MeMoMu_SL_080 MAALEHT: METSIK LOBI | II osa: „ME LÄHEME VAENLASE ALALE.“ Suhtekorraldaja õpetas tööstureid metsasõda pidama _1

'/.../
Helde sõnul ta enam metsandusega ei tegele. Eri paikades filmi näidates tullakse nii mõnigi kord tema juurde ja sosistatakse kõrva, et tema kodulähedane mets võetakse maha. „Ma sain korraliku kahjustuse,“ ütleb Helde. „See võttis läbi.“
/.../
„Nad on väga toredad inimesed,“ arvab Eestimaa looduse fondi (ELF) endine pikaaegne metsandusspetsialist Liis Kuresoo töösturite kohta. „Valdaval osal on hea loodustunnetus. Nad tõesti väga väärtustavad loodust.“
/.../
„Kui me nendega liitume, siis me ei tea nende strateegiat ega töömeetodeid,“ hoiatab puidutööstur Margus Kohava. Lahenduse leiab õnneks Raul Kirjanen: „Peaksime tegema kirja ning kiitma ELFi algatust ja olema nõus osalema, aga ei allkirjastaks,“ ütleb ta. „Kaaperdame teema meedias.“
/.../
Lainas pole ainuke, kes tajub olukorda sõjana. Kui Raul Kirjanen võtab 2022. aastal kokku oma viimase paari aasta kogemuse EMPLi juhina, tunneb ta, et „sektor on meeletu avaliku surve all“ ja liiga palju istuvad töösturid „nurgas kaitses“.
/.../'

#UtagawaKuniyoshi #Metsasõda #MarttiHelde #VaraKüps #Sorainen #JaakNigul #Akkadian #EMPL #HenrikVälja #ELF #LiisKuresoo #TõnuEhrpais #MargusKohava #RaulKirjanen #KadriLainas #JaanKers #AigarKallas #VisitKyrbla #KibeKogemus #LetsDance #Topeltstandardid #ErioperatsioonWegebau #KyrblaFashionWeek #GentlemensFloralCabinet #SeotudLood #MeMoMu #MEEZ032026

Hello Villy / Kürblasse elama / Endel Lepp Fashion House / Teedeni aed / MEEZ

https://www.facebook.com/photo?fbid=122167915568896142&set=a.122167916060896142
*
https://www.facebook.com/photo?fbid=122170186064896142&set=a.122167916060896142
*
Maaleht / UUDISED _17.03.2026, 07:30
https://maaleht.delfi.ee/.../metsik-lobi-ii-osa-me-laheme...

METSik lobi | II osa: „Me läheme vaenlase alale.“ Suhtekorraldaja õpetas tööstureid metsasõda pidama

- Loe ka kasulikust advokaadist ja poliitikute mõjutamisest

Kuidas siseneda looduskaitsjate ehk „vaenlase“ alale. Kuidas mõjutada poliitikuid ja ametnikke. Kuidas teeb end kasulikuks tippadvokaadist endine õiguskantsler. Sajad tuhanded eurod parteidele. Jätkame puidutöösturite ja nende suhtekorraldajate viimase kümne aasta tegevuse vaatlemist.

Eero Epner
eero.epner@delfi.ee

Piret Reiljan
piret.reiljan@delfi.ee

Maalehe valduses on kümned puidutöösturite koosolekute protokollid alates 2017. aastast. Joonistub välja ulatuslik, hästi rahastatud ja tõhus lobivõrgustik. Selle nimel on tehtud koostööd suhtekorraldajate, poliitikute, teadlaste, uuringufirmade ja advokaatidega, käidud välja ühiskonda lõhkuvaid sõnumeid ning kulutatud sadu tuhandeid eurosid.

Loe teist osa suurest sissevaatest, kuidas on juhitud üht Eesti kõige lõhestavamat teemat – metsasõda.

Vastandumine
Vahetult enne 2023. aasta jõululaupäeva avab filmirežissöör Martti Helde oma postkasti ja näeb seal advokaadibüroo nõudekirja. See puudutab tema filmi „Vara küps“, mis pole veel isegi esilinastunud.

Juba kooliõpilasena organiseeris Helde keskkonnaüritusi. Kui kodulähedane mets looduskaitsealal maha võeti, otsustab ta teha filmi. Helde intervjueerib ka mitut metsatööstuse inimest, kuid neid ärritab filmi valmimine sedavõrd, et nad pöörduvad oma lemmikbüroo Soraineni poole. Kui Helde saadetud nõuet loeb, peab ta seda veidraks. Ühelt poolt nõutakse, et töösturitega tehtud intervjuud tuleb filmist välja lõigata. Teiselt poolt tahetakse saada protsent kassatulust. „See oli väga segane nõue,“ ütleb Helde.

Jõulud mööduvad asja juristiga arutades. Arvatakse, et nõude on koostanud võib-olla keegi Soraineni praktikant. Lõpuks varisebki see kokku. Aga asi pole veel läbi.

___________________________________________

„METSik lobi“ on teine osa Maalehe artiklisarjast metsanduse kohta. Avaldame lobitöö osa kolmes jaos, sest materjali on rohkelt. Sari toetub kümnetele intervjuudele ja seni avaldamata dokumentidele, sh Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu (EMPL) juhatuse viimase kümne aasta koosolekute protokollidele.

Loo valmimisele aitas kaasa uuriva toimetuse reporter Greete Palgi.

Samast sarjast
06.03.2026
Intriigid, pöörded ja linnupojad: aasta olulisima seaduse sünd ja surm (147)
13.03.2026
METSik lobi | I osa: lekkinud sisedokumendid paljastavad, kuidas metsatöösturid avalikkust mõjutavad (129)
___________________________________________________

Mõned nädalad enne esilinastust korraldatakse Coca-Cola Plazas kinnine seanss, kuhu tulevad riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja töösturite kommunikatsiooniesindajad. Filmi ajal teevad nad usinalt märkmeid. Pärast ei ole nad just kuigi õnnelikud, kuid mingeid uusi rünnakuid ei järgne. Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu (EMPL) juhatuse koosolekul soovitab nende suhtekorraldusbüroo Akkadian: „Mitte minna filmi vaatama esilinastusele. Kui helistatakse ja kommentaare küsitakse, öelda, et ei ole näinud ja ei oska kommenteerida.“

Filmi „Vara küps“ rahastus (eelarve on pea 170 000 eurot) tuleb avalikest fondidest. Eratoetajaid on ainult kaks: Tallink ja Ülemiste keskus. Tallink annab režissöörile mõned allahindlusega laevapiletid Soome. Ülemiste keskus annab kasutada siseekraane filmi reklaamimiseks. Raha ei anna kumbki. Sellest hoolimata ilmub mõni kuu pärast esilinastust Delfis ja Eesti Päevalehes Jaak Niguli Akkadiani abiga valminud arvamusartikkel, kus ta kirjutab: „Näiteks 10,7 hektaril laiuv betoonist ja asfaldist Ülemiste keskus maksab ja Eestimaa looduse fond peab seda rohelisemaks kui majandusmetsi. Ülemiste keskusest Martin (tegelikult Martti – toim) Helde filmi ei teinud. Ju ta pole veel piisavalt küps mõistmaks, kus peitub elurikkus.“

Helde sõnul ta enam metsandusega ei tegele. Eri paikades filmi näidates tullakse nii mõnigi kord tema juurde ja sosistatakse kõrva, et tema kodulähedane mets võetakse maha. „Ma sain korraliku kahjustuse,“ ütleb Helde. „See võttis läbi.“

EMPLi tegevjuhi Henrik Välja kinnitusel ei vastandu metsasektor looduskaitsele. „Just metsa- ja puidusektori jaoks on oluline, et meie metsad oleksid püsivad, terved ja kestaksid. Muidu ei ole mõtet investeerida tehastesse ja tehnoloogiatesse, mille tagasiteenimise aeg on aastakümneid,“ väidab ta. EMPLi juhatuse koosoleku protokollid kõnelevad aga vastandumise kohta teist keelt.

„Me läheme vaenlase alale“
„Nad on väga toredad inimesed,“ arvab Eestimaa looduse fondi (ELF) endine pikaaegne metsandusspetsialist Liis Kuresoo töösturite kohta. „Valdaval osal on hea loodustunnetus. Nad tõesti väga väärtustavad loodust.“ Tõesti, ka EMPLi juhatuses arutati kümne aasta jooksul nii mõnigi kord, kuidas korrale kutsuda halbu metsamehi. „30% raielankidest on pilt ikka kole, liiga palju risu jääb maha,“ öeldakse ühel koosolekul.

