INTERVJUU ARNOLD SINISALUGA _V2026 / "KUI OLEKS SÜVARIIK, SIIS MITTE KEEGI EI VIGISEKS"
PROFESSOR: Tartu Ülikooli julgeolekupoliitika külalisprofessorina jagab Sinisalu kabinetti väärika seltskonnaga. Pärast intervjuud rõhutab ta, et väljendas rangelt isiklikke seisukohti. FOTO: ANNI ÕNNELEID/DELFI MEEDIA / KUMARI VAIM/POSTITANTSUKONNA GRUPP
Pärast KAPOst erruminekut annab Arnold Sinisalu veel harvemini intervjuusid. Aga siis, kui Ekspress kirjutas poliitikute murest, et kõigi nende kohta võib kuskil olla toimik ning kõiki kuulatakse pealt, võttis Sinisalu toimetusega ise ühendust.
VABA MEES: KAPO juhina pidi Sinisalu sõnu valima. Nüüd ütleb ta üsna otse, kui miski teda närvi ajab. Ja praegu ajab teda närvi jutt süvariigist.
SELLINE ON ELU: Sinisalu sõnul on kahju, kui kedagi läbi kohtu väntsutatakse. Aga head alternatiivi sellele tema hinnangul pole.
KELLE MURE: Sinisalu rõhutab, et korruptsioon ja julgeolek on tihedalt seotud. Kui korruptsiooniuurimine kaitsepolitseilt ära võtta, tuleks tema hinnangul sellest vaatest loobuda.
/.../ Ma ei räägiks sellest (Heldnaga tehtud kokkuleppest – M.H.) nagu kuldsest käepigistusest. Ütleme nii, et kui härrasmees su põlvest kinni hoiab ja ütleb, et ma jään nälga, kui raha ei saa... Ma räägin muidugi abstraktselt.
/.../
„Sündikaadi“ teises osas kirjutatakse 2021. aasta jaanuarist, kui Keskerakond sai Porto Franco korruptsiooniasjas kahtlustuse ja Jüri Ratase valitsus tagasi astus. Raamatus läheb KAPO sihilikult poliitikat mõjutama.
See raamat on mingite kildudega segatud fantaasia. See on täielik jama. /.../
„Sündikaat“ on muidugi ilukirjandus...
Osa on öelnud ka kättemaksuromaan.
...aga toonase keskerakondlase Jaanus Karilaidi sõnul uskusid väga paljud koalitsioonipoliitikud tõsimeeli, et süvariik tuli neile kallale. Paljud neist usuvad seda tänaseni.
Usuküsimus ei ole faktiküsimus. Ja teiseks, kes selle süvariigi jutu maale tõi?
Edgar Savisaar?
Ei. Ja Villu Reiljan rääkis hoopis, et kusagil struktuurides on kallutatud jõud.
Hea küll, EKRE?
Just. See võeti Ameerikast üle, mis omakorda tuli autokraatlikust Türgist. See on populistlik loosung, millega lihtsalt vastaseid või mingeid struktuure kottida.
Aga nii Ameerikas kui Eestis on süvariigi mõiste jabur. Sest kui oleks süvariik, siis mitte keegi ei vigiseks. Siis oleks kord nagu Preisi sõjakoolis. Demokraatlikus riigis pole see võimalik. Inimesed vahetuvad, huvid muutuvad, seadus muutub.
Meil on legaliteedi printsiip. Peame menetlema, kui on koosseis. Kui prokuratuur otsustab, et koosseisu ei ole, siis ongi kõik./.../
/.../ Jah, prokuratuur on koos asutustega vigu teinud. Aga see käib elu juurde. Väga kahju on, kui keegi satub kohtu alla ja teda nii-öelda väntsutatakse. Aga õigusriigis nii asjad käivad. Kas siis tahame, et oleks mingite vuntsidega meeste kolleegium, kes otsustab, keda menetleda ja keda mitte? /.../
/.../ Muide, millest tuleb see, et Carri Ginteril, Oliver Nääsil, Paul Keresel ja teistel Eesti inimeste põhiõiguste eest seisvatel advokaatidel on tekkinud nii suur jõuõlg?
Riigiametnikel on oluliselt väiksem võimalus oma mõtteid vabalt avaldada. Ja eks suur raha mängib oma rolli. Siin on suured huvid. Ega advokaadid ei tööta ainult päris siiralt idealistlike väärtuste tõttu. Võib-olla on mingid tulevikutehingud ja asjad, kus on ette näha, et tekib probleeme. Sellega kujundatakse õiguslikku keskkonda, et saada rohkem raha ja oleks lihtsam elu.
