#GentlemenFromEstonia #KolmainuJumal #Kreml #Armandonia #Ponkssõdur #ErioperatsioonWegebau #MartinTeeSuviKirblas #TheSilenceOfOthers #AppallingSilence #FearAndLoathingInArmandonia #FearAndLoathingInEstonia #KumariImedemaa #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #NoliMeTangere #Meestemoemuuseum #GentlemensFloralCabinet #ExcavanzaKomatsu #TheVendelFiles #PerversionOfJustice #TheKirblaMethod #MEEZ072026
https://www.err.ee/1610071678/riik-andis-oigeusu-kirikule-pool-aastat-kas-kolmainu-jumal-voi-kreml
Siseministeerium andis Moskva patriarhaadiga seotud Eesti Kristlikule Õigeusu Kirikule kuus kuud, et valida endale uus metropoliit ning lõigata läbi sidemed patriarh Kirilliga. Tartu Ülikooli kaasprofessor Priit Rohtmetsa sõnul on talvel oodata uut kohtuvaidlust selle üle, kas kirik on sidemed Moskvaga katkestanud või mitte.
27. juunil jõustusid lõpuks kirikute ja koguduste seaduse muudatused, mille järgi ei tohi siinsed usuühendused enam olla seotud välisriigis asuva vaimuliku juhiga, kes kujutab ohtu Eesti julgeolekule.
Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits saatis nüüd kõigile usuühendustele kirja, milles teatas, et neil on aega kuus kuud ehk 28. detsembrini, et enda tegevus uute nõuetega kooskõlla viia. Vastasel juhul võib siseminister algatada usulise ühenduse sundlõpetamise.
Kuigi kiri saadeti kõigile usuühendustele, on peamine küsimus siiski, mis saab Moskva patriarhaadiga seotud Eesti Kristlikust Õigeusu Kirikust, endise nimega Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikust (MPEÕK).
27. juunil jõustusid lõpuks kirikute ja koguduste seaduse muudatused, mille järgi ei tohi siinsed usuühendused enam olla seotud välisriigis asuva vaimuliku juhiga, kes kujutab ohtu Eesti julgeolekule.
Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits saatis nüüd kõigile usuühendustele kirja, milles teatas, et neil on aega kuus kuud ehk 28. detsembrini, et enda tegevus uute nõuetega kooskõlla viia. Vastasel juhul võib siseminister algatada usulise ühenduse sundlõpetamise.
Kuigi kiri saadeti kõigile usuühendustele, on peamine küsimus siiski, mis saab Moskva patriarhaadiga seotud Eesti Kristlikust Õigeusu Kirikust, endise nimega Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikust (MPEÕK).
Piiskop Daniel õigeusu kirikust vastas kirjalikult lühidalt, et nemad plaanivad järgmise kuue kuu jooksul saada selgust, kuidas uut seadust rakendatakse ning otsustada, kuidas kirikuelu edasi korraldada.
Siseministeeriumi nõunik Ilmo Au rääkis, et esiteks peab kirik valima endale uue metropoliidi, sest vaimulik ega kiriku juhatuse liige ei saa enam olla inimene, kelle elamisluba ei ole julgeolekulistel kaalutlustel pikendatud.
Kiriku juht, metropoliit Eugeni, kodanikunimega Valeri Rešetnikov pidi Eestist lahkuma 2024. aasta alguses, sest kaitsepolitsei hinnangul ohustas tema tegevus Eesti julgeolekut.
"Vaimulik ei tohiks ta juba praegu jõustunud seadusesätte alusel olla. Juhatusest tuleb ta nüüd jah kuue kuu jooksul välja arvata," ütles Au.
Siseministeeriumi nõunik Ilmo Au rääkis, et esiteks peab kirik valima endale uue metropoliidi, sest vaimulik ega kiriku juhatuse liige ei saa enam olla inimene, kelle elamisluba ei ole julgeolekulistel kaalutlustel pikendatud.
Kiriku juht, metropoliit Eugeni, kodanikunimega Valeri Rešetnikov pidi Eestist lahkuma 2024. aasta alguses, sest kaitsepolitsei hinnangul ohustas tema tegevus Eesti julgeolekut.
"Vaimulik ei tohiks ta juba praegu jõustunud seadusesätte alusel olla. Juhatusest tuleb ta nüüd jah kuue kuu jooksul välja arvata," ütles Au.
Vast ehk aga keerulisem on õigeusu kirikule eemaldada kiriku õigusaktidest viited Moskva patrarhaadile.
Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill peab praegu kirikureeglite järgi allkirjaga kinnitama kõik Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku täiskogu otsused, näiteks majandusaasta aruande, eelarve ning kirikuvalitsuse liikmete valimised.
Ilmo Au ütles, et nende sidemete katkestamine on kirikule emotsionaalselt keeruline, aga samas mitte võimatu.
"Õigeusu kiriku siinne vaimulikkond peab tegelema sisekaemusliku tööga ja endale selgelt sõnastama, keda nad teenivad: kas Kolmainu Jumalat või Kremlit ja Moskva patriarhi," ütles ta.
