MeMoMu_SL_082 MAALEHT: METSIK LOBI | II osa: „ME LÄHEME VAENLASE ALALE.“ / POLIITIKUD JA RAHA

Suhtekorraldaja õpetas tööstureid metsasõda pidama _3

'/.../
„Põhjus, miks mina [EMPLi] juhatusse kandideerisin, oli see, et ma nägin, et liit tegeleb nüanssidega, mitte suure pildiga, ja see on probleem,“ ütleb Raul Kirjanen 2019. aasta jaanuaris toimunud koosolekul. „Poliitikakujundamine peaks olema 90% liidu tööst.“
/.../
Hiljem keskkonnaameti peadirektoriks saanud Rainer Vakra on töösturite sõnul aga „kõige ohtlikum rohepunane persoon poliitikas“, kes „kogub hääli, pole alati selge, mis agendat ajab, ja räägib eri olukordades erinevat juttu“. Rain Epleri suhtumine metsandusse on Imavere Graanulit külastades aga positiivne ja „soov teemasid koos arutada on olemas“. Tema eelkäijale Rene Kokale mõtleb Jaak Nigul käia välja idee muuta seadust nii, et poodides trükitaks vähem tšekke. „See võiks olla teema, mis tooks keskkonnaministrile profit’it (kasu – toim),“ on Nigul veendunud.

Riina Sikkut ja terve Reformierakonna delegatsioon viiakse metsa, Tõnis Mölder tehasesse ja Madis Kallas puidutööstustesse. Kallasest päris liitlast ei saa, sest ta ei tunnista seost raiemahu ja puidu väärindamise vahel ning on lageraiete koha pealt „emotsionaalne“, küll aga leitakse vähemalt enda arvates liitlasi mujalt. „Kohtumine keskkonnakomisjoni juhi Yoko Alendriga (Reformierakond). Oleme teda puidu ja metsanduse teemadel kõvasti harinud ning ta on teemaga hästi kursis. On osalenud õppereisidel ja otsustajate metsakoolis,“ ollakse rahul. Väga abivalmis on Riho Terras (Isamaa). 2020. aasta septembris kohtub ta erametsaliidu inimestega ja märgib, et „võrreldes looduskaitsjatega ei jää metsasektori sõnumid meedias silma“. Mõned aastad hiljem saavad Terrasega kokku ka EMPLi inimesed. Terras lubab „teemadesse sekkuda“ ja on valmis ka ajakirjanduses mõtteid välja ütlema. (Ta teebki seda.)
/.../
Arengukava põhjalaskmiseks räägitakse poliitikutega nii „otse kui ka läbi meedia“, tehakse ettevõtlusorganisatsioonide ühispöördumisi, kaasatakse ametiühinguid ja kohalike omavalitsuste juhid kirjutavad kirju erakondade juhtidele. „Suure pingutuse tulemusena õnnestus MAK (metsanduse arengukava – toim) tagasi lükata,“ ütleb samal koosolekul EMPLi tegevjuht Henrik Välja – ilmselt rahulolevalt.
/.../
'

#UtagawaKuniyoshi #Metsasõda #EMPL #RaulKirjanen #HenrikVälja #JaakNigul #KadriLainas #MarttiKork #TarmoTamm #MartinHelme #PeeterErnits #RiinaSikkut #JüriRatas #RainerVakra #RainEpler #ReneKokk #TõnisMölder #MadisKallas #YokoAlender #RihoTerras #FarištamoEller #TarmoTüür #ELF #LiisKuresoo #Puuinfo #TalTech #VisitKyrbla #KibeKogemus #LetsDance #Topeltstandardid #ErioperatsioonWegebau #KyrblaFashionWeek #GentlemensFloralCabinet #SeotudLood #MeMoMu #MEEZ032026

Hello Villy / Kürblasse elama / Endel Lepp Fashion House / Teedeni aed / MEEZ

https://www.facebook.com/photo?fbid=122167915568896142&set=a.122167916060896142
*
https://www.facebook.com/photo/?fbid=122170284572896142&set=a.122167916060896142
*
Maaleht / UUDISED _17.03.2026, 07:30
https://maaleht.delfi.ee/.../metsik-lobi-ii-osa-me-laheme...

METSik lobi | II osa: „Me läheme vaenlase alale.“ Suhtekorraldaja õpetas tööstureid metsasõda pidama

- Loe ka kasulikust advokaadist ja poliitikute mõjutamisest

Kuidas siseneda looduskaitsjate ehk „vaenlase“ alale. Kuidas mõjutada poliitikuid ja ametnikke. Kuidas teeb end kasulikuks tippadvokaadist endine õiguskantsler. Sajad tuhanded eurod parteidele. Jätkame puidutöösturite ja nende suhtekorraldajate viimase kümne aasta tegevuse vaatlemist.