#ArnoldSinisalu #KAPO #TeedeniSekspress #PortoParlankso #SuurPluss #NuilehvikutePood #Teekann2 #ArcDeLepp #TheGreatKyrblianMensFashionFair #ErioperatsioonWegebau #MeMoMu6 #EndelLeppFashionHouse #GentlemenFromEstonia #PigeonToedVulgarian #ELFHTrends #LeppBoxing #VisitKyrbla #GloryInKirbla #MartinTeeSuviKirblas #MartinTeeFanClub #DiscoGenitalium #TangoKyrblium #MinuKannOnPuhas #TeemajaAmbroosia #ÄmblikutädiÖöklubi #TheGardenOfMensFashionDelights #GentlemensFloralCabinet #Meestemoemuuseum #MeMoMu #MEEZ0052026
Eesti Ekspress / Kuum
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120586135/kapo-endine-juht-kui-eestis-oleks-pariselt-suvariik-ei-vigiseks-mitte-keegi
INTERVJUU | Endine KAPO juht poliitikute jälgimishirmust: naeran selle peale kõva häälega
Pärast KAPOst erruminekut annab Arnold Sinisalu veel harvemini intervjuusid. Aga siis, kui Ekspress kirjutas poliitikute murest, et kõigi nende kohta võib kuskil olla toimik ning kõiki kuulatakse pealt, võttis Sinisalu toimetusega ise ühendust.
Kas te Peeter Oissari uut „Sündikaadi“ osa olete lugenud?
Ei kavatse neist kumbagi lugeda. Pigem soovitaksin lugeda teise endise KAPO kolleegi Erkki Koorti raamatuid sõjasulasest Markusest. Need mulle meeldivad.
Kaitsepolitseis on taasiseseisvumisajal olnud kokku seitse inimest, kes on saanud kaks Kotkaristi. Nii Oissar kui teie olete nende hulgas. See annab kohe mingisuguse...
Kvaliteedi?
Jah.
Ma ei mäleta täpselt, mille eest ta esimese sai. Aga teine oli see grupp, kes jalgratturid [Liibanonist] päästis. Igati õige asja eest sai.
Kas siis, kui koos töötasite, andis miski märku, et Oissaris peitub selline sulesepp?
Sulesepp? Heh! Ta kindlasti viitsis ja tahtis kirjutada keskmisest jälitajast rohkem.
Aga sellest saite aru, miks tal ära minnes rusikas taskusse jäi?
Absoluutselt! Panime KAPO Põhja osakonna keskosakonnaga kokku. See oli kindlasti üks põhjustest, miks ta lahkus. Aga eks seal oli isiklikke solvumisi ja lahkarvamusi. Ja nii ta kipub olema, et tavaliselt lähevad alluvad ära, mitte juht.
Tema ei saanud KAPOst lahkudes 15 000eurost kuldset käepigistust, nagu Eerik Heldna?
Ma ei räägiks sellest (Heldnaga tehtud kokkuleppest – M.H.) nagu kuldsest käepigistusest. Ütleme nii, et kui härrasmees su põlvest kinni hoiab ja ütleb, et ma jään nälga, kui raha ei saa... Ma räägin muidugi abstraktselt.
„Sündikaadi“ teises osas kirjutatakse 2021. aasta jaanuarist, kui Keskerakond sai Porto Franco korruptsiooniasjas kahtlustuse ja Jüri Ratase valitsus tagasi astus. Raamatus läheb KAPO sihilikult poliitikat mõjutama.
See raamat on mingite kildudega segatud fantaasia. See on täielik jama. Asjad nii ei käi. Asi oli palju lihtsam. Teatud inimesed olid Eestist kuude kaupa ära ja see [hetk, mil kahtlustus esitati] oli üks ajaaken, kui nad Eestis olid.
Me keegi ei hinnanud seda nii, et Jüri Ratas otsustab koos valitsusega tagasi astuda. Nagu pressikonverentsist aru sain, oli see ka EKRE-le ootamatu.
„Sündikaat“ on muidugi ilukirjandus...
Osa on öelnud ka kättemaksuromaan.
