TABASALU PIHLAKODU HOOLDAJA AVAB SUU: HOOLDEKODUS LEVISID VÄGISTAMISJUTUD VÄHEMALT KAKS AASTAT _ EESTI EKSPRESS _ 11.06.2025
Hooldaja Ingrid ütleb Ekspressile, et abihooldaja üritas Almat duširuumis vägistada 2022. aasta lõpus. Naise ahastav karjumine on tal tänini kõrvus.
„Ma isiklikult rääkisin sellest hooldusjuhile A.S-ile, kes naeris, et kas ma ei arva, et Alma on nõdrameelne,“ meenutab ta Ekspressiga kõneledes
/.../
Ingrid ei suutnud oma silmi uskuda, kui nägi, et abihooldaja läks voodi juurde, kus oli kord olnud Selma*.
„Selma oli lamaja klient, teda tuli toita, väga õrn ja abitu, isegi istumisega ei tulnud toime,“ kirjeldab ta. Selma võis kaaluda ehk vaid paarkümmend kilo.
Ja kui abihooldaja näitas topisnuku peal, mida ta oli Selmaga teinud, vajus Ingridi maailm omamoodi kokku. Sel hetkel sai ta aru, miks karjus Selma 24/7 siis, kui abihooldaja X oli tööl.
„Vaikne ja rahulik oli ta siis, kui abihooldajal olid vabad päevad. Mind ja teisi töötajaid ajab kurjaks jutt, et kannatanutele ja nende lähedastele ei tehtud kahju. Olen šokis! Kuid ja kuid magamata,“ ütleb Ingrid.
Eelkõige on ta nördinud hooldekodu lugupidamatust suhtumisest eakatesse naistesse, sest Ingrid oli ammu öelnud hooldekodu juhtkonnale, et kliendid räägivad vägistamisest.
„See oli avalikult teada. Meil oli mitu meestöötajat, neid ei süüdistanud keegi. Jutt käis ainult abihooldaja X-ist. Ära räägi sellest, ütlesid mulle need, kes teda tundsid,“ tunnistab Ingrid.
/.../
„Pärast kriminaalasja algatamist kutsus juhataja Aule Kikas mind oma kabinetti ja küsis: kelle poolt sa oled – kas töötajate poolt, kes infot lekitavad, või maja maine poolt? Ütlesin, et olen vanade inimeste poolt. See, et ohvreid võib veel olla, see neid ei huvita.“
Politsei pole Ingridit kordagi üle kuulanud. Nüüd on ta oma jutu kirja pannud, lisanud sellele palju fotomaterjali ja loodab, et see kõik jõuab Luige kaudu peaprokurörini.
Ingridi sõnul juhatati majja tulnud kontrollide ette alati need, kes olid ülemustele truud. „Mina pole selline inimene ja mind pole keegi ka politseile ette juhatanud,“ märgib Ingrid. „Kui kriminaalasi algatati, tehti töötajatele koosolek, kus selgitati, et „äkki tal püksid lihtsalt vajusid alla“ ja kästi meediaga suheldes olla vait. Kui hiljem asi ajakirjandusse jõudis, siis nõuti töötajatelt telefonide sisu ettenäitamist, et tuvastada, kes rääkis.“
/.../
#PihlakoduOÜ #MarkDavõdov #GentlemenFromEstonia #TuvijaljedTuulepluusil #PigeonToedVulgarian #EndelLeppFashionHouse #ELFHTrends #LeppBoxing #VisitKyrbla #GloryInKirbla #MartinTeeSuviKirblas #MartinTeeFanClub #DiscoGenitalium #TangoKyrblium #MinuKannOnPuhas #TeemajaAmbroosia #ÄmblikutädiÖöklubi #TheGardenOfMensFashionDelights #GentlemensFloralCabinet #Meestemoemuuseum #MeMoMu #MEEZ0052026
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120382645/tabasalu-pihlakodu-hooldaja-avab-suu-hooldekodus-levisid-vagistamisjutud-vahemalt-kaks-aastat
11.06.2025, 00:00Tabasalu Pihlakodu hooldaja avab suu: hooldekodus levisid vägistamisjutud vähemalt kaks aastat
Luik soovis Pakosta audientsile pärast seda, kui minister oli möödunud nädala esmaspäeval tund aega vastanud riigikogus saadikute küsimustele Pihlakodu hooldekodu vägistamisjuhtumite kohta. Kuna Pakosta tugines vaid prokuratuuri väidetele, soovisid kriminaalasjas kannatanute lähedased ja Luik ministrile selgitada, mis prokuratuuri avalikkusele esitatud väidetest ei vasta tõele.
Kannatanute esindaja Luik on endalegi ootamatult sattunud justkui politseiuurija rolli.
Kui Ekspressis ja „Pealtnägijas“ kajastati Pihlakodu hooldekodu puhtalt pääsemist vägistamise kriminaalasjas, võtsid toimetustega ühendust mitmed inimesed, kelle eakas ema oli elu lõpuaastatel Tabasalu hooldekodus. Luik on võtnud nii neilt kui hooldajatelt kirjalikud selgitused ja avastanud, et asjad hooldekodus olid juba enne kriminaalasja algatamist palju hullemad, kui seni on räägitud.
Kohtu ette astunud abihooldajat süüdistatakse hetkel käivas kriminaalasjas kaheksa eaka naise vägistamises, kuid Luige hinnangul võib olla ohvreid üksteist.
/.../
Hooldajate mure
Hooldaja Ingrid ütleb Ekspressile, et abihooldaja üritas Almat duširuumis vägistada 2022. aasta lõpus. Naise ahastav karjumine on tal tänini kõrvus.
„Ma isiklikult rääkisin sellest hooldusjuhile A.S-ile, kes naeris, et kas ma ei arva, et Alma on nõdrameelne,“ meenutab ta Ekspressiga kõneledes. „Alma ei olnud nõder, ta oli üks vähestest selge mõistusega klientidest, teadis isegi töötajate laste nimesid. Ta väga kartis seda meest. Teda tohtis pesta vaid voodis vōi pesuraamil. Lisaks ütles Alma tütar kindlalt, et abihooldaja X ei tohi tema ema hooldada, sellest ei peetud kinni.“
Et abihooldaja tegutses tõesti väga täpselt ohvreid valides, said hooldajad aru siis, kui abihooldaja toodi koos politseiga hooldekodusse, et taaslavastada kuritegude toimepanemist.
Ingrid ei suutnud oma silmi uskuda, kui nägi, et abihooldaja läks voodi juurde, kus oli kord olnud Selma*.
„Selma oli lamaja klient, teda tuli toita, väga õrn ja abitu, isegi istumisega ei tulnud toime,“ kirjeldab ta. Selma võis kaaluda ehk vaid paarkümmend kilo.
Ja kui abihooldaja näitas topisnuku peal, mida ta oli Selmaga teinud, vajus Ingridi maailm omamoodi kokku. Sel hetkel sai ta aru, miks karjus Selma 24/7 siis, kui abihooldaja X oli tööl.
„Vaikne ja rahulik oli ta siis, kui abihooldajal olid vabad päevad. Mind ja teisi töötajaid ajab kurjaks jutt, et kannatanutele ja nende lähedastele ei tehtud kahju. Olen šokis! Kuid ja kuid magamata,“ ütleb Ingrid.
Eelkõige on ta nördinud hooldekodu lugupidamatust suhtumisest eakatesse naistesse, sest Ingrid oli ammu öelnud hooldekodu juhtkonnale, et kliendid räägivad vägistamisest.
„See oli avalikult teada. Meil oli mitu meestöötajat, neid ei süüdistanud keegi. Jutt käis ainult abihooldaja X-ist. Ära räägi sellest, ütlesid mulle need, kes teda tundsid,“ tunnistab Ingrid.
Ingridil on alles 2023. aasta dementsete osakonna päevaraamatust tehtud fotod, kus on näha, et abihooldaja X oli kahel korral üksi tööl 48 tundi, ehkki seadus ei lubanud tal üksi töötada.
Ka näitab Ingrid Selmast tehtud fotosid, mida jagasid hooldekodu töötajad Messengeris, kus arutati omavahel tööga seotud küsimusi. Ühel fotol on eaka linnulikult hapral kehal näha sinikaid ja punaseid laike.
Nüüd on selgunud, et pärast kriminaalasja algatamist kustutas hooldekodu juhtkond selle tšäti kui olulise tõendi ära. Ehkki META saab kahe kuu jooksul taastada kustutatud materjali, jättis prokurör selle taastamise taotluse tegemata. (Politsei ega prokuratuur polnud teadlikud sellest töötajate jututoast Messengeris. toim)
„Pärast kriminaalasja algatamist kutsus juhataja Aule Kikas mind oma kabinetti ja küsis: kelle poolt sa oled – kas töötajate poolt, kes infot lekitavad, või maja maine poolt? Ütlesin, et olen vanade inimeste poolt. See, et ohvreid võib veel olla, see neid ei huvita.“
Politsei pole Ingridit kordagi üle kuulanud. Nüüd on ta oma jutu kirja pannud, lisanud sellele palju fotomaterjali ja loodab, et see kõik jõuab Luige kaudu peaprokurörini.
Ingridi sõnul juhatati majja tulnud kontrollide ette alati need, kes olid ülemustele truud. „Mina pole selline inimene ja mind pole keegi ka politseile ette juhatanud,“ märgib Ingrid. „Kui kriminaalasi algatati, tehti töötajatele koosolek, kus selgitati, et „äkki tal püksid lihtsalt vajusid alla“ ja kästi meediaga suheldes olla vait. Kui hiljem asi ajakirjandusse jõudis, siis nõuti töötajatelt telefonide sisu ettenäitamist, et tuvastada, kes rääkis.“
Tema sõnul oli abihooldaja X üleüldse vägivaldne – nii füüsiliselt kui vaimselt. „Näiteks irvitas ta vanainimeste üle, jõi nende apelsinimahla ja ütles, et põeb AIDSi,“ toob ta näite.
