HV_VLFC_005 MEIE VÕIT NEW YORGIS / KIRBLAS
MEEZ _092025
Urmas Nemvalts / Endel Lepp joonistab
JUHTKIRI ⟩ Meie võit New Yorgis
23. september 2025, 22:00
Eesti kutsus esimest korda kokku ÜRO Julgeolekunõukogu istungi julgeoleku tugevdamiseks.
Mitmed riigid, sealhulgas USA, väljendasid julgeolekunõukogus Eestile tugevat toetust.
Vene lennukite sisenemine Eesti õhuruumi tõstatas teravalt küsimuse rahvusvahelisest õigusest.
Eesti peab oma julgeoleku tugevdamiseks kasutama kõiki rahvusvahelisi organisatsioone – Tallinna samm kutsuda esimest korda oma ajaloos kokku ÜRO Julgeolekunõukogu on seega igati kiiduväärt.
Esmaspäeva õhtul Eesti aja järgi kogunes Eesti kutsel New Yorgis ÜRO Julgeolekunõukogu. Julgeolekunõukogu kogunemine oli tingitud eelmise nädala intsidendist, mil kolm Vene hävituslennukit sisenesid Eesti õhuruumi tervelt 12 minutiks. Kui Eestile oli selline käik tavatu, siis mitmed esinejad meenutasid, kuidas julgeolekunõukogu kutsuti samal põhjusel – julgeolek – kokku alles kümne päeva eest. Siis olid põhjuseks Poola lennanud Vene droonid. Sinna juurde tuleb veel lisada Rumeenia õhuruumis lennanud Vene droon.
Esmaspäeval julgeolekunõukogus toimunu oli selgelt Eesti diplomaatiline võit. Eesti kui väikeriik näitas, et püüab toetuda rahvusvahelisele õigusele. Jõu näitamisele vastasime diplomaatiaga.
Võib ka öelda, et ÜROs esinemine oli välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) karjääri seni olulisim sõnavõtt, ja võib öelda sedagi, et ta sai sellega hakkama, näidates ka kaarte Vene lennukite liikumisteega. 1962. aastal näitas USA suursaadik ÜROs Adlai Stevenson sealsamas julgeolekunõukogus kaartidel, kuidas Nõukogude Liit oli paigutanud Kuubale tuumalõhkepeadega raketid. Nii nagu toona, kui Nõukogude Liit eitas rakettide olemasolu Kuubal, eitas ka Venemaa esindaja esmaspäeval Vene lennukite tungimist Eesti õhuruumi.
Tsahkna polnud esmaspäeva õhtul julgeolekunõukogus ainus sõna võtnud eestlane. Eesti jaoks oli esmaspäevane julgeolekunõukogu istung ajalooline ka selle poolest, et kõne pidas ka Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Kaja Kallas. Ehkki võib tunda rõõmu, et julgeolekunõukogus esines tervelt kaks eestlast – mis on ikkagi väga haruldane, arvestades kõiki ÜROsse kuuluvaid riike ja rahvaid –, pole kahtlust, et kui Kallase asemel olnuks mõni teise rahvuse esindaja, oleks Eesti saanud toetust nii või teisiti.
Sest enamik sõnavõtte toetas Eestit. Eriti oluline oli USA esindaja Michael Waltzi kinnitus, et USA seisab Eesti kõrval. Waltz ei oleks saanud niimoodi rääkida, kui tal polnuks vastavat luba Valgest Majast. Kuid ka paljud väiksemad riigid toetasid Eestit, tunnetades ilmselt, et senine maailmakord, kus jagus ruumi ka keskmise suurusega ja väikeriikidele, ähvardab kaduda.
Küsimus on muidugi, mis saab edasi. Eesti on viinud küsimuse ka NATOsse, kes saab reaalselt meid sõjaliselt kaitsta. Kuid mida võtab ette Venemaa, kes sai esmaspäeval selgelt diplomaatilise alanduse osaliseks? Eesti õhuruumi rikkumisele ongi juba järgnenud droonid Kopenhaageni lennujaamas. Kas Venemaa mõtleb, et ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikmena võib ta teha, mis pähe tuleb, ja keegi ei suudagi teda karistada? Selline tegevus viib varem või hiljem Moskva isolatsioonini ja tegelikult on Venemaa kaotanud juba praegu. Nimelt paljude riikide usalduse.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused