MeMoMu_SL_079 MAALEHT: METSIK LOBI / SUUR SISSEVAADE METSASÕJA KÖÖGIPOOLELE_2

„Linnas diivanil võib loomulikult olla mugav huntide huvidest rääkida. Aga valu hinda tuleb küsida maainimeselt.“ _ Allar Jõks

#UtagawaKuniyoshi #Metsasõda #EMPL #JuliaPiilmann #Akkadian #Kikepera #ReimoLutter #Sorainen #LULUCF #AnnelaAngerKraavi #EestiMetsaAbiks #HenrikVälja #KadriLainas #RaulKirjanen #JaakNigul #VisitKyrbla #KibeKogemus #LetsDance #Topeltstandardid #ErioperatsioonWegebau #KyrblaFashionWeek #GentlemensFloralCabinet #SeotudLood #MeMoMu #MEEZ032026

Hello Villy / Kürblasse elama / Endel Lepp Fashion House / Teedeni aed / MEEZ

https://www.facebook.com/photo?fbid=122167915568896142&set=a.122167916060896142
*
https://www.facebook.com/photo?fbid=122170177082896142&set=a.122167916060896142
*
https://www.facebook.com/photo/?fbid=1456001812910701&set=a.710787794098777

Ludy Chu
14. märts kell 15:12
·
Utagawa Kuniyoshi: Tora Gozen, from the series Stories of Wise Women and Faithful Wives (Kenjo reppu den) - Museum of Fine Arts

*

Maaleht / UUDISED _13.03.2026, 10:09
https://maaleht.delfi.ee/.../metsik-lobi-i-osa-vastased...

METSik lobi | I osa: lekkinud sisedokumendid paljastavad, kuidas metsatöösturid avalikkust mõjutavad
- Suur sissevaade metsasõja köögipoolele

Kuidas rikkuda Eesti looduskaitsjate mainet siin ja välismaal. Kuidas vastandada maa- ja linnainimest. Kuidas ärritada „vastaseid“. Kuidas viia oma sõnum juba lasteaia- ja koolilasteni.

Eero Epner
eero.epner@delfi.ee

Piret Reiljan
piret.reiljan@delfi.ee
/.../
Aasta lõpus kogunevad puidutöösturid Järvselja jahilossi. EMPLi juhatuse esimehe Jaak Niguli sõnavõtt ei ole seal siiski üleliia optimistlik. „Töövõidud on meil tänu kommunikatsioonile, ei räägita enam raietest, vaid hoopis süsiniku sidumisest,“ ütleb ta alustuseks, kuid lisab siis: „Muid suuremaid võite meil praegu ei ole. Tulemuste saavutamine on keeruline, aga jätkame pingutusi. On käidud poliitikutega kohtumas, aga nad ei võta meid eriti kuulda.“ Töö jätkub.

Lõhe loomine
2020. aasta jaanuaris ütleb Kadri Lainas, et meedias on üles võetud „suur rünnak metsanduse vastu“. Ta kahtlustab „teatud koordineeritust“ ja teeb ettepaneku meedias aktiivselt kaasa lüüa. Lainase sõnul on tal töös kokkulepete tegemine üle 50 sektori esindaja, teadlase ja arvamusliidriga, kes võiksid meedias sõna võtta. Lehtedes võiks osta sisuturundust, tuleks toota videoid ja tuntud näitlejatega saaks valmistada „humoorikaid klippe metsandusest“.

Raul Kirjanen ei ole üleliia optimistlik. Humoorikaid videoid soovitab ta mitte teha – huumoriga sidumine võib tekitada viha. „Kas meil on üldse võimalik meediasõda võita?“ küsib ta.

Lainas tunnistab, et võit on vähetõenäoline, aga „sektori kuvandiga on vaja tööd teha, sest see on väga suure rünnaku all“. Juhatus suurendab seepeale pooleks aastaks Akkadiani töömahtu.

Paika pannakse kolm olulisimat suunda: metsa- ja puidutööstus on üks lahendus kliimaprobleemidele, tagab elu maal ja on maailma tipptegijate seas. Kuuga ilmub nende sõnumitega üle 30 artikli ja intervjuu mitmel pool, ka maakondlikes lehtedes.

