MeMoMu_SL_081 MAALEHT: METSIK LOBI | II osa: „ME LÄHEME VAENLASE ALALE.“ / ABILINE ALLAR JÕKS
Suhtekorraldaja õpetas tööstureid metsasõda pidama _2
'/.../
Jõksi sõnul läbib kõiki tema artikleid ja intervjuusid „punase joonena õigusriiklik prisma“, kuid samas peab endine õiguskantsler vajalikuks jagada temast teistsuguste vaadetega inimestele hinnanguid. Peale kirjelduse rahvalaulu ümisejatest, kes puulusikaid treivad, räägib Jõks kaladele „muinasaegsete tingimuste loomisest“. Looduskaitseorganisatsioonide aetavale poliitikale ei ole Jõksil ainult juriidilised etteheited, vaid ta läheb kaugemale. Tema sõnul seab nn ideoloogiline ökoloogia ohtu lausa eesti rahvuse säilimise ja looduskaitsjate esindatavad seisukohad on vastuolus nii inimeste kui ka rahvuslike huvidega.
/.../
Endine presidendikandidaat ütleb, et kui mõni riigiametnik tunneb end „kuuenda kolonni“ väljendist puudutatuna, on ta valmis vabandust paluma.
/.../'
*
*
Maaleht / UUDISED _17.03.2026, 07:30
METSik lobi | II osa: „Me läheme vaenlase alale.“ Suhtekorraldaja õpetas tööstureid metsasõda pidama
- Loe ka kasulikust advokaadist ja poliitikute mõjutamisest
Kuidas siseneda looduskaitsjate ehk „vaenlase“ alale. Kuidas mõjutada poliitikuid ja ametnikke. Kuidas teeb end kasulikuks tippadvokaadist endine õiguskantsler. Sajad tuhanded eurod parteidele. Jätkame puidutöösturite ja nende suhtekorraldajate viimase kümne aasta tegevuse vaatlemist.
Eero Epner
eero.epner@delfi.ee
Piret Reiljan
piret.reiljan@delfi.ee
Maalehe valduses on kümned puidutöösturite koosolekute protokollid alates 2017. aastast. Joonistub välja ulatuslik, hästi rahastatud ja tõhus lobivõrgustik. Selle nimel on tehtud koostööd suhtekorraldajate, poliitikute, teadlaste, uuringufirmade ja advokaatidega, käidud välja ühiskonda lõhkuvaid sõnumeid ning kulutatud sadu tuhandeid eurosid.
Loe teist osa suurest sissevaatest, kuidas on juhitud üht Eesti kõige lõhestavamat teemat – metsasõda.
/.../Kallas ütleb Maalehele, et ei mäleta oma toonast täpset sõnastust, kuid kohtumisele tuli ta otse kaitseväe õppekogunemiselt.
Aga kui on sõda, vajad häid kaitsjaid.
Abiline Allar Jõks
„Avatud arutelu aitab vähendada konflikti kahe unistuste Eesti vahel,“ kutsub eelmise aasta novembris üles advokaat Allar Jõks (Sorainen). Kuid järgnenud kirjeldused ei jäta kahtlust, et endine õiguskantsler ei otsi ühisosa, vaid vastandab. Esimeses unistuses on tema sõnul nimelt „puutumatu loodus, treime rahvalaulu ümisedes puulusikaid, valmistame rahvariideid ja meie suurim sissetulek on Eestis linde vaatlemas käivad turistid“. Seevastu teises unistuses on „hoitud loodus, konkurentsivõimeline tööstus ja rõõmsad eestimaalased, kes toovad oma tööga ise endale toidu lauale“.
Artikli juurde on märgitud „vandeadvokaat, endine õiguskantsler“. Sarnast erapooletut kirjeldust kasutab Jõks ka teistes arvukates metsandusest kõnelevates artiklites ja intervjuudes, pidamata vajalikuks märkida, et ta on olnud EMPLi palgatud teenuseosutaja vähemalt alates 2020. aastast. „EMPL ei ole minult tellinud mitte ühtegi metsandusega seotud arvamuslugu, kommentaari või intervjuud, mistõttu puudus ka võimalus ja vajadus seotust oma lugudes märkida,“ ütleb Jõks.
Tema ja EMPLi koostöö algab kuus aastat tagasi. 2020. aasta mais pöördutakse EMPList Soraineni poole küsimusega, kui suur oleks nende hinnapakkumine tööstust puudutavate muudatuste jälgimiseks seadusandluses ja seisukohtade kujundamiseks. Monitoorimiseks pakub Sorainen kolm kuni viis korda odavamat hinda kui teised. See on hea pinnas koostöö alustamiseks. Juba samal aastal tellitakse looduskaitse seaduse muudatuste analüüs just Sorainenist. Sama aasta oktoobris antakse EMPLi üldkoosolekul teada, et Soraineni advokaadibüroo on nüüd EMPLi „õigusloome partner“, kes esitab kaks korda kuus raporteid. Samamoodi tutvustatakse Soraineni bürood järgnevatel aastatel.
Näiteks 2021. aasta augustiks koostab Allar Jõks EMPLi seisukohad, mis saadetakse õiguskantslerile ja kahele ministrile. Siis kutsutakse Jõks esinema puitarhitektuuri konverentsile. Vandeadvokaat osaleb paneelis, milles arutatakse metsanduse arengukava. 2023. aasta sügisel korraldab erametsaliit metsaomanike loodushoiukonverentsi. Allar Jõksi nimetatakse „meie partneriks“ ja tal palutakse konverentsil vastata küsimusele, kas looduskaitse võib eraomandi ära võtta. Ja nii edasi.
Hoolimata pikaajalisest seotusest tellib riigikantselei mullu just Soraineni büroolt uuringu, mida teha erinevate looduskaitseliste piirangutega ja nende mõjudega eraomanikele. Uuringu idee ei tule riigikantseleil endal. Juba 2024. aasta juunis arutatakse EMPLi juhatuses, et vaja oleks tellida kaitsealade võrdlusuuring, mis aitaks tööstureid sama palju kui nende tellitud sotsiaal-majandusliku mõju uuringud. Paika pannakse ka sobivad riigid, millega Eestit võrrelda. Teiste seas nimetatakse Soomet, Rootsit ja Lätit (need jõuavadki hiljem uuringusse). „Kaasamisprotsessis ja muutuste nõudmisel peame minema välja konkreetsete seadusemuudatuse ettepanekutega,“ öeldakse. „Kaasata vajaduse korral advokaadibürood.“
Nii lähebki. Raul Kirjanen teeb eelmisel aastal peaministri juures tegutsevale majanduskasvu nõukojale ettepaneku säärane uuring tellida. Enda sõnul soovis ta „erapooletut ja sõltumatut analüüsi“.
Riigisekretär Keit Kasemetsa sõnul pöörduti seejärel kolme organisatsiooni poole, „kes oleksid teemaga kursis“, kuid ainult Soraineni büroo esitas omapoolse pakkumise. Maalehele teadaolevalt pöörduti ka Keskkonnaõiguse Keskuse poole (nemad on omakorda korduvalt esindanud looduskaitseorganisatsioone), kuid nende hinnangul ei võimaldanud pakutud ajaraam lähteülesandes nõutud metoodikaga seda tööd ära teha. Lisaks otsiti nende sõnul mitte erapooletut juriidilist hinnangut, vaid poliitikate kujundamist, sest pakkumist võis tõlgendada nii, nagu oleks looduskaitselised piirangud hoopis bürokraatia.
Lõpuks võidabki riigikantselei tellimuse Soraineni büroo. Ajaraam pole neile probleem ehk ka seetõttu, et kõigest mõni kuu varem on erametsaliit maksnud Allar Jõksile ja mõnele tema kolleegile sarnase analüüsi eest hinnata uute looduskaitseliste piirangute vastavust põhiseadusele.
Oma analüüsis leiab Jõks, et metsaomanikele peaks looduskaitselisi piiranguid suuremalt hüvitama, kuid ühtlasi teeb ta näiteks ettepanekud vähendada kaitsealadel piiranguid või kaotada hoiualal lageraielangi maksimaalne suurus. Hilisemates kommentaarides lisab Jõks, et küsimus on väärtusruumis ja lausa demokraatia tulevikus.
Allar Jõksi analüüsi tulemused sobivad EMPLile hästi. Eelmise aasta detsembri koosolekul öeldakse, et Jõksi analüüs on nüüd nende fookusteema number üks.
Küsimusele, kas sedavõrd seotud osapoolelt analüüsi tellida on korrektne, vastab valitsuskommunikatsiooni direktor Kadri Peetersoo, et huvide konfliktist peaks teenusepakkuja ise teada andma ja võtma kasutusele meetmeid selle vältimiseks. Seda, et Sorainen on varem tegelenud metsanduse teemadega, riigikantselei tema sõnul teadis.
Allar Jõksi sõnul mingit huvide konflikti polnudki. „Advokatuuriseaduse kohaselt ei või advokaat õigusteenust osutada, kui ta samas asjas on osutanud või osutab õigusteenust kliendi huvidega vastuolus olevate huvidega isikule. Sorainen ei ole samas asjas ehk looduskaitseliste piirangute analüüsis nõustanud riigikantseleid ega EMPLi,“ väidab Jõks. Sellest hoolimata informeeritakse pakkumuses riigikantseleid, et metsandussektorit on korduvalt nii kohtuvaidlustes esindatud kui ka eri teemadel nõustatud. See ei saa takistuseks.
Jõksi sõnul läbib kõiki tema artikleid ja intervjuusid „punase joonena õigusriiklik prisma“, kuid samas peab endine õiguskantsler vajalikuks jagada temast teistsuguste vaadetega inimestele hinnanguid. Peale kirjelduse rahvalaulu ümisejatest, kes puulusikaid treivad, räägib Jõks kaladele „muinasaegsete tingimuste loomisest“. Looduskaitseorganisatsioonide aetavale poliitikale ei ole Jõksil ainult juriidilised etteheited, vaid ta läheb kaugemale. Tema sõnul seab nn ideoloogiline ökoloogia ohtu lausa eesti rahvuse säilimise ja looduskaitsjate esindatavad seisukohad on vastuolus nii inimeste kui ka rahvuslike huvidega.
Looduskaitse eest seisvaid ametnikke nimetab endine õiguskantsler ja presidendikandidaat aga „kuuendaks kolonniks“. Seda väljendit kasutasid teise maailmasõja ajal Nõukogude okupatsioonivõimud, kirjeldades neid, kes eksiteadetega ründavad Nõukogude riigi julgeolekut. Jõks oma hinnangutest ei tagane. „Kuues kolonn on ametnikud, kes eiravad ühiskonna tahet ja poliitilisi valikuid,“ ütleb ta. Tema sõnul on ridamisi ametnikke, kes ise pole valimistel kandideerinud, kuid „manipuleerivad valitud juhte tegema seda, mis nemad isiklikult õigeks peavad“. Jõks toob näiteks looduskaitses kehtestatud piirangud, mis tema sõnul ei lähtu seadusest, vaid hoopis koalitsioonilepingust, tegevuskavast või teekaartidest. (Koalitsioonilepingu lepivad küll kokku justnimelt valitud juhid – toim.)
Endine presidendikandidaat ütleb, et kui mõni riigiametnik tunneb end „kuuenda kolonni“ väljendist puudutatuna, on ta valmis vabandust paluma.
Poliitikud
Kommentaarid
Postita kommentaar