...aga toonase keskerakondlase Jaanus Karilaidi sõnul uskusid väga paljud koalitsioonipoliitikud tõsimeeli, et süvariik tuli neile kallale. Paljud neist usuvad seda tänaseni.
Usuküsimus ei ole faktiküsimus. Ja teiseks, kes selle süvariigi jutu maale tõi?
Edgar Savisaar?
Ei. Ja Villu Reiljan rääkis hoopis, et kusagil struktuurides on kallutatud jõud.
Hea küll, EKRE?
Just. See võeti Ameerikast üle, mis omakorda tuli autokraatlikust Türgist. See on populistlik loosung, millega lihtsalt vastaseid või mingeid struktuure kottida.
Aga nii Ameerikas kui Eestis on süvariigi mõiste jabur. Sest kui oleks süvariik, siis mitte keegi ei vigiseks. Siis oleks kord nagu Preisi sõjakoolis. Demokraatlikus riigis pole see võimalik. Inimesed vahetuvad, huvid muutuvad, seadus muutub.
Meil on legaliteedi printsiip. Peame menetlema, kui on koosseis. Kui prokuratuur otsustab, et koosseisu ei ole, siis ongi kõik.
Kas teil tuli ette hetki, kui tundsite, et poliitikud tahavad kaitsepolitseid enda huvides ära kasutada?
1995. aastal olin ühe siseministri (Edgar Savisaare – M. H.) ja kaitsepolitsei peadirektoriga (Jüri Pihliga – M. H.) ministri kabinetis. Jutt oli rublamüügi uurimisest. Ja siis mulle anti selliseid hinnalisi soovitusi. Tollel hetkel kehtinud kriminaalmenetluse seadustik andis uurimisosakonna juhile päris laialdased volitused.
Ja see oli viimane kord?
Esimene ja viimane. Selliseid kergemaid kompimisi on olnud. Aga arvan, et uurimisosakonna ajast jõudis hullu Sinisalu kuulsus, et see paneb kõik vangi, minust ette.
Kui mind teist korda [peadirektori] ametisse kinnitati, küsiti Keskerakonna fraktsioonis, miks KAPO ainult Keskerakonda ründab. Siis ma rääkisin mõistuloo, millest ainsana sai aru Mihhail Stalnuhhin. Juut müüb panga ees jäätist, mida keegi teine teha ei saa. Kõik imestavad, et kuidas sa sellise diili tegid. Juut ütleb, et väga lihtne: mina lubasin, et ei anna laenu, ja pank ütles, et nemad ei müü jäätist. Ehk siis teie ei pane kuritegusid toime ja meie ei menetle.
Endine peaprokurör Lavly Perling ütles, et 2015. aasta veebruaris oli õiguskaitseasutustel Savisaare altkäemaksuasjas pakk koos, et Hundisilmal läbiotsimine teha ja Savisaarele kahtlustus esitada. Aga siis otsustati märtsikuised valimised ära oodata ja Savisaar tegi tänaseni püsiva häälterekordi. Kas mäletate neid arutelusid?
Tõenäoliselt oli selline arutelu. Aga me teame neid süüdistusi, et menetlejad sekkuvad poliitikasse... Oli abilinnapea Panov, kelle keskkriminaalpolitsei kinni võttis. (Pistisevõtmises kahtlustatud keskerakondlane Vladimir Panov viidi raudus käsi linnavalitsusest minema kaks päeva pärast 2003. aasta parlamendivalimisi. Savisaar väitis, et sellega mõjutati koalitsioonikõnelusi. Kuus aastat hiljem mõisteti Panov õigeks.)
See surve on kogu aeg olnud. Kui enne valimisi teha, mõjutame valimisi. Kui peale valimisi teha, segame koalitsiooni moodustamist. Ja siis on kohalikud valimised, europarlamendi valimised. No seadusandja võiks siis öelda, millal tohib menetleda.
Kuidas üldse suhtute mõttesse, et ootame need valimised ära, muidu hakkame poliitikasse sekkuma?
See sõltubki konkreetsest olukorrast. Kui on võimalik hiljem menetleda, siis võib seda natuke ajastada. Aga eelkõige on see prokuratuuri otsus.
Kas teate veel mõnda sarnast juhtumit?
Ju ma ikka tean.
Rääkige.
Mul ei tule meelde. Halb mälu. Tean, et on olnud.
See tundub ohtlik. Sest kui sa juba valima hakkad, siis valid igal juhul valesti.