Eero Epner
eero.epner@delfi.ee

Piret Reiljan
piret.reiljan@delfi.ee

Maalehe valduses on kümned puidutöösturite koosolekute protokollid alates 2017. aastast. Joonistub välja ulatuslik, hästi rahastatud ja tõhus lobivõrgustik. Selle nimel on tehtud koostööd suhtekorraldajate, poliitikute, teadlaste, uuringufirmade ja advokaatidega, käidud välja ühiskonda lõhkuvaid sõnumeid ning kulutatud sadu tuhandeid eurosid.

Loe teist osa suurest sissevaatest, kuidas on juhitud üht Eesti kõige lõhestavamat teemat – metsasõda.

/.../ Endine presidendikandidaat ütleb, et kui mõni riigiametnik tunneb end „kuuenda kolonni“ väljendist puudutatuna, on ta valmis vabandust paluma.

Poliitikud

„Põhjus, miks mina [EMPLi] juhatusse kandideerisin, oli see, et ma nägin, et liit tegeleb nüanssidega, mitte suure pildiga, ja see on probleem,“ ütleb Raul Kirjanen 2019. aasta jaanuaris toimunud koosolekul. „Poliitikakujundamine peaks olema 90% liidu tööst.“

2010. aastate lõpuks ei ole metsatöösturitel stabiilseid poliitilisi liitlasi. Reformierakonna juhtimisel on kümnendi alguses hüppeliselt suurendatud raiemahte ja lageraiete arvu, kuid nende peale loota ei saa. Kui 2017. aastal Reformierakonnaga kohtutakse, siis on ühelt poolt kuulda „ratsionaalset lähenemist metsandusele“, aga rohkem jäävad kõlama „kriitilised sõnavõtud metsanduse suunal“.

„Oleme riigikogus teinud [EMPLi konverentsi] viis aastat eesmärgiga jõuda riigikogulasteni,“ ütleb kuu aega hiljem EMPLi tegevjuht Henrik Välja. „Kahjuks ei ole see siiani õnnestunud.“ Otsustajatele mõeldud metsakool jääb üldse ära, sest viimasel minutil paljud loobuvad.

Järgnevatel aastatel saab metsatöösturite peamiseks viisiks poliitikutega suhelda kõige klassikalisem lobitöö: nendega kohtuda ja rääkida. Koosolekutel annab juhatus aru, kuidas keegi reageerib ja millele keskenduda. EKREga tuleb rääkida „numbrite keeles“. Martin Helme on ministrina „avatud ja sõbralik“, üldine meelestatus tundub positiivne, aga Peeter Ernits on jällegi kriitiline. Sotside seas paistab positiivselt silma Riina Sikkut, kes on kohtumiseks valmistunud. Isamaaga kohtumisel on vähe inimesi, aga arutelu on elav ja Isamaa soovitab tuua metsanduse teema riigikogu suurde saali, andes sõna sektori esindajatele. Isamaa lubab teema ise üles võtta ka keskkonnakomisjonis. Keskfraktsioonis on suhtumine „mõistlik ja ratsionaalne“. Kui erametsaliidu esindus kohtub 2020. aasta detsembris peaminister Jüri Ratasega, öeldakse hiljem, et „peaminister pidas oluliseks korduvalt rõhutada, et tema arvates metsi tuleb majandada ning metsa- ja puidutööstuse näol on tegu riigile oluliste sektoritega“.

Hiljem keskkonnaameti peadirektoriks saanud Rainer Vakra on töösturite sõnul aga „kõige ohtlikum rohepunane persoon poliitikas“, kes „kogub hääli, pole alati selge, mis agendat ajab, ja räägib eri olukordades erinevat juttu“. Rain Epleri suhtumine metsandusse on Imavere Graanulit külastades aga positiivne ja „soov teemasid koos arutada on olemas“. Tema eelkäijale Rene Kokale mõtleb Jaak Nigul käia välja idee muuta seadust nii, et poodides trükitaks vähem tšekke. „See võiks olla teema, mis tooks keskkonnaministrile profit’it (kasu – toim),“ on Nigul veendunud.

Riina Sikkut ja terve Reformierakonna delegatsioon viiakse metsa, Tõnis Mölder tehasesse ja Madis Kallas puidutööstustesse. Kallasest päris liitlast ei saa, sest ta ei tunnista seost raiemahu ja puidu väärindamise vahel ning on lageraiete koha pealt „emotsionaalne“, küll aga leitakse vähemalt enda arvates liitlasi mujalt. „Kohtumine keskkonnakomisjoni juhi Yoko Alendriga (Reformierakond). Oleme teda puidu ja metsanduse teemadel kõvasti harinud ning ta on teemaga hästi kursis. On osalenud õppereisidel ja otsustajate metsakoolis,“ ollakse rahul. Väga abivalmis on Riho Terras (Isamaa). 2020. aasta septembris kohtub ta erametsaliidu inimestega ja märgib, et „võrreldes looduskaitsjatega ei jää metsasektori sõnumid meedias silma“. Mõned aastad hiljem saavad Terrasega kokku ka EMPLi inimesed. Terras lubab „teemadesse sekkuda“ ja on valmis ka ajakirjanduses mõtteid välja ütlema. (Ta teebki seda.)

Kohtumised jätkuvad: peaministrid, ministrid ja ametnikud. Ametlike lobikohtumiste registrit on hakatud pidama küll alles 2021. aastast, kuid tööstuse ja looduskaitse kaalukategooria erinevus on märgatav. Kui EMPLi tegevjuht Henrik Välja on käinud viimase viie aasta jooksul 26 lobikohtumisel, siis erametsaliidu endine tegevjuht Jaanus Aun koguni 35-l. Aun on olnud kogu riigis innukuselt kolmas lobitegija. Looduskaitsjate arvud on tunduvalt kahvatumad. MTÜ Päästame Eesti Metsad juhatuse liige Farištamo Eller juhib nende pingerivi 14 kohtumisega, talle järgnevad ELFi juht Tarmo Tüür ja ELFi endine metsandusekspert Liis Kuresoo vastavalt 11 ja 9 kohtumisega.

____________
Töösturid ja metsaomanikud on ka ametlikus lobitegevuses esirinnas

Riigi ametlik lobikohtumiste ülevaade näitab, et kliimaministeeriumi uksi on metsanduse valdkonnas enim kulutanud metsatööstuse ja -omanike esindajad. Ülevaade on lobikohtumistest aastail 2021-2025 ehk kogu registris olemasoleva aja kohta. Võtsime arvesse vaid liite, ühedusi, MTÜsid jm, mitte ettevõtteid, kes ka ise lobitööd teevad.
_____________________

Riigikantselei inimesed tekitavad tööstureile peavalu. „Ametnike arusaam sektorist on madal, maailmavaatelt on nad pigem looduskaitse huvide eest seisvad,“ öeldakse. „Keeruline ümber veenda, kuid liiga suure mõjuga meie jaoks, et mitte tegeleda.“ Lahendusena otsustatakse kutsuda nad tööstustesse ja metsa külla.

Üsna pea töötatakse välja eraldi töökava kohalike omavalitsuste jaoks. Kadri Lainas paneb kokku presentatsiooni, koostatakse kohtumiste tabelid, kusjuures eelistatakse minna kohapeale. Selle aasta veebruaris kohtutakse Kagu-Eesti omavalitsusjuhtide ja sealt valitud riigikogu liikmetega. „Eesmärk: lisada valimisprogrammidesse meie prioriteedid.“ Varsti soovitakse rajada eraldi tee veel väiksemate üksusteni ehk võtta ette ka kogukonnad.

Võrgustikke ehitatakse teistegi organisatsioonidega. „Kui räägime oma muredest üksi, põrkame vastu seina,“ öeldakse EMPLi üldkogul 2023. aasta juunis. „Oleme võtnud suuna rääkida teistega koos või räägivad teised meie eest. Näiteks kaubandus-tööstuskoda ja metsatöötajate ametiühing on ka hiljem, pärast ühispöördumisi meie eest rääkinud ja meie sõnumeid edastanud.“ Aasta varem tehti 12 organisatsiooni ühispöördumine, mis muu hulgas juhib tähelepanu linnurahu mõjudele „ressursikriisile“.

Kui hiljuti oli vaja teha majanduskasvu nõukojale ettepanekuid metsanduse kohta, teeb tööandjate keskliit samasuguseid ettepanekuid nagu EMPL ja erametsaliit.

