IVARI ILJA: RAHVUSOOPER LOOB UUE OOPERIOSAKONNA JUHATAJA KOHA _ ERR 6.07.2026
#RahvusooperEstonia #IvariIlja #Armandonia #VelloSüütus #Ponkssõdur #ErioperatsioonWegebau #MartinTeeSuviKirblas #TheSilenceOfOthers #AppallingSilence #FearAndLoathingInArmandonia #Armandonia #FearAndLoathingInEstonia  #KumariImedemaa  #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #NoliMeTangere #Meestemoemuuseum #GentlemensFloralCabinet #ExcavanzaKomatsu #TheVendelFiles #PerversionOfJustice #TheKirblaMethod #MEEZ072026 

https://kultuur.err.ee/1610071195/ivari-ilja-rahvusooper-loob-uue-ooperiosakonna-juhataja-koha  

Rahvusooper Estonia nõukogu esimees Ivari Ilja ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et juhtimismudeli muudatustega luuakse rahvusooperisse uus ooperiosakonna juhataja koht.

Rahvusooper Estonia on viimastel nädalatel sattunud tugeva avalikkuse tähelepanu alla. Kõlama on jäänud süüdistused sisepingetes, töökiusus ning võimalikus korruptsioonis, kus väidetavalt on rolle jagatud raha või isiklike eelistuste alusel. Reede pärastlõunal kogunenud teatri nõukogu otsustas tellida siseauditi, et neid kahtlusi põhjalikult uurida, lisaks pöördus rahvusooper võimaliku korruptsioonijuhtumi uurimiseks politsei poole. Nõukogu leidis ka, et organisatsioonis tuleb luua nüüdisaegsetele nõuetele vastavad süsteemid, mis aitaksid tagada turvalise ja usaldusväärse töökeskkonna.
/.../ aga see, et selle kriisi juured peituvad suuresti ka finantsilistes võimalustes, on siiski päevselge. Kõik see, mis puudutab teatri sisekliimat, ka teatri nõukogu on nende küsimustega tegelenud. Praegu selle kriitikalaine harjal said muidugi need väga paljud pretensioonid ja probleemid tihedalt käsitletud. Aga nõukogu seisukohalt ma ütleks seda, et kõikvõimalikke juriidilisi järelmeid tekitavad otsused peavad alati tuginema tõestatud ja kontrollitud faktidel ja tõsiasjadel ja praegu just kavandatav siseaudit ja päris mitmed muud meetmed peaksid seda probleemi leevendama, kaasa arvatud juhtimismudeli analüüs. 

Kui artistid augustis taas tööle tulevad, siis kõiki kaasates toimub selle uue mudeli väljatöötamine, pluss tõenäoliselt kuulutab rahvusooper lähiajal välja ka konkursi ooperiosakonna juhataja uue koha täitmiseks. Mis tähendab kõike seda, et kunstile jääb vähem raha ja rohkem läheb administreerimisele, aga arvestades tekkinud olukorda on see kindlasti väga oluline. 

Olles ise olnud koostöös väga paljude maailmakuulsate ooperilauljatega oma eelmises elus, tean ma ooperiteatrite elust päris palju. Ja seda, et nendes on pingeid, et see tegevus on väga konkurentsipõhine – kes saab esietendusel laulda, kes peab ootama reaetendusi. Kõik need küsimused on väga valusad ka mujal, kuid see ei tähenda seda, et ei peaks väga tõsist tähelepanu osutama töökeskkonnale. Sellel teel just praegu ollaksegi, võtmas ette tõsiseid samme, sest nagu me teame, on ühe ooperi või balleti ettekandmine ühe väga suure kollektiivi ühine pingutus ja seal on alati ju keegi, kes mingis valdkonnas nõudmisi esitab ja nende täideviimist ootab, sest kogu see loominguline produktsioon peab vastama publiku ootustele. See on tõesti hetk, kus artistid on mõnes mõttes õrnas seisundis, nad vajavad selles protsessis tuge, kuna nemad on need, kes lõpuks inimvõimete piiril laval teevad 32 fouetté'i või võtavad kolmanda oktavi do ja peavad seda näiteks pianissimo's laulma.