Tahetakse näidata, et sektor on keskkonnasõbralik. „Ei piisa sõnadest, on vaja tegusid,“ toonitatakse. Süsinikuneutraalsust teemaks ei võeta. „Süsinikuneutraalsus on avalikkusele liiga kauge,“ ütleb Raul Kirjanen. „Inimestele on arusaadavam näiteks töökohtade olemasolu.“

Teemasid on töös koguni 70. Edaspidi kohtutakse peatoimetajate, ajakirjanike ja arvamusliidritega. Liikmeid nõustatakse meediaga suhtlemisel, neil soovitatakse alati kommentaare anda. Otsitakse ja koolitatakse kõneisikuid ja liitlasi pangandusest, poliitikast, infotehnoloogiast, aga ka kultuurist ning soovitakse haarata noori suunamudijaid. Proovitakse luua süsteem, kus iga nädal oleks üks positiivne uudis mõnes maakonnalehes.

Presidendile koostatakse „taustapaber“, aga koostatakse ka looduskaitsjate kirjadele vastukirju. Tehakse erinevaid kampaaniaid. Metsarahvapäevad. Metsa istutamine. Ja nii edasi.

Tellitakse küsitlusi, kus küsitakse näiteks, kas metsade majandamine on vajalik (92% vastab jah) või kas puidusektor on Eesti majandusele oluline (89% vastab jah).

Taskuhäälingud. Petitsioonide planeerimine. Avalikud pöördumised. Ja nii edasi. Hiljem, 2022. aasta oktoobris kiidab juhatus Akkadiani inimesi: „Kolm-neli aastat on mööda läinud ja saame Kadrit ja Gead (Gea Otsa – ML) tunnustada. Käesoleval aastal oleme meie meedias sõnumeid suunanud ja kontrollinud, oponendid reageerivad.“

Kõik jätkub ja kasvab. Konverentsid ja artiklid, pöördumised ja kohtumised. Iga kuu antakse aru, mida eelmise 30 päevaga on tehtud. Kommunikatsiooni päevakorrapunkt on pea alati esimeste seas.

Metsanduse võrgustik on võimas ja kirju

Vaata, kes on viimasel ajal olnud metsandusvaldkonna sõnumite ja poliitika olulisemad mõjutajad tööstuse ja looduskaitse poolel. Tegu on üksnes toimetuse väikse valikuga neist.

Metsaomanikud ja tööstus:

Raul Kirjanen
Üks suurimaid erametsaomanikke, endine pelletitööstur, valitsuse majanduskasvu nõukoja liige, endine Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu (EMPL) juhatuse esimees

Henrik Välja
EMPLi tegevjuht

Julia Piilmann
EMPLi nõustava Akkadiani partner. Kuni 2023. aastani ajas EMPLi asju väga aktiivselt Akkadiani endine partner Kadri Lainas

Allar Jõks
EMPLi koostööpartner, valitsuse majanduskasvu nõukoja tellitud metsandusuuringu autor

Kristel Järve
Erametsaliidu tegevjuht

Jaanus Aun
Erametsaliidu tegevjuht 2025. aasta suveni, nüüdne nõustaja

Tarmo Tamm
Puidutööstur, riigikogu keskkonnakomisjoni liige (Eesti 200)

Marek Metslaid
Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi direktor

LooduskaitseÖ

Tarmo Tüür
Eestimaa looduse fondi (ELF) juhatuse esimees

Maia-Liisa Anton
Eesti keskkonnaühenduste koja koordinaator

Liis Kuresoo
Tartu ülikooli säästliku metsanduse nooremteadur, endine ELFi metsaekspert

Helena Eenok
MTÜ Eesti Metsa Abiks juhatuse liige

Farištamo Eller
Päästame Eesti Metsad MTÜ juhatuse liige

Mati Sepp
MTÜ Hoiame Loodust juhatuse liige

Tiit Maran
Riigikogu keskkonnakomisjoni liige, ökoloog (SDE)

Margus Linnamäe
Puidutööstusesse kriitiliselt suhtuva Postimehe omanik ja suur erametsaomanik

2021. aasta veebruari veebikoosolekul tuuakse Akkadiani soovitusel sisse uus teema. „Ehitada jätkuvalt narratiive,“ nimetavad nad ja pakuvad esimeseks „linn vs. maa“. Pool aastat hiljem arutatakse, et „sügisel võiks koostada ühiste jõududega petitsiooni (vähemalt 10 000 allkirja)“ ning „näidata, et maal (ja metsas) elavad inimesed teavad, mida nad teevad“.

Juba 2020. aastal, kui riik soovis Alutaguse rahvusparki laiendada, saabusid peagi Alutagusele ka erametsaliidu inimesed (Akkadian on ka erametsaliitu nõustanud). Enda sõnul arutasid nad kohalikega, „kuidas nende muresid paremini kommunikeerida“ ehk teisisõnu kuidas võimendada tekkinud rahulolematust.

Konflikti loov narratiiv hakkabki kommunikatsioonistrateegiana oma ringe tegema ja istutatakse avalikku ruumi.

Kuigi EMPLi tegevjuhi Henrik Välja sõnul ei ole selline vastandumine enam aktuaalne ja pigem on tegu „kontekstist välja võetud fraasiga, millel ei olnud mõju liidu igapäevategevusele“, elab linnaelanike vastandamine maainimestele ometi praeguseni. Ka 2025. aasta veebruaris poseerib metsatöösturite pikaaegne koostööpartner advokaat Allar Jõks oma Tallinna kesklinna kontori aknal ja ütleb: „Linnas diivanil võib loomulikult olla mugav huntide huvidest rääkida. Aga valu hinda tuleb küsida maainimeselt.“

Lapsed
Kui varem rõhuti sõnumites majanduslikule kasule, siis ühel hetkel märgati, et inimesed kardavad ikkagi metsade raiumist. Otsustatakse välja tulla sõnumiga: „Tänu majandamisele pärandame me lastele terved ja tugevad metsad.“

Seejärel võetakse lobitegevuses ette lapsed ja noored. „Kooliõpilastele peaks õpikutesse lisama rohkem infot sektori, puidu kasutamise, energeetika kohta,“ soovitab EMPLi juhatuse liige Marek Kase. „Peaksime ette võtma ka bioloogiaõpikud,“ lisab Kadri Lainas. Teine juhatuse liige Ivar Dembovski aga kahtleb: „Paraku on bioloogia- ja loodusõpetuse õpetajad EMA-meelsed (MTÜ Eesti Metsa Abiks – ML). Meelsus on selline, et tööstuse esindajad on kohe alguses pahad.“

Seitsmenda klassi õpilastele tahetakse katseprojektina pakkuda väljasõite tööstustesse, kus neile tehakse ringkäik. Transport makstaks kinni. Hakatakse toetama maaülikooli teadlaste välja antud metsa-aabitsat, kus ürgmetsa ja vääriselupaiga kõrval tutvustatakse lastele ka kokkuveotraktorit ja graanulit. Graanul ei ole aabitsas mitte elektrijaama minev pellet, vaid ahjuküte ja ka see, mille peale kass pissib. „Nii käib aine ringi ja meie oleme kokkuhoidlikud,“ kirjutatakse aabitsas.

Töösturid arvavad, et aabitsat võiks levitada lasteaedades ja algklassides. „Kui kõik tööstused võtaksid oma südameasjaks seda enda ümber natuke koolidele ja lasteaedadele jagada, siis oleme väga suure töö ära teinud,“ tõdetakse koosolekul. Uue ideena pakutakse töölehtede koostamist loodusõpetuse õpetajatele. Teema on oluline. Kui läheb vaidlemiseks, kas trükkida aabitsat 1000 või 5000, otsustatakse ülekaalukalt 5000 kasuks. Suhtekorraldajatele pannakse aga ülesandeks leida viisid, „kuidas koolidesse kõige paremini sisse saada“.

EMPLi tegevjuht Henrik Välja selles midagi imelikku ei näe. „Loomulikult peame oluliseks laste ja noorte harimist metsa- ja puidutööstuse vallas, et tagada õppureid ja huvilisi sektorile olulistel erialadel, kust tulevad meie tuleviku töötajad, eksperdid ja teadlased,“ ütleb ta. „Usun, et töö noorte ja järelkasvuga on oluline ja tähelepanu all igal erialal.“

Ajakirjandus
Kui 2022. aasta juunis koguneb filmimuuseumisse EMPLi üldkogu, teatab Kadri Lainas: „Teeme õiget asja ja usun, et metsa- ja puidutööstus on lahendus ning kui laseme kliimadebati viltu minna, jätame lastele ja lastelastele halvema maailma.“

Omaette suunana pööratakse tähelepanu sellele, et Eesti riik kaitseks Euroopas metsandusaruteludes töösturite huve. See on normaalse lobitegevuse osa, kuid millegipärast jätsid siinsed ametnikud ja poliitikud Maalehega kõnelenud allikate sõnul eriti nn EKREIKE valitsuse ajal looduskaitselised vaated kõrvale. Nende sõnumid olid selgelt kantud töösturite huvidest ja „ebaeestlaslikult hästi koordineeritud“. See muutus väga järsult alles pärast Kaja Kallase peaministriks saamist ja mõningaid personalimuudatusi keskkonnaministeeriumis.