Ma ei ole sellega nõus. Ehkki head aega pole kunagi. Ja arvan, et praeguse surve tulemusel muutuvad prokuratuur ja menetlejad veel alalhoidlikumaks.
Aga oleks ka jabur, kui me oleks nagu elevant portselanipoes, et meil oleks kõigest ükskõik. Et õigus peab sündima, uppugu või maailm ära. Eesti on väike riik. Kui on võimalik, tuleb selliseid asju arvestada.
Näib, et usaldamatus uurimisasutuste vastu on tänaseks levinud üle kogu poliitilise välja.
Just nimelt üle poliitilise välja. Aga väga paljudele inimestele ei lähe see üldse korda. Olen kuulnud ütlemist, et rahvas on loll. Mina pole sellega kategooriliselt nõus. Rahvas võib olla vähe informeeritud, aga sellest, mis on õige või vale, saadakse varem või hiljem aru. Võtame või Rahvaliidu. Ta oli väga populaarne. Aga kui selgus, et juhtkond süstemaatiliselt vassib, valetab ja paneb kuritegusid toime, siis ta lõpuks ju kukkus kokku. See võttis aega. Mina usun inimese tarkusesse.
Aga poliitikud ei vahetu kuigi kiiresti. Kas see umbusk on ohtlik?
Kahtlemata. Küsimus on pigem selles, kuidas see on tekitatud ja miks see on tekkinud. Ja kas see väide on üldse õige, et kogu eliit niimoodi arvab. Eks siin on palju populismi. Huntide seas tuleb ikka uluda, nagu mulle üks kohaliku omavalitsuse juht ütles.
Jah, prokuratuur on koos asutustega vigu teinud. Aga see käib elu juurde. Väga kahju on, kui keegi satub kohtu alla ja teda nii-öelda väntsutatakse. Aga õigusriigis nii asjad käivad. Kas siis tahame, et oleks mingite vuntsidega meeste kolleegium, kes otsustab, keda menetleda ja keda mitte?
See usaldamatus puudutab ju ainult korruptsiooni uurimist. Millegipärast usaldatakse politseid, kui kohalikud konstaablid tegelevad varguste uurimisega.
Või kaitsepolitseid, kui nad Vene luurajaid püüavad.
Või Hiina luurajaid. Sellest tuleb teha omad järeldused.
Miks see umbusk tekkinud on?
Kunagi [advokaat] Leon Glikman kirjutas pika artikli, et kõik on ette otsustatud ja üle üheksakümne protsendi asjadest läheb kohtus süüdi. (Toona, 2013. aastal kaitses Glikman maadevahetuse asjas Reiljani – M. H.) Jälle oli halb. Nüüd jõuti olukorda, kus teatud kuriteokoosseisudes hakati inimesi õigeks mõistma. Jälle on halb.
Ja kus see riigikogu siis on? Miks nad kuluhüvitisi ära ei kaota? Täiesti jabur! Kõik saavad poriseks. Ning miks need toimingupiirangud sellised on?
Probleem on ka selles, et mõned Euroopa Liidu direktiivide ja konventsioonide ülevõtmised on tehtud kiirelt, läbi mõtlemata ja sisuliselt kaasamata.
Samas ma pole kategooriliselt nõus, et menetlusega inimene tühistatakse. On näiteid inimestest, keda on ka kohtus süüdi mõistetud ja keda president kutsub Roosiaeda või vastuvõtule. Järelikult me ju ei tühista neid inimesi.
Aga see on ka lihtne kaitsemehhanism. Need vandenõuteooriad on väga mugavad. Paljud vandenõudesse uskujad on kinni oma mõttemaailmas. Ta kuuleb väikse informatsiooni ja hakkab selle peale ehitama tohutut vandenõud. Või ta lihtsalt ei mõista maailma adekvaatselt.
Kas keegi tahab, et need teooriad leviks?
Absoluutselt.
Kes ja miks?
Kindlasti Venemaa, kindlasti Hiina. Mõned Euroopa Liidu riigid. Ka Ameerikast tuleb seda paremradikaalide või natsistide või terroristide poolt.
Aga meil Toompeal pole ju Vene ega Hiina agendid. Riigikogu õiguskomisjoni esimees endine justiitsminister Madis Timpson ütles, et poliitikutel on mulje, et neid saab väga lihtsalt pealt kuulata, ja kui vaja, saab väga lihtsalt alustada mingit protsessi, kui ei tee nii, nagu keegi ootab.