Kui abihooldaja teod 2023. aastal ilmsiks tulid, jäid paljud juhtivad töötajaid koju, lõpuks esitasid lahkumisavalduse nii Aule Kikas kui hooldusjuht A.S.
Ekspress pöördus intervjuupalvega ka Aule Kikase poole, kuid ta ei vastanud.
„Mõlemad töötajad elasid seda stressirohket perioodi väga raskelt üle. Kuigi pakkusime neile vaimse tervise programme, ei piisanud sellest pikemas perspektiivis. Mõlemad juhid lahkusid omal soovil ja isiklikel põhjustel,“ kinnitab Pihlakodu juhataja Merike Merirand.
Ka tutvus Merirand kõigi siin artiklis esinevate väidetega, kuid ei soovinud neid kommenteerida.
„Loodame siiski, et mõistate meie soovi meedias peetavate vaidluste ja tõestamiste asemel keskenduda nüüd oma inimeste turvalisuse ja heaolu igapäevasele tagamisele,“ sõnas ta.
Fakte ei saa enam eirata
Luik, ülikooli õppejõud ja doktorikraadiga vandeadvokaat, imestab uskumatu olukorra üle, et just ajakirjandus on aidanud võigast lugu lahti arutada. „Kahjuks jooksis Eesti riik lati alt läbi ja jätkab siiani lati alt läbi jooksmist. Riigi asemel viivad uurimist läbi ajakirjandus ja kannatanud ise,“ põhjendab Luik, miks ta on jätkanud juhtumi uurimisega.
Praegu on teada kaks olulist daatumit, mis näitavad hooldekodu teadlikkust vägistamistest: 12.2.2022 ja 18.8.2023 e-kirjades on fikseeritud vägistamisjutt.
„On olemas kaks e-kirja, kust nähtub, et Pihlakodu teadis peaaegu kaks aastat, et eksisteerivad vägistamisjutud, aga kannatanuid naeruvääristati,“ kinnitab Luik. „Erinevate endiste ja praeguste töötajate jutust tuleb välja veelgi hullem. Kannatanute lähedastele on väidetud, et „kõlakad käisid ammu, aga juhtkond käskis neid kõiki eirata“, samuti oli väidetavalt teada, et sellel abihooldajal oli seksuaalne häire ja seetõttu ei kandnud ta ainsa hooldajana vormipükse,“ vahendab Luik, mida on talle töötajad rääkinud.
Luik peab erakordseks, et pärast kriminaalasja algatamist suleti töötundide graafikud ning need ei olnud enam töötajatele nähtavad. „Kustutati kõik töötajate suhtlused. Nendes tšättides olid aga olnud näha erinevad kaebused, muu hulgas selle konkreetse vägistaja kohta. Seega kerkib küsimus, miks tõendid hävitati.“
Ehkki seadus ei luba abihooldajal ilma hooldaja juhendamiseta tegutseda, töötas X tihti omapäi. „Kahjuks võimaldas see isikul, kelle suhtes olid erinevad hoiatavad punased lipud mitu aastat üleval, vanainimestele ligipääsu.“
Luige sõnul on nüüdseks ka selgunud, et see polnud abihooldajal esimene kord vahele jääda.
„Õnneks on käesolevaks hetkeks lisaks ajakirjandusele aktiveerunud ka mitmed riigikogu liikmed, kes on avaldanud soovi selle temaatika põhjalikumaks avalikuks käsitluseks. Pihlakodu ise aga endal juriidilist vastutust ei näe,“ sõnab Luik.
Kõike ei teatud
Prokuratuuri nõunik Liis Kass kinnitab, et Sinimeri ema juhtum on kriminaalmenetluses läbi analüüsitud. „Need materjalid kogumis koos teiste asjas kogutud tõenditega ei andnud alust asuda seisukohale, et Pihlakodu saaks juriidilise isikuna toimunud vägistamiste eest vastutusele võtta,“ ütleb ta.
Samuti polnud neil teavet Aino juhtumist.
„Kuritegude avastamine ja ennetamine algab sageli just ühest tähelepanelikust inimesest, kes otsustab infot politsei või prokuratuuriga jagada. Mida varem jõuab teave õiguskaitseasutusteni, seda suurem on tõenäosus, et võimalikku kuritegu saab uurida ja tõendada. Aja möödudes võivad kaduda tõendid, ununeda detailid või muutub tõe väljaselgitamine muul põhjusel keeruliseks või isegi võimatuks. Seetõttu on äärmiselt oluline, et kuriteole viitav teave jõuaks politsei või prokuratuurini viivitamatult,“ rõhutab Kass.
Prokuratuur ei ole taotlenud abihooldaja vahistamist, mees on vabaduses.
* nimi muudetud
Kommentaarid
Postita kommentaar