Need on kõik äärmiselt keerulised küsimused ja sisekliima kui selline, eriti arvestades seda, et rahvusooper Estonial on oma alaline trupp, kes päevast päeva teeb koos tööd, siis selle usalduse ja turvalise seisundkorra ja töökeskkonna arendamise suunas peab kindlasti väga tõsiseid pingutusi tegema. Aga ütlen veel kord, et arvestades teatrikunsti ja üldse teatri kui sellise olemust, siis täielikult välistada pingeid ja võimalikke konflikte on äärmiselt on raske. 
/.../
Ma ütlen veel kord, et täielikult välistada teatriorganismis probleeme pole võimalik. Ma olen täiesti kindel, et kuna nõukogu on ka praegu väga aktiivsel positsioonil selles küsimuses ja sugugi mitte vähem ettevõtlik nende probleemide lahendamisel ei ole tegevjuhtkond, siis ma näen küll praegu positiivset tulevikku rahvusooperis. 
/.../

ERR:

https://kultuur.err.ee/1610071195/ivari-ilja-rahvusooper-loob-uue-ooperiosakonna-juhataja-koha 

Ivari Ilja: rahvusooper loob uue ooperiosakonna juhataja koha 

TEATER
Lauri VarikEile kell 16.48 

Rahvusooper Estonia nõukogu esimees Ivari Ilja ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et juhtimismudeli muudatustega luuakse rahvusooperisse uus ooperiosakonna juhataja koht.

Rahvusooper Estonia on viimastel nädalatel sattunud tugeva avalikkuse tähelepanu alla. Kõlama on jäänud süüdistused sisepingetes, töökiusus ning võimalikus korruptsioonis, kus väidetavalt on rolle jagatud raha või isiklike eelistuste alusel. Reede pärastlõunal kogunenud teatri nõukogu otsustas tellida siseauditi, et neid kahtlusi põhjalikult uurida, lisaks pöördus rahvusooper võimaliku korruptsioonijuhtumi uurimiseks politsei poole. Nõukogu leidis ka, et organisatsioonis tuleb luua nüüdisaegsetele nõuetele vastavad süsteemid, mis aitaksid tagada turvalise ja usaldusväärse töökeskkonna.

Kui ootamatu või üllatav see nõukogule on, mis teatri sees toimub? Need rahulolematus ja pinged, ka kriitika repertuaari osas. Te olete ise ERR-is kirjutanud, et olite teadlik sellest ja see on olnud pikemat aega. Ka solistide usaldusisik Heldur Harry Põlda on öelnud, et pinged ja usaldamatus on kuhjunud ning sellest on korduvalt juhtkonnale teada antud. Miks siis ei ole suudetud olukordi lahendada? Te olete siin põhjuseks toonud sügavamad mured rahapuudusega, aga see on kõigis riigi finantseeritud asutustes nii. Ometi teistest teatritest me selliseid etteheiteid pole kuulnud.


Jah, teil on õigus, aga see, et selle kriisi juured peituvad suuresti ka finantsilistes võimalustes, on siiski päevselge. Kõik see, mis puudutab teatri sisekliimat, ka teatri nõukogu on nende küsimustega tegelenud. Praegu selle kriitikalaine harjal said muidugi need väga paljud pretensioonid ja probleemid tihedalt käsitletud. Aga nõukogu seisukohalt ma ütleks seda, et kõikvõimalikke juriidilisi järelmeid tekitavad otsused peavad alati tuginema tõestatud ja kontrollitud faktidel ja tõsiasjadel ja praegu just kavandatav siseaudit ja päris mitmed muud meetmed peaksid seda probleemi leevendama, kaasa arvatud juhtimismudeli analüüs. 

