikud, siis ei oskagi kohe midagi öelda. Kindlasti on Eestis palju tublisid inimesi, keda tunnustada. Kui see auhind teeb mõne ajakirjaniku töö paremaks ja ausamaks, siis on see kujuke oma missiooni täitnud.
TV3: meie pole oma žürii otsust ümber hinnanud
TV3 kinnitab, et Eestimaa Uhkuse žürii jääb endale kindlaks ega hinda Irmeli Grönbergi panust ümber. Avaldame telekanali seisukoha.
Eestimaa Uhkuse žürii ja TV3 tegid tiitlite väljaandmisel oma otsused laekunud soovituste ja tõendatud info põhjal, tuginedes parimatele teadmistele ja siirale soovile tunnustada neid, kes on andnud olulise panuse Eesti elu edendamisse. Žürii ei ole väljendanud seisukohta, nagu Irmeli Grünberg ei vääriks auhinda ning täna ei ole meil alust tehtud otsuseid ümber hinnata.
Kommentaarid
Postita kommentaar