/.../
"Ilmselt ei ole tõenäoline, et Vene õigeusu kirik laseks Eesti Kristlikust Õigeusu Kirikust lahti. Isegi olukorras, kus siinse kiriku poolt vaadates võiks see olla õigustatud ja põhjendatud, on Moskval ilmselt ikkagi huvi hoida alles senine kirikustruktuur ja sellega seoses ka mõju siinse kiriku üle," ütles Rohtmets.
Kirikute ja koguduste seaduse järgi ei ole samas aga kirikul Moskvaga sidemete katkestamiseks enam ühtegi juriidilist takistust, sest Moskvalt selleks nõu ei pea küsima.
"Lahtisidumiseks ei ole enam vaja välismaise isiku või juhtorgani osalemist otsuse vastuvõtmisel, nii et kirik saab ise oma otsused teha. Ta ei pea enam Moskvast nõusolekut küsima," selgitas siseministeeriumi nõunik.
https://www.err.ee/1610071678/riik-andis-oigeusu-kirikule-pool-aastat-kas-kolmainu-jumal-voi-kreml Riik andis õigeusu kirikule pool aastat: kas Kolmainu Jumal või Kreml
EESTI
Johannes Voltri
Siseministeerium andis Moskva patriarhaadiga seotud Eesti Kristlikule Õigeusu Kirikule kuus kuud, et valida endale uus metropoliit ning lõigata läbi sidemed patriarh Kirilliga. Tartu Ülikooli kaasprofessor Priit Rohtmetsa sõnul on talvel oodata uut kohtuvaidlust selle üle, kas kirik on sidemed Moskvaga katkestanud või mitte.
27. juunil jõustusid lõpuks kirikute ja koguduste seaduse muudatused, mille järgi ei tohi siinsed usuühendused enam olla seotud välisriigis asuva vaimuliku juhiga, kes kujutab ohtu Eesti julgeolekule.
Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits saatis nüüd kõigile usuühendustele kirja, milles teatas, et neil on aega kuus kuud ehk 28. detsembrini, et enda tegevus uute nõuetega kooskõlla viia. Vastasel juhul võib siseminister algatada usulise ühenduse sundlõpetamise.
Kuigi kiri saadeti kõigile usuühendustele, on peamine küsimus siiski, mis saab Moskva patriarhaadiga seotud Eesti Kristlikust Õigeusu Kirikust, endise nimega Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikust (MPEÕK).
Kirikute ja koguduste seaduse järgi ei ole samas aga kirikul Moskvaga sidemete katkestamiseks enam ühtegi juriidilist takistust, sest Moskvalt selleks nõu ei pea küsima.
"Lahtisidumiseks ei ole enam vaja välismaise isiku või juhtorgani osalemist otsuse vastuvõtmisel, nii et kirik saab ise oma otsused teha. Ta ei pea enam Moskvast nõusolekut küsima," selgitas siseministeeriumi nõunik.
https://www.err.ee/1610071678/riik-andis-oigeusu-kirikule-pool-aastat-kas-kolmainu-jumal-voi-kreml Riik andis õigeusu kirikule pool aastat: kas Kolmainu Jumal või Kreml
Johannes Voltri
Täna kell 06.58
27. juunil jõustusid lõpuks kirikute ja koguduste seaduse muudatused, mille järgi ei tohi siinsed usuühendused enam olla seotud välisriigis asuva vaimuliku juhiga, kes kujutab ohtu Eesti julgeolekule.
Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits saatis nüüd kõigile usuühendustele kirja, milles teatas, et neil on aega kuus kuud ehk 28. detsembrini, et enda tegevus uute nõuetega kooskõlla viia. Vastasel juhul võib siseminister algatada usulise ühenduse sundlõpetamise.
Kuigi kiri saadeti kõigile usuühendustele, on peamine küsimus siiski, mis saab Moskva patriarhaadiga seotud Eesti Kristlikust Õigeusu Kirikust, endise nimega Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikust (MPEÕK).
Siseministeeriumi nõunik Ilmo Au rääkis, et esiteks peab kirik valima endale uue metropoliidi, sest vaimulik ega kiriku juhatuse liige ei saa enam olla inimene, kelle elamisluba ei ole julgeolekulistel kaalutlustel pikendatud.
Kiriku juht, metropoliit Eugeni, kodanikunimega Valeri Rešetnikov pidi Eestist lahkuma 2024. aasta alguses, sest kaitsepolitsei hinnangul ohustas tema tegevus Eesti julgeolekut.
"Vaimulik ei tohiks ta juba praegu jõustunud seadusesätte alusel olla. Juhatusest tuleb ta nüüd jah kuue kuu jooksul välja arvata," ütles Au.
Vast ehk aga keerulisem on õigeusu kirikule eemaldada kiriku õigusaktidest viited Moskva patrarhaadile.
Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill peab praegu kirikureeglite järgi allkirjaga kinnitama kõik Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku täiskogu otsused, näiteks majandusaasta aruande, eelarve ning kirikuvalitsuse liikmete valimised.
Ilmo Au ütles, et nende sidemete katkestamine on kirikule emotsionaalselt keeruline, aga samas mitte võimatu.
"Õigeusu kiriku siinne vaimulikkond peab tegelema sisekaemusliku tööga ja endale selgelt sõnastama, keda nad teenivad: kas Kolmainu Jumalat või Kremlit ja Moskva patriarhi," ütles ta.
Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill peab praegu kirikureeglite järgi allkirjaga kinnitama kõik Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku täiskogu otsused, näiteks majandusaasta aruande, eelarve ning kirikuvalitsuse liikmete valimised.
Ilmo Au ütles, et nende sidemete katkestamine on kirikule emotsionaalselt keeruline, aga samas mitte võimatu.
"Õigeusu kiriku siinne vaimulikkond peab tegelema sisekaemusliku tööga ja endale selgelt sõnastama, keda nad teenivad: kas Kolmainu Jumalat või Kremlit ja Moskva patriarhi," ütles ta.
Kaasprofessor: Moskvaga täielikult sidemete lõhkumine on küsitav
Tartu Ülikooli kirikuloo kaasprofessor Priit Rohtmets arvas, et õigeusu kirik püüab nüüd küll põhikirjas Moskva patriarhaadi mõju mõningal määral vähendada, kuid kas see on täielikult võimalik, on küsitav.
"Ütleksin, et järgmise kuue kuu jooksul me näeme, kas kirik üleüldse soovib või näeb võimalust seda protsessi ette võtta või leiab ta pigem, et neil ei ole siin Eestis midagi teha, sest kõik otsused peavad tulema Moskvast, nii nagu seda on praeguseni järjepidevalt välja öeldud," ütles ta.
Keeruliseks teeb asja see, et lisaks põhikirjale reguleerib kristliku õigeusu kiriku tegevust ka Patriarh Aleksius II 1993. aastast pärit tomos.
Tomos on justkui sünnidokument, kus on kirjas, millised on Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku iseseisvad õigused ning kus kirik üldse Moskva patriarhaadi hierarhias paikneb.
Rohtmets sõnas, et põhikirjast võib kirik alluvuse Moskva patriarhaadile veel välja võtta, kuid viiteid tomosele kui sünnidokumendile vaevalt kirik põhikirjast soovib eemaldada.
"Mina ennustan, et Eesti Kristlik Õigeusu Kirik püüab ilmselt oma põhikirjas mingeid muudatusi teha, aga samal ajal soovib säilitada tomost kiriku tegevuse alusena," ütles Rohtmets.
Talvel on oodata uut pikka kohtuvaidlust
Rohtmets rääkis, et kogu protsess viib paratamatult talvel uute vaidlusteni, kus kohus peab otsustama, kas õigeusu kirik on oma sideme Vene õigeusu kirikuga likvideerinud või mitte. Ehk siis kas on alust kiriku tegevuse sundlõpetamiseks või mitte.
Kaasprofessor rääkis, et Ukrainas näiteks on sel samal teemal kohtus vaieldud juba üle aasta.
"Ukraina õigeusu kirik, kes samamoodi muutis enda nime, tegi ka põhikirjas samasugused muudatused ära, nagu oodatakse Eesti kristlikult õigeusu kirikult. Kehtima jäi aga jällegi seesama tomos," ütles Rohtmets.
Nüüd arutatakse ka Ukrainas, kas side Moskvaga on ikkagi katkestatud, kui seesama sünnidokument endiselt kehtib.
"Küsimuse eest vastutav riigiaparaat on viinud küsimuse kohtusse, et tuvastada side vene õigeusu kiriku ja kohaliku Moskvale alluva Ukraina õigeusu kiriku vahel," rääkis ta.
Moskvalt sidemete katkestamiseks luba ei pea küsima
Eraldi küsimus on see, et kui kohalik Eesti Kristlik Õigeusu Kirik soovikski Moskvaga sidemeid katkestada, kas siis Moskva sellega nõus oleks. Rohtmets arvas, et tõenäoliselt mitte.
"Ilmselt ei ole tõenäoline, et Vene õigeusu kirik laseks Eesti Kristlikust Õigeusu Kirikust lahti. Isegi olukorras, kus siinse kiriku poolt vaadates võiks see olla õigustatud ja põhjendatud, on Moskval ilmselt ikkagi huvi hoida alles senine kirikustruktuur ja sellega seoses ka mõju siinse kiriku üle," ütles Rohtmets.
Kirikute ja koguduste seaduse järgi ei ole samas aga kirikul Moskvaga sidemete katkestamiseks enam ühtegi juriidilist takistust, sest Moskvalt selleks nõu ei pea küsima.
"Lahtisidumiseks ei ole enam vaja välismaise isiku või juhtorgani osalemist otsuse vastuvõtmisel, nii et kirik saab ise oma otsused teha. Ta ei pea enam Moskvast nõusolekut küsima," selgitas siseministeeriumi nõunik.
Toimetaja: Mait Ots
Kommentaarid
Postita kommentaar