Kui artistid augustis taas tööle tulevad, siis kõiki kaasates toimub selle uue mudeli väljatöötamine, pluss tõenäoliselt kuulutab rahvusooper lähiajal välja ka konkursi ooperiosakonna juhataja uue koha täitmiseks. Mis tähendab kõike seda, et kunstile jääb vähem raha ja rohkem läheb administreerimisele, aga arvestades tekkinud olukorda on see kindlasti väga oluline.

Olles ise olnud koostöös väga paljude maailmakuulsate ooperilauljatega oma eelmises elus, tean ma ooperiteatrite elust päris palju. Ja seda, et nendes on pingeid, et see tegevus on väga konkurentsipõhine – kes saab esietendusel laulda, kes peab ootama reaetendusi. Kõik need küsimused on väga valusad ka mujal, kuid see ei tähenda seda, et ei peaks väga tõsist tähelepanu osutama töökeskkonnale. Sellel teel just praegu ollaksegi, võtmas ette tõsiseid samme, sest nagu me teame, on ühe ooperi või balleti ettekandmine ühe väga suure kollektiivi ühine pingutus ja seal on alati ju keegi, kes mingis valdkonnas nõudmisi esitab ja nende täideviimist ootab, sest kogu see loominguline produktsioon peab vastama publiku ootustele. See on tõesti hetk, kus artistid on mõnes mõttes õrnas seisundis, nad vajavad selles protsessis tuge, kuna nemad on need, kes lõpuks inimvõimete piiril laval teevad 32 fouetté'i või võtavad kolmanda oktavi do ja peavad seda näiteks pianissimo's laulma.

Need on kõik äärmiselt keerulised küsimused ja sisekliima kui selline, eriti arvestades seda, et rahvusooper Estonial on oma alaline trupp, kes päevast päeva teeb koos tööd, siis selle usalduse ja turvalise seisundkorra ja töökeskkonna arendamise suunas peab kindlasti väga tõsiseid pingutusi tegema. Aga ütlen veel kord, et arvestades teatrikunsti ja üldse teatri kui sellise olemust, siis täielikult välistada pingeid ja võimalikke konflikte on äärmiselt on raske. 

Turvalisuse, hea sisekliima tagamine ongi tegevjuhtkonna ülesanne, aga nõukogu just alles veebruaris pikendas peadirektor Ott Maateni töölepingut teiseks ametiajaks. Otsustasite uut konkurssi mitte korraldada ja ütlesite, et nõukogu hinnang tugines peadirektori senisele tööle rahvusooperi juhtimise järjepidevusel ja arengueesmärkide elluviimisel. Need samad sisepinged: kas see mõneti ei ole juhtkonna süü? See ei ole ju viimased kuud nii olnud.

See on ka jälle mitmetasandiline küsimus. Võin öelda seda, et peadirektor Ott Maateni juhtimisel on teater ju ka midagi head saavutanud. Kasvõi näiteks olgu praegu öeldud, et eelmisel hooajal andis teater 350 kontserti ja etendust, neist peaaegu 200 suurel laval. Piletimüügieelarves kehtestatud summa on täidetud, teater on käinud ka näiteks Leedu rahvusooperis edukatel külalisetendustel, järgmine aasta ootavad rahvusooperit külalisetendused Läti riiklikus ooperis ja tõepoolest kuulsal Savonlinna ooperifestivalil Soomes.

Samuti, vähemalt sel ajal kui selline otsus tehti, oli ju ka väga oluline edasiliikumine juurdeehituse osas. Siin ma võin positiivsena öelda, et täna näiteks kell 15 toimub muinsuskaitseametis Karin Hallas-Murula koostatud muinsuskaitse eritingimuste tutvustamine.

Kõiki neid asjaolusid arvestades leidis nõukogu tollal, et jätkusuutlikkuse ja pideva arengu huvides oleks igati sobilik peadirektor Ott Maatenil jätkata. Ma usun, et ka praegu ei ole nii väga akuutset probleemi sellega, et väga suur probleem oleks peadirektoris. Pigem nüüd tuleb ikkagi tähelepanu pöörata sellele, et keskastmejuhid, kes on pidevas kontaktis artistidega, nii loomingulised kui ka administratiivsed, siin luua see süsteem, mis tagaks kõigi nende probleemide leevendamise, millest juttu oli. 