Ent tunded pole siiski vastastikused. „ELFiga saab mõistlikult rääkida ainult kliima teemadel,“ ütleb ühel koosolekul puidusektori tippjuht Tõnu Ehrpais. Haruldasel kombel arutatakse parajasti võimalikku ühist pöördumist. „Kui me nendega liitume, siis me ei tea nende strateegiat ega töömeetodeid,“ hoiatab puidutööstur Margus Kohava. Lahenduse leiab õnneks Raul Kirjanen: „Peaksime tegema kirja ning kiitma ELFi algatust ja olema nõus osalema, aga ei allkirjastaks,“ ütleb ta. „Kaaperdame teema meedias.“

Looduskaitsjaid ei nimeta töösturite suhtekorraldaja mitte lihtsalt teiseks osapooleks, vaid millekski palju hullemaks. „Me läheme vaenlase alale,“ hoiatab Akkadiani toonane partner Kadri Lainas 2019. aasta mais Arvamusfestivali kliimapaneelile minemise eest, kus neid ootavad ministeeriumid ja looduskaitsjad. Õnneks on lahendus olemas: „On vaja leida kõneisikud.“ Paneeli kutsuvad töösturid Annela Anger-Kraavi ja maaülikooli teadlase Marek Metslaiu. Lisaks palgatakse moderaator. „See kulu on vajalik,“ ütleb Henrik Välja. „Protsess peab olema kontrolli all.“

Lainas kasutab looduskaitsjatest rääkides peaaegu sõjalist sõnavara ka edaspidi. „Vastaspool teeb vigu, on mindud rohkem närvi ja tehakse kummalisi lükkeid,“ ütleb ta kord. „Ametnikel ja looduskaitsjatel on päris tugev ringkaitse metsa teemal. Kogu metsakisa on tohutu intensiivsus tegevmeeskonnale.“ Ta räägib „ärritunud vastastest“ ja „aktiveerunud vastastest“ ning sellest, kuidas „hetkel on vastased veidi aktiveerunud“ või kuidas „vastaspoolel [on] väga lai ring võimsaid mõjuisikuid“.

Kui Lainase käest küsitakse, mida ta arvab teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomere artiklitest „meie sektori vastu“, soovitab Lainas: „Soomerega ei ole mõistlik avalikult piike murda, ilmselt on [ökoloog Asko] Lõhmuse lobitöö.“ Mingitest kokkupuutepunktidest või dialoogist suhtekorraldaja ei räägi. Avalikult looduskaitsjatele vastanduda ta ei soovita – see on strateegiliselt halb, sest siis kukuks kohe toetus töösturitele, kuid sisemiselt tajutakse rindejoont seda teravamalt.

Oma meetodite valikul vaatab Lainas ka üle barrikaadi ja soovitab üht-teist üle võtta. „Vastaspool kasutab väga palju petitsiooni. Üldiselt saavad sinna tuhatkond allkirja,“ märkab ta kord ja teeb ettepaneku, et võiks teha omapoolse petitsiooni. „Vaja oleks näidata, et metsa-puidusektor on oluliselt suurema kaaluga kui praegused petitsiooni kogujad,“ ütleb Lainas. „Selleks oleks vaja vähemalt 10 000 allkirja.“ Petitsiooni ei tule siiski kunagi.

Lainas pole ainuke, kes tajub olukorda sõjana. Kui Raul Kirjanen võtab 2022. aastal kokku oma viimase paari aasta kogemuse EMPLi juhina, tunneb ta, et „sektor on meeletu avaliku surve all“ ja liiga palju istuvad töösturid „nurgas kaitses“. Tuleb teha palju rohkem tööd, et selgitada tavainimesele, kuidas „ühelt poolt [on] argumendid ja teiselt poolt on slogan’id“. Samal arvamusel on Tallinna tehnikaülikooli professor Jaan Kers, kes osaleb EMPLi üldkogul 2023. aasta juuni alguses. „Kõik, mis teeme ja mis meedias on, mõjutab väga tugevalt haridust. Primitiivsed sõnumid: metsa ja puid võetakse maha ainult WC-paberi jaoks,“ ütleb ta. „Sakslased on jõudnud nii kaugele, et esoteerikutest inimesed saavad professoriteks, ja raamatud on jõudnud nii kaugele, et üle 300 lehekülje on metsadest ja pool lehekülge sellest, et metsadel on ka puiduline väärtus. Neid sõnumeid levitatakse nii laialt.“

Sõjakad pole ainult nemad. 2022. aasta mais saabub Eestisse Euroopa roheleppe eest vastutav Frans Timmermans. Ühele suletud kohtumisele huvirühmadega ilmub riigimetsa majandamise keskuse (RMK) toonane juht Aigar Kallas laigulises kamuflaažmustriga rõivastuses. Sissejuhatuses osutab ta oma riietele ja ütleb kohal viibinu märkmete järgi: „Vaadake, et see rohepööre Euroopat seda värvi roheliseks ei muudaks.“ Kallas ütleb Maalehele, et ei mäleta oma toonast täpset sõnastust, kuid kohtumisele tuli ta otse kaitseväe õppekogunemiselt.

Aga kui on sõda, vajad häid kaitsjaid.

Abiline Allar Jõks
/.../ 

Kuva vähem