Mitmes punktis tehakse koostööd erametsaomanikke esindava erametsaliiduga. Kui viimane korraldab 2024. aastal meeleavalduse, siis näevad oma võimalust ka töösturid. Nad paluvad ettevõtetel toetada meeleavaldust rahaliselt (ootus on 2000 eurot ettevõtte kohta) ning soodustada igati töötajate minekut, arvestades osalemist tööpäevana ja makstes kinni transpordi. Pärast meeleavalduse toimumist leitakse, et „toetav massiivne kommunikatsioon ja turundus on vajalik nii osalejate jaoks kui ka otsustajate mõjutamiseks“. Rõõmustatakse. „EMPLil on kommunikatsiooni koordineerimine väga heal tasemel.“

Mida poliitikutelt soovitakse? Väga erinevaid asju. Piirangute ülevaatamist. „Looduskaitse kvantiteedist kvaliteeti.“ Riiklikul tasandil metsamajanduse lahutamist looduskaitsest ja nii edasi. „Sektori seisukohtade järjekindel esitamine alates 2021. aasta novembrist nii parlamendis kui ka valitsusasutustes soodustas RMK raiemahu taastamist keskkonnaminister Erki Savisaare [poolt],“ ollakse näiteks 2022. aastal uhked. Mitmel korral räägitakse vajadusest tõsta metsadesse puutuv keskkonnaministeeriumist välja: metsapoliitikat peaks juhtima majandusministeerium ja riigimetsa majandamise keskust (RMK) peaks juhtima rahandusministeerium.

Millegi saamise kõrval soovitakse vahel ka mõne asja mittejuhtumist. Nii suudab just EMPL ära hoida metsanduse arengukava 2030. aastani vastuvõtmise (seda pole siiani vastu võetud). Kui 2023. aasta juuni üldkogul loetakse üles oma peamisi saavutusi, nimetatakse päris alguses metsanduse arengukava peatamist. See kujunes töösturite arvates populismi tööriistaks, kus „määratavad raiemahu piirmäärad ei vastanud metsateadlaste ja sektori analüüsile“. Arengukava põhjalaskmiseks räägitakse poliitikutega nii „otse kui ka läbi meedia“, tehakse ettevõtlusorganisatsioonide ühispöördumisi, kaasatakse ametiühinguid ja kohalike omavalitsuste juhid kirjutavad kirju erakondade juhtidele. „Suure pingutuse tulemusena õnnestus MAK (metsanduse arengukava – toim) tagasi lükata,“ ütleb samal koosolekul EMPLi tegevjuht Henrik Välja – ilmselt rahulolevalt.

Isu kasvab ja pärast metsanduse arengukava kummulilükkamist minnakse 2023. aasta valimiste järel koalitsioonilepingu juurde. „Juhatuse liikmed ja tegevtiim on teinud palju tööd, et koalitsioonileping saaks mõistlik,“ öeldakse EMPLi juhatuses pärast selle sõlmimist. „Aitäh kõigile, kes palju vaeva näinud, tulemus on kõike arvestades hea.“ Mõned kuud hiljem informeeritakse EMPLi üldkogu, kuidas tulemus tuli. „Valimiste eel koostasime sektori ettepanekud,“ öeldakse. „Tutvustasime neid valitsust moodustavate erakondade võtmeisikutele nii ametlikel kui ka mitteametlikel kohtumistel.“

Pärast sotside väljaviskamist osaleb 2025. aasta koalitsioonikõneluste kohtumisel omakorda puidutööstuse Barrus tegevjuht Martti Kork. „Positiivne oli, et minister oli palju punkte sisse võtnud meie eelnevatest seisukohtadest,“ antakse teada. „Meile pigem soodsas suunas liikuv leping.“ Muu hulgas kirjutatakse lepingusse töösturite ammune soov anda 70% metsadest majandamiseks. Seda tehakse Tarmo Tamme (Eesti 200) eestvõttel.

Aastaid kestnud töö hakkab vilja kandma. Käesoleva aasta alguses arutavad töösturid 19. veebruaril toimunud poliitikute roadshow’d. Kui aastaid varem oli raskusi, et üldse kellegi jutule saada, siis nüüd on esindatud Keskerakond, EKRE, Isamaa, Parempoolsed, Eesti 200 ja Reformierakond. Ainsana puuduvad sotsid. Nendega töö on mõttetu – nad on looduskaitsjate poolel.

Raha

Eraldi viis poliitikas osalemiseks on teha erakondadele annetusi, kuid siin teadaolevalt koordineerimist pole olnud – igaüks on ise vaadanud. Enne viimaseid riigikogu valimisi annetas puidutööstur ja Eesti 200 poliitik Tarmo Tamm koduerakonnale üle 160 000 euro. Hiljem valiti Tamm keskkonnakomisjoni esimeheks. Pärast valimisi pole ta erakonda enam toetanud. 2023. aasta veebruaris, vahetult enne valimisi kingivad Eesti 200-le raha teisedki töösturid: 30 000 eurot Jüri Külvik ja 5000 eurot Ivar Dembovski.

Raul Kirjanen on suurtoetajana investeerinud aga Parempoolsete erakonda üle 400 000 euro. Üleüldse on metsatöösturid toetanud eri erakondi ainuüksi viimastel aastatel üle 700 000 euroga. Kuid see on ainult osake rahast, mis on kulunud endale meelepärase maailma kujundamiseks.

Maalehe valduses olevate dokumentide järgi on EMPL kulutanud ainuüksi metsandusega seotud kommunikatsioonile sadu tuhandeid eurosid. Juba 2017. aastal öeldakse, et kui kommunikatsioonitegevused suurendavad iga-aastaseid kulutusi märgatavalt, on juhatuse liikmed kinnitanud valmisolekut rohkem raha anda, sest „kommunikatsiooni panustamine on väga vajalik“.

2018. aastaks kirjutatakse eelarvesse 60 000 eurot, mida aasta hiljem suurendatakse 72 000 euroni, sest see „vastab tänasele igakuisele kommunikatsioonipartneri tegevuse mahule“. 2020. aastaks planeeritakse 84 000 eurot, kuid kulub veidi üle 104 000 euro. „Minu ettepanek oleks, et võiks sellel ja järgmisel aastal liikmete hulgast umbes 100 000 eurot lisavahendeid koguda, et teha kliimauuring, jätkata sotsiaal-majandusliku mõju uuringuga ning kindlasti tuleb valimistega seoses teemasid, mille jaoks peaks vabasid vahendeid jääma,“ ütleb 2021. aasta esimesel koosolekul Raul Kirjanen.

Igal aastal kirjutatakse nüüd eelarvesse kommunikatsioonitegevusteks ümmarguselt 100 000 eurot, mis 2024. aastaks kasvab 120 000 euroni. Kokku on seega kulutatud otseselt ja pelgalt kommunikatsioonitegevustele üle poole miljoni euro – kuid see on vaid osake lobikuludest.

Aastate jooksul tellitakse kümnete tuhandete eurode eest uuringuid, korraldatakse konverentse, tehakse ajakirjanikele ja teistele ringreise ja nii edasi.

2002. aastal asutab EMPL programmi Puuinfo, mis tegeleb puitarhitektuuriga, kuid millest aja jooksul saab tööstuse jaoks ühtlasi hädavajalik mainekujundusprojekt. 2020. aasta veebruaris arutatakse, kuidas puitehitised on „sektori positiivne programm“, mis mõjub mainele hästi, nii et „Puuinfo peaks saama rohkem tähelepanu“.

Puuinfot toetab ka riik (keskkonnainvesteeringute keskus annab aastate jooksul peaaegu miljoni), aga kui see ohtu satub, tuntakse suurt muret. „Puuinfo jätkusuutlikkus vajab eraldi lahendust, kuna tegemist on olulise mainekujundusprojektiga,“ öeldakse selle aasta veebruaris. „Tarmo Tamm (Eesti 200 – toim) tegeleb praegu võimaluste kaardistamisega riigipoolse püsirahastuse saamiseks.“ Head mainet on aga vaja. „Kui tahame head dialoogi kliimapoliitikas, peame omalt poolt midagi lubama. Praegu on 80% puidust n-ö madala kvaliteediga ja lühikese elueaga tootes,“ tunnistab eelmise aasta oktoobris ka EMPLi tegevjuht Henrik Välja. See on tõsi. Eesti metsadest läheb puitmajade rajamisele kõigest väike osa puidust. Probleeme on veelgi.

Kui 2024. aastal toimub puitarhitektuuri konverents, ollakse sellega rahul, sest see on „väga hea sektori turundusüritus ja mainekujundus“. Ainult et tekkinud on mure. „Väljakutseks [on] TalTechi uuringute tulemusel hinnang, et puidust ehitamine ei ole oluliselt keskkonnasõbralikum betoonist,“ tõdetakse. „Tuleb minna konstruktiivseks.“

Hoolimata kulutatud sadadest tuhandetest eurodest, üles ehitatud võrgustikest, palgatud suhtekorraldusbüroost, strateegiatest ja kavadest on Henrik Välja sõnul töösturite viimase kümne aasta lobi olnud täiesti viljatu. „Viimane metsatööstuse jaoks soodne olulisem otsus oli metsaseaduse muudatus pea 10 aastat tagasi,“ ütleb ta. „Regulatsioonid on sellest peale muutunud rangemaks, konkurentsivõime halvenenud ja majandusmõju koos nendega kahanenud. See ei ole lobi, vaid katse ennast kaitsta, ja seni pole see edu toonud.“ 

Kuva vähem