Ma ütlen veel kord, et täielikult välistada teatriorganismis probleeme pole võimalik. Ma olen täiesti kindel, et kuna nõukogu on ka praegu väga aktiivsel positsioonil selles küsimuses ja sugugi mitte vähem ettevõtlik nende probleemide lahendamisel ei ole tegevjuhtkond, siis ma näen küll praegu positiivset tulevikku rahvusooperis.

Te ütlesite reedel, et olete teinud juhtkonnale ettepaneku luua teatud süsteemid, mis aitaksid kindlustada töökeskkonna vastavust tänapäeva nõuetele. Mis need süsteemid siis olla saavad? Teatud usaldamatus on inimeste vahele kuhjunud ja ega see meediakajastus ka olukorda nüüd paremaks ei tee.


Jah, olen nõus, aga neid punkte, mida nõukogul ette panna, oli vähemalt kuus. Ma ei hakka neid kõiki siin ette lugema, aga kõigi nende kaasaegsete kvaliteedijuhtimise meetodite rakendamine on kindlasti ülivajalik. Aga nagu ma ka ütlesin, on see kõik ka finantsiliselt eelarvele lisakoormust pakkuv.

Igal juhul algab kohe sügisel juhtimismudeli väljatöötamine koostöös teatri töötajatega. Siseauditi ettevalmistamine käib juba praegu ja tõenäoliselt nõukogu ise tellib selle väljaspool teatrit. Kriminaaluurimine, mis käib seoses väidetava korruptsioonijuhtumiga, ma usun, et ka see küsimus leiab oma lahenduse lähema kuu või paari jooksul. See oleneb sellest, kui efektiivne või kiire saab politsei selle probleemi lahendamisel olla.

Selleks ajaks kui töötajad augustis tööle tulevad, on kindlasti laual väga konkreetsed sammud töötajate ja tegevjuhtkonna koostööks ja muidugi siis nõukogu hoiab sellel väga tähelepanelikult silma peal. 

Kas nõukogu repertuaari kohta arvab ka midagi või tohib arvata? On olnud kriitikat, et äkki on liiga rasked või laiemat publikut mitte-toovad lavastused. Kuidas üldse publikunäitajatega rahul olla?

Nagu ma ütlesin, piletitulu täitus. Ehk siis see, mis oli kavandatud, see ka õnnestus. Repertuaari osas on see eelkõige loomingulise juhi vastutus. Mina isiklikult leian, et rahvusooper Estonia repertuaar on mitmekesine: seal on esindatud nii igavene klassika, Eesti algupärandid kui ka uuemat sorti ooperid. Nii et siin ma väga põhjust või alust väga suurteks pretensioonideks ei näe. Loomulikult on inimeste maitse ja ootused kunstile alati erinevad – keegi armastab Leonardo da Vincit, keegi Picassot. Siin jääb ikkagi alati subjektiivne seisukoht ka pädema.

Aga vähemalt nii palju, kui me nõukogus rääkisime, siis osa nõukogu liikmeid soovis suuremat aktiivsust ja osalust ka repertuaaripoliitika kujundamisel. Ma arvan, et kui neid küsimusi arutada rohkem ka nõukogus, siis kindlasti mõjub see pigem positiivselt.

On juttu olnud ka sellest, et produktsioonide kvaliteet on kuidagi väga langenud. Siin ma ka tegelikult väga suurt probleemi ei näe, eriti arvestades seda, kui vähe tegelikult rahvusooper oma produktsioonide peale raha saab kulutada. Ehk siis hinna ja kvaliteedi suhe on minu arvates väga hea. Siin muidugi erakordselt suur täna kogu estoonlaste perele alates solistidest, orkestrist.

Need lavastused, mis rahvusooperi kavas on, need on ju lavastatud kas Eesti tipplavastajate ja -kunstike poolt või siis rahvusvaheliselt tunnustatud lavastusbrigaadide osalusel. Ma ei usu, et Eesti reaalsus neid sedavõrd drastiliselt mõjutab, et nad kaotavad oma professionaalse taseme või teevad Eesti pinnal midagi sellist, mis mujal nende puhul kõne alla ei tule. Aga jällegi – alati saab paremini. 

Te vihjasite alguses ka välismaal elavate Eesti artistide osalemisele rahvusooperi mängukavas. Siin ma ütleksin positiivsena seda, et juuli keskel, lausa lähinädalate jooksul, toimub rahvusooperi juhtkonna ja välismaal elavate Eesti artistide kohtumine. Siin on olnud väga suureks abiks Ain Anger, kellega mina isiklikult olen suhelnud, ja Aile Asszonyi on lubanud osaleda. Sellel kohtumisel ma kindlasti usun, et saab infot vahetada ja jõuda ka jälile sellele, milles see pinge tegelikult seisneb, sest kui me vaatasime statistikat, siis nendes artiklites väidetav rahvusooperi poolt välismaal elavate Eesti artistide tõrjumine kinnitust küll ei leia. Aga koostöö peaks kindlasti paranema ja oleme just teel selles suunas, et olla ühes inforuumis ja neid pingeid olenemata sellest, millest need on tekkinud, leevendada.

Tuleme juurdeehituse juurde ka. Tallina linna esindajad on nüüd välja tulnud mõttega teha juurdeehitus hoopis teisele poole, Teatri väljakule, kus praegu on üks parkimisplats, ja mida saaks ka maa alt vana hoonega ühendada. Aga Eesti Ekspress kirjutas, et ruumiprogrammi hanketingimustes nagu ei jäeta võimalusi nii Teatri väljaku või reaalkooli poolsele arendusele ehk teater näeb tegelikult võimalust vaid Uue Turu platsil.

Nagu te teate, see on olnud pikka aega väga kuum teema ja sellele on ka väga suur vastasseis teatud ringkondades, mis on ka loomulik, sest tegemist on ühe väga tähtsa objektiga. Ma täpsustan üle, mis need kolm ruumiprogrammi tegelikult on. 

Esimene neist on Uue Turu platsile tekkiv juurdeehitus. See on see plats, mis jääb Pärnu maantee poole.

Teine variant ei ole päris see, mida ta ütlesite, vaid see linna poolt esitatud versioon tähendaks eraldiseisva hoone ehitamist kunagise akadeemia maja ja Solarise vahele parki, mida nimetatakse Aleksander Niine pargiks või teise sõnaga ka Teatri väljakuks. Sealt avaneb vaade praegusele välisministeeriumile.

Kolmas versioon on nii-öelda läbi praegu olemasoleva teatrihoone lõhkumise ümberehitus. Siin on muidugi selge, et teater ei suhtu sellesse väga suure vaimustusega, sest tähendaks praeguse hoone suuremahulist hävitamist. Samuti tähendaks see rahvusooperi töö lakkamist viieks-kuueks-seitsmeks aastaks, mille tulemused võivad olla lõppkokkuvõttes vägagi kurvad.

Need on need kolm versiooni, mis on ruumiprogrammide hankesse lülitatud just selle eesmärgiga, et kõik need variandid võimalikult selgelt läbi mängida ja jõua nende valikuteni, kuidas edasi liikuda. Aga kogu selle ruumiprogrammide hanke eesmärk on ikkagi, nagu ka kultuuriminister on öelnud, valmistumine rahvusvaheliseks arhitektuurivõistluseks.

Aga on siis ikkagi võimalus, et võib ühele nendest kolmest kohast see juurdeehitus tulla?

Riigikogu on kahel korral oma selget tahet väljendanud ja ta on öelnud, et ta soovib juurdeehitus kohapeal rahvusooperi ehitisele. Selles mõttes on ju järelikult olemas ka finantsvahendid, mