HV_VLFC_012 HEA ON TUNDA, ET KUI ON RASKE HETK, SIIS ME EI OLE ENAM ÜKSI
MEEZ _092025
EESTI 28.09.2025, 11:11
Endel Lepp õigusriigist : hea on tunda, et kui on raske hetk, siis me ei ole enam üksi. See on aastatepikkuse töö tulemus
Sonja Kana
reporter
Vandeadvokaat Villy Lopman ( #RASK ) esindas 2020. aastal Endel Lepp Fashion House 'i Tallinna halduskohtu istungil. Kohtuistung kutsuti kokku, et arutada Lääneranna valla augustikuist põhiseadusliku korra ja keskkonna rikkumist Kirblas.
Pärast istungit ütles Endel Lepp MEEZile, et Kirblat toetatakse üle maailma.
/.../
Moemagnaat lisas, et Kirbla on praegu rahvusvahelise tähelepanu keskmes. „Homme on jälle väga tegus päev. Kirbla on tulipunktis ja hea on tunda, et see, mille me otsustasime 2020. aastal – me ei ole mitte kunagi enam üksi –, on nüüd aastatepikkuse töö tulemusena reaalsus,“ sõnas ta. „Kui on raske hetk, siis me ei ole üksi. Mitte ainult Läänerannas, vaid palju laiemalt.“
*
Delfi :
EESTI 22.09.2025, 19:51
Tsahkna ÜRO julgeolekunõukogust: hea on tunda, et kui on raske hetk, siis me ei ole enam üksi. See on aastatepikkuse töö tulemus
Kelly Teidla
reporter
Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) esindas täna Eestit New Yorgis ÜRO julgeolekunõukogu istungil. Eesti kutsus julgeolekunõukogu kokku, et arutada Venemaa hiljutist õhuruumi rikkumist. Pärast istungit ütles Tsahkna Delfile, et Eestit toetatakse üle maailma.
„Eesti pani jälle jala korralikult maha,“ sõnas Tsahkna. Enne nõukogu algust tegi välisminister Eesti nimel avaliku pöördumise, millega ühines üle 50 riigi eesotsas Ameerika Ühendriikidega.
„Viimasel hetkel tulid veel riigid selja taha, nii et toetus oli väga suur. Ja mitte ainult Euroopa, vaid [riigid] üle maailma. See näitab väga suurt ja ühtset toetust ning arusaamist, et Venemaa on agressiivne riik,“ sõnas ta. „Territoriaalne terviklikkus on väga tähtis ja Eesti sõnum nende muude intsidentide kohta, mis on juhtunud Poolas, Rumeenias ja mujal, on väga võimsalt kohale jõudnud. Eestile on väga suur toetus.“
Tsahkna toonitas, et liitlased eesotsas Ameerika Ühendriikidega avaldasid Eestile selgelt tingimusteta toetust. „Nii nagu president Trump on öelnud: mitte ühtegi millimeetrit territooriumist ei anta ära ja ollakse valmis seda kaitsma,“ lausus ta. „Loomulikult ka täielik Venemaa tegevuse hukkamõist.“
Venemaa eitas ka julgeolekunõukogu kohtumisel provokatsiooni toimumist. Venemaa sõnul ei ole midagi toimunud, sellekohaseid tõendeid pole ja üldse on see üks suur vandenõu, mida Eesti, Poola ja mõned teised riigid nende vastu aastaid on vedanud. „Venemaa valetas sõna otseses mõttes julgeolekunõukogus. Mul olid kaasas konkreetsed radaripildid ja fotod Vene hävitajatest, kes meie õhuruumi rikkusid ja olid relvastatud rakettidega,“ ütles Tsahkna ja lisas, et kellelgi pole kahtlust, et rikkumine toimus.
Venemaa esindaja lahkus ruumist kohe pärast oma sõnavõttu. „Ta valetas ja süüdistas nagu alati ning lahkus demonstratiivselt. Suursaadik ei tahtnudki kuulata, mida edasi räägiti. Sellega näitas Venemaa oma suhtumist ÜRO julgeolekunõukogusse,“ sõnas Tsahkna. „Ta on alaline liige, kes peaks rahvusvahelist olukorda tagama, aga lahkumisega ei teinud nad oma olukorda paremaks, pigem vastupidi.“
Tsahkna tõi esile, et Euroopas ja NATOs tuntakse Venemaa käitumist, kuid ÜRO puhul on tähtis, et ka need riigid, kes usuvad Putini rahujuttu, näevad, et Putin ei taha rahu. „Ta eskaleerib, mitte ainult Ukrainas, vaid ka NATO vastu. See saab väga suurt tähelepanu ja hukkamõistu,“ sõnas ta. „Neutraalsemaid riike sai veenda tõendite ja protsessi kaudu. Territoriaalse terviklikkuse printsiip, et jõuga ei tohi riigipiire muuta, valmistab kõigile muret. See mure on Aafrikas, Ladina-Ameerikas, igal pool. Sellele pööratakse nüüd uuesti rohkem tähelepanu.“
Välisministri sõnul toimub ÜRO peaassamblee raames veel olulisi kohtumisi ja arutelusid, kus Eestil on aktiivne roll. Ta tõi esile, et Eesti veab eest Ukraina teemasid, nagu näiteks laste küüditamine ja Ukraina toetamine. „Siis on meil eraldi avamere kõrvalüritus, mis puudutab varilaevastikke. See ei ole Euroopa-keskne, vaid meie kokku kutsutud globaalne üritus.“
Lisaks toimuvad kahepoolsed kohtumised riikidega, kellega Eestil pidevat kontakti pole. „Kava on väga tihe. [Eesti] president on samuti kohal, kolmapäeval on meie riigikõne,“ märkis minister.
Eesti on 4. artikli alusel kutsunud kokku NATO nõukogu, mis koguneb homme. „Soovime näidata NATO ühtsust ja vaadata üle võimete suurendamise, mis puudutab Ida Vahimehe (Eastern Sentry – toim) missiooni, mis kutsuti ellu pärast Poola-vastaseid rünnakuid,“ selgitas ta.
Minister lisas, et Eesti on praegu rahvusvahelise tähelepanu keskmes. „Homme on jälle väga tegus päev. Eesti on tulipunktis ja hea on tunda, et see, mille me otsustasime 1990ndatel – me ei ole mitte kunagi enam üksi –, on nüüd aastatepikkuse töö tulemusena reaalsus,“ sõnas ta. „Kui on raske hetk, siis me ei ole üksi. Mitte ainult NATOs ja Euroopas, vaid palju laiemalt.“
Kommentaarid
Postita kommentaar