ÕHTULEHT: GALERIST OLGA TEMNIKOVA TÕRJUB UUE RATSASKULPTUURI KRIITIKAT: SEE POLE AUSAMMAS, VAID KUNSTITEOS
Kunstniku ja galeristi Olga Temnikova sõnul sai ettevõtmine alguse kuraator Piret Karro näitusest Vabamus, mis tõstis esile Eesti olulisi naisi, keda ajalugu kipub unustama. Näituse jaoks kutsus Karro kunstnik Flo Kasearu illustreerima väljapaistvaid naisi. Kasearu lõigi väiksed ratsanike kujutised.
„See oli kontseptuaalne käik. Ka naised on ju võidelnud millegi nimel,“ rääkis Temnikova Äripäeva raadios. Tema sõnul oli teose mõte muu hulgas kommenteerida avalikus ruumis levinud maskuliinsete monumentide traditsiooni.
Kunstniku vabadus
Kasearu teoste sarja nimi oli „Monumentaalne hüljatus“. Temnikova sõnul hakati Arteri kvartali avaliku ruumi valmimise järel mõtlema, et sinna võiks midagi lisada. Kasearu projekt tundus sobiv, sest oli visuaalselt paindlik, intelligentne ja rääkis ajaloost.
Arteri kvartalisse rajati väike naiste ajatelg – rändrahnudele on raiutud projekti kuulunud naiste nimed. Ratsaskulptuuriks valiti Alma Ostra-Oinas Temnikova sõnul suuresti formaalsetel põhjustel.
„Tundus lihtsam legaalselt suurendada kedagi, kelle sugulased ei saa sõna sekka öelda,“ ütles Temnikova. Ta lisas, et valik oli puhtalt formaalne ning Ostra-Oinase kuju oli lahkunud naiste skulptuuridest kõige ilusam.
Temnikova hinnangul on avalikus arutelus tekkinud üks oluline segadus: teost käsitletakse monumendina. „See ei ole ju tellitud monument, et nüüd Merko või Swedbank või linn püstitab monumenti. See oli kunstniku enda valik, kunstniku enda žest,“ selgitas ta.
Tema sõnul ei pea kunstnik oma loomingut enne kellegagi läbi arutama. Samuti rõhutas Temnikova Flo Kasearu professionaalsust, märkides, et kunstnikul on tugev rahvusvaheline taust ning tema teoseid on olulistes kogudes.
Temnikova tõi näiteks, et Kasearu teoseid on ostnud Prantsusmaa oluline avalik kunstikogu FRAC, samuti kuuluvad tema tööd Kiasma, Karolinska instituudi ja mitmete teiste mainekate kogude hulka. „See valideerib teda päris kenasti,“ ütles Temnikova.
Avalikus debatis on skulptuuri kohta kasutatud karme sõnu. Saates meenutati kriitikat, mille järgi oleks Tallinna püstitatud justkui „ausammas kommunismile“. Temnikova sõnul on selline hinnang ekslik. „Alma Ostra-Oinas ei olnud kunagi kommunist,“ ütles ta, viidates vahepeal avaldatud põhjalikumale artiklile, mis aitas tausta paremini mõista.
Temnikova hinnangul võis terav reaktsioon tulla ka sellest, et inimesed ei saanud aru, kelle raha eest ja kelle territooriumile teos paigaldati. Tema sõnul on tegu erarahaga tehtud skulptuuriga, mis asub Merko arendatud kvartalis. „See ei ole monument, see on skulptuur, see on tehtud erarahaga,“ kordas Temnikova. Ta lisas, et kui mõni kogukond soovib avalikku ruumi midagi püstitada, võib ta ise koonduda ja visiooni ellu viia.
Kallis teos
Skulptuuri maksumust Temnikova öelda ei osanud ning soovitas seda küsida Merkost. Saates viidati ettevõtja Tiit Pruuli hinnangule, et ainuüksi pronksivalu võib maksta kuuekohalise summa. Temnikova kinnitas vaid, et tegu on suure rahaga.
Temnikova sõnul on Merko ja Toomas Annus üks väheseid näiteid Eestis, kus ettevõtja annab kunstnikele võimaluse avalikus ruumis vabalt tegutseda. Tema sõnul räägib ta Annusega peamiselt kunstist ning Annusel on kaasaegse kunsti suhtes konkreetne maitse. „Toomas põhiliselt annab kunstnikele võimaluse teha seda, mida nemad soovivad,“ ütles Temnikova. Tema sõnul on see maailmas tavapärane, kuid Eestis veel haruldane. Näiteks Ameerika Ühendriikides on kunsti toetamine tema sõnul paljude ettevõtete jaoks norm.
Temnikova arvates on kogu vaidlus näidanud ka Eesti ühiskonna läbilõiget. Ta märkis, et inimesed käivituvad sageli ühest sõnast või lausest, mida tõlgendatakse valesti, ning selle peale ehitatakse vahtu.
Samas ei pidanud ta tekkinud arutelu halvaks. Skulptuurist on saanud Eesti üks tuntumaid kunstiteoseid. Ka Toomas Annus olevat tema sõnul kommenteerinud, et selline reaktsioon on parem kui vaikus. Galerist soovitas minna teost ise kohapeale vaatama, mitte kujundada arvamust vaid ajalehelugude ja sotsiaalmeedia põhjal. „Elusast peast on see teos palju parem,“ ütles ta.
Ta lisas, et kunsti puhul eeldatakse sageli, nagu võiks igaüks kohe sisse astuda ja arvata, ilma end valdkonnaga kurssi viimata. Temnikova sõnul tuleb kunstist siiski natuke aru saada, et olla tõsiseltvõetav arvamusliider. „Kunst on nagu ükskõik milline teine kultuuri või inimese eluvaldkond – sa pead natukene sellest jagama,“ ütles ta.
Kommentaarid
Postita kommentaar