Eetrisse lähevad telesaated puitarhitektuurist ja metsanduse taskuhäälingud tuntud trummariga, korraldatakse fotokonkursse ja raievõistlusi, sh palgi täppislangetamise võistlust „Ringvaates“, ning meie puidutööstuse rändnäitusi Souli ja Singapuri inimestele. Lastega peredele toimuvad metsapäevad, maarahvale koostatakse valimiskompass. 2025. aastaks planeeritakse juba koordineeritud suhtlust kohalikes omavalitsustes oluliste poliitikutega, tööandjate paremat brändimist, kõnelejate ringi laiendamist ja rahvusvahelisse meediasse minekut.

Eraldi tähelepanu otsustatakse pöörata koalitsiooniläbirääkimistele. 2023. aastal tõdetakse: „Oleme proovinud fooni luua sellele, et koalitsioonileping saaks hea. Tulemus sai päris mõistlik.“ Kaks aastat hiljem, Eesti 200 ja Reformierakonna koalitsioonikõneluste ajal kutsutakse üles: „Meediasurve vastu oleks vaja kirjutada repliik ajakirjanduse vastu. Ajakirjandus on võtnud liiga sotsiaaldemokraatliku rolli.“

Töö hakkab end tasapisi ära tasuma. 2023. aasta aprillis leitakse, et meediamaastikul on „olukord väga palju parem, kui oli mõned aastad tagasi“. Tõsi, kõik pole ideaalne. Juurprobleemidena sõnastatakse globaalne kliimaärevus, organiseeritud vastutegevus ja see, et „kogu meie sektori kõige nähtavam osa on raielank“. Ometi tuntakse: „Oleme muutunud palju tugevamaks, kui varem olime.“

Täide on läinud Raul Kirjaneni sõnad, kes EMPLi juhatuse esimeheks valituna ütles: „Avaliku arvamuse kujundamine on [meie] põhiline tegevus.“

EMPLi tegevjuhi Henrik Välja sõnul on liidu soov, et Eesti inimestel, Eesti majandusel, Eesti metsal ja Eesti riigil läheks hästi. „Et me ei reguleeriks end üle rahvusvahelisest konkurentsist välja või et me ei võtaks endale üle jõu käivaid kohustusi, mis meie inimeste ja riigi toimetulekut halvendaks.“

„Otsustajate informeerimine Eesti kõige suurema majandussektori käekäigust on sama normaalne demokraatia osa kui looduskaitse organisatsioonide poolne otsustajate teavitamine nende huvidest,“ lausub Akkadiani partner Julia Piilmann. „Eesti inimeste töökohtade, Eesti riigi sissetulekute ja meie riigi ülereguleerimise eest seismine on vajalikud tegevused.“

Kadri Lainas on Akkadianist lahkunud ega ole alates 2023. aastast enam EMPLi nõustanud. Konkreetsetele küsimustele ei soovi ta vastata. Ta kirjutab: „See teema on ühiskonnas tundlik, polariseeriv ja mitmetahuline ning ka teadlaste ja ekspertide seas leidub erinevaid käsitlusi, rõhuasetusi ja järeldusi. Seetõttu on keeruline anda sisulist ja tasakaalustatud kommentaari aastaid tagasi öeldud mõtetele või üksikutele lausetele, mis on algsest kontekstist välja rebitud.“

Toimetuse märkus: Maalehe artiklisari ei ole seotud Ene-Liis Semperi korraldatud üritusega. Suurenenud huvi metsanduse vastu tuleneb sellest, et kevadel oodati metsaseaduse uuenduste vastuvõtmist. Avaldasime oma lugude sarja esimeses loos, et seaduseelnõuga joosti aga hoopis tupikusse. 

Kuva vähem