Heh! Selle peale lihtsalt naeran kõva häälega. Võitegi nii kirja panna. See on ju ilmne jama. Inimene on olnud minister, ta on olnud erinevates, ka salajastes tööformaatides. Mina pole täheldanud, et poliitikud päriselt usuks, et see on lihtne.
Esiteks on asutuse sees filter. Teiseks loeb otstarbekus ja ressursid. Ja prokurör ei ole loll, et ta läheb kohtult jälitustegevuseks luba taotlema, kui tal pole mingisuguseid selgeid põhjuseid.
Jälle nähakse väga suurt tonti ka teabehankes. Et tuhandeid kuulatakse pealt. Statistika tuleb sellest, et võib-olla ühte taotlusesse pannakse kümneid numbreid, sest mõni kasutabki kümneid numbreid.
Teabehankes läheb suurem osa ressurssi vastuluurele ja võitluseks ekstremistidega. Siis on tükk tühja maad ja siis tuleb terrorism. Korruptsioon on alles neljanda järgu teema.
Mida peab üks poliitik või ametnik tegema, et ta kukuks sinna teabehanke alla?
Selleks peab ise pingutama.
Kui palju?
Kõvasti. Seaduse järgi on kaitsepolitsei ülesanne riigi julgeolekut ohustava korruptsiooni ärahoidmiseks vajaliku teabe kogumine.
Võtame Ukraina näite. Kui kaitseväe ohvitser müüb maha miiniväljade kaardi, kas see on korruptsioon või vastuluure küsimus? Või kui admiral ei hakka vastu, sest ta saab pool kilekotti USA dollareid või eurosid? Mis asi see on? Korruptsioon, reetmine, kõlberüüste? Oleks äärmiselt loll ja nüri, kui neid asju arvesse ei võetaks.
Helir-Valdor Seeder tegi ettepaneku, et võtta korruptsiooni uurimine kaitsepolitsei käest ära. Just selle argumendiga, et KAPO tegelegu julgeolekuküsimustega ja PPA korruptsiooniküsimustega.
Kas ta oleks sedasama öelnud kümme aastat tagasi? Arvan, et kontekst tuleb puhtalt sellest, et keskkriminaalpolitsei hakkas Isamaa rahastamise teemat uurima. Korruptsiooni uurimise osakaal KAPOs on väike. Sellega tegelevad üksikud inimesed. On tore, et poliitikud selle pärast muretsevad. See on igati legitiimne. Aga see on ka küüniline ja populistlik.
Miks ei võiks kogu korruptsiooniuurimist anda keskkriminaalpolitseile?
Kindlasti võib. Aga siis tuleb öelda, et korruptsioon ei ole julgeolekuoht. Kui ütleme, et Eestis pole korruptsioon probleem ja see on konstaabli tase – ma ei taha kuidagi halvustada –, siis milleks seda keskkrimkale anda. Las uurivad prefektuuris.
Kui palju oma karjääri jooksul nägite, et uurijad läksid hoogu ja tekkisid silmaklapid? Nii, et ühel hetkel muutus eesmärk pika uurimisega tulemuseni jõuda kõige olulisemaks.
(Ohkab) Oli mingeid hetki enne kriminaalmenetlust. Et kas vaadata seda või teist asja. Aga kui juba kriminaalmenetlus algab... no pagan, see tähendaks, et ka prokuratuur läheks jamaga kaasa.
Meenutame, kuidas KAPO matkija konjakipudelite ja kinkekaartidega Tartu endise abilinnapea Artjom Suvorovi juures käis. Vähemalt neljandast korrast oli selge, et see pole enam matkimine, vaid kuriteo provotseerimine. Kas pärast Suvorovi õigeksmõistmist tekkis KAPOs arutelu, et miks me seda käpardlikku matkijat üha uuesti Suvorovi kabinetti saatsime?
Ma ei tea, kas on õige öelda, et ta oli käpardlik. Aga toonane üksuse juht ajas õiget asja. Seda näitas ka kriminaalmenetlus, kus tuli juurde üks episood, millest me varem ei teadnud. Kahetsusväärselt seda vanaprouat ei peetud usaldusväärseks.
Te mõtlete prouat, kes väitis, et Suvorov helistas talle, tutvustas end Mihklina ja lubas prouat meelehea eest aidata?
Just. Kui konkreetse asja kõrvale jätame, siis... See on pisisulitsemine. Kui võtad altkäemaksu, siis jääd seda ka edaspidi tegema. Elatustase tõuseb ja sulle hakkab see meeldima. Sa ei osta 7eurost veini vaid ostad 37eurose veini, kuigi seal ei pruugi maitsevahet olla.
Olen kuulnud väidet, et KAPO soovis Suvorovi asjadesse põhjalikumalt sisse vaadata hoopis tema tutvusringkonna pärast. Ja et korruptsioonikahtlustus oli kaasnev produkt.
Jäägu see nende teada, kes sellist spekulatsiooni on ajanud.
Ka vandeadvokaat Oliver Nääs toetab KAPO-lt korruptsiooniasjade äravõtmist. Sest kui julgeolekuasutusel on ka menetluspädevus, on risk, et seda hakatakse kasutama julgeolekuasutuste teiste eesmärkide saavutamiseks.
Sellisest riskist võib muidugi rääkida.
On seda juhtunud?
Minu ajal küll see asi nii ei käinud. Korruptsiooniasjade menetlejad ja vastuluure ei tööta KAPOs koos. See pole nii lihtne, et kõik istuvad ühes köögis ja arutavad, et paneks sellele nüüd ära.
Teoreetiliselt võib igasuguseid asju arutleda. Kui tahame suurriiki mängida, siis tõesti... Suurbritannias julgeolekuasutused ei menetle. Aga julgeolekuasutuste töötajad on lähetuses menetlusasutuses. Kas tahame selliseid näitemänge?
Mida mõtlesite, kui justiitsminister Liisa-Ly Pakosta endistelt politseijuhtidelt vabandust palus?
Ärritusin.
Miks?
Loomulikult, inimesed on õigeks mõistetud ja pole rohkem midagi öelda. Aga mulle tundus see populistlik. Et kas selle jaoks on mingi eraldi menetlus välja mõeldud. Kas tagantjärgi keegi veel vabandab. Kas KAPO, politsei või prokuratuuri juht peaks vabandama kõigi menetluste puhul, kus inimesed on õigeks mõistetud?
Teie ei näinud põhjust, et Elmar Vaherile helistada ja öelda, et kuule, palun vabandust?
Võib-olla ma oleks seda isegi kunagi teinud. Aga ta ütles pressikonverentsil, et ei soovi minuga suhelda. Järelikult ma ei pea seda tegema.
Olen viimasel ajal kuulnud mõnest juhtumist, kus KAPO läheb uut töötajat otsiva asutuse juhiga vestlema, et vaadake, see kandidaat pole väga usaldusväärne, me ei saa öelda, mis tal täpselt häda on, aga ärge teda parem valige. Miks selliseid asju tehakse?
Seda peab uuelt juhilt küsima.
Teie ajal tehti ju ka.
Kindlasti.
Aga miks?
Seda ju poliitikud soovivad. Et me ei jõuaks kuritegude menetlemiseni. Kui inimesel on käitumismuster ja on mingi informatsioon, siis on ju loogiline, et püüame seda ennetada ja tõkestada.
Aga teisalt pole inimest süüdi mõistetud.
Kas minimaalne, mis ühiskonnas kokku lepitud, on ainult kriminaalmenetlus? Või on ka mingid muud väärtused ja põhimõtted? Võib-olla on seda inimest korduvalt karistatud väärtegude eest, millest asutuse juht ei tea. Võib-olla elab ta üle jõu SMS-laenude abil. Või on tema sissetulek arusaamatu. See on väga individuaalne. Aga üldiselt on julgeolekuasutuste ülesanne tõkestada ja ennetada kuritegusid.
Kas inimene ise peaks sellistest vestlustest teada saama?
See sõltub olukorrast. Näiteks kas vestlus oli riigisaladuse tasemel või mitte. Võib-olla oleks viisakas teatud juhtumitel inimesele seda mitte öelda. Ja teatud juhtumitel võib-olla seda peaks ütlema. Aga kaitsepolitsei ja välisluureameti võimalus infot jagada on ülimalt piiratud. Mõnikord võetakse väga suur risk, et kui see inimeseni jõuab, siis info allikas või meetod paljastub. Selline otsus pole kergekäeline.
Riigikogus on nüüd uus versioon eelnõust, mis muudab toimingupiirangu rikkumisega seotud reegleid. Eelnõu järgi oleks toimingupiirangu rikkumine kriminaalkorras karistatav juhul, kui keegi saab sellest ebaõiglase eelise. Mida see muudab?
Sageli inimesed, kes jäävad vahele, mõtlevad koos hästi koolitatud ja kõrge tunnitasuga juristidega välja skeeme, kuidas mitte enam vahele jääda. Intellektuaalne abi headelt juristidelt on tihti väga otsustav.
Selline reegel oleks omal ajal päästnud karistusest Neinar Seli. Ma ei suuda välja mõelda, mida tegi Seli pahasti, kui ta Tallinna Sadama nõukogu esimehena osales otsuses, millega sadam spondeeris Olümpiakomiteed, mille president ta oli. Seli ei saanud sellest sentigi kasu, aga muutus kurjategijaks.
See näide on väga hea. See oli täiesti jabur. Aga selle kaasuse põhjal ei tahaks ma üldistada teisi asju. Võib-olla oli seal ka mingi poliitiline mõju, ma ei tea. KAPO seda asja ei menetlenud. Ma ei usu, et Selil oli kuritegelik kavatsus.
Mitut asja veel oskate nimetada, kus inimene mõisteti süüdi, aga te tunnete, et see pole õige?
No tõesti, mõne proua menetlemine mingite asjade eest oli jabur. See, et valitsuse liikmed ise roolis on, on rumal. Esiteks me pole nii vaene riik. Teiseks, kui minister teeb aasta lõpus väsinuna avarii ja keegi viga saab, siis see on ju häbiplekk riigile. Mina ei lubaks üldse ministreid sõitma. Isegi nädalavahetusel ja puhkuse ajal. Või poliitilised nõunikud... Kas suure koormusega inimesele ei võiks mingitel juhtudel abi osutada?
Te mõtlete Mailis Repsi kaasust?
Võib-olla. Neid kaasusi on rohkem. Aga see kõik on küsimus seadusandjale.
Justiitsminister lubas peagi tutvustada eelnõu ka sideandmete kogumise kohta. Euroopa Kohus ütleb, et riik ei tohi nende lausalist kogumist käskida.
Kui Allar Jõks oli õiguskantsler ja Eesti Euroopa Liiduga ühines, lisas tema põhiseadusesse kaitseklausli. (2003. aasta rahvahääletusega kirjutati põhiseadusesse, et Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest.)
Riik peaks küsima, kas riigi põhiseaduslik kohustus tagada inimeste elu, vara ja tervis on vähem oluline kui andmekaitse. Mis puudutab sideandmeid, siis minu meelest on Euroopa Liidu Kohtu pädevusega ületatud meie põhiseaduslikud väärtused kaitsta riiki, kodanikku ja vara. Mis on olulisem, kas isikuandmete kaitse pseudoreligioon või see, et pensionärid ei kaotaks petturitele oma sääste? Ja põhiseadus kaitseb sõnumi sisu, mitte sõnumi fakti.
Pakosta pakutud eelnõu järgi sidefirmadel enam andmete kogumise kohustust ei ole. Aga valitsus võib julgeolekukaalutlustel kehtestada selle kohustuse kuni neljaks aastaks.
Kujutate ette, milline bürokraatia sellest tuleb? Julgeolekuasutused peavad mingi pika bulla kirjutama. Miks me tegeleme enesepettusega? Advokaadid on koos mõnede ajakirjanikega seda asja hästi lobinud.
Võib-olla valitsuse määrust ei tule ja see kogumiskohustus kaotatakse lihtsalt ära.
Siis soovin kõigile meie riigis palju õnne oma tervise, elu ja vara kaitsmisel.
Muide, millest tuleb see, et Carri Ginteril, Oliver Nääsil, Paul Keresel ja teistel Eesti inimeste põhiõiguste eest seisvatel advokaatidel on tekkinud nii suur jõuõlg?
Riigiametnikel on oluliselt väiksem võimalus oma mõtteid vabalt avaldada. Ja eks suur raha mängib oma rolli. Siin on suured huvid. Ega advokaadid ei tööta ainult päris siiralt idealistlike väärtuste tõttu. Võib-olla on mingid tulevikutehingud ja asjad, kus on ette näha, et tekib probleeme. Sellega kujundatakse õiguslikku keskkonda, et saada rohkem raha ja oleks lihtsam elu.
Tahad teada, kuidas sünnivad Eesti elu mõjutavad lood? Kuula Eesti Ekspressi podcast’i!
Kommentaarid
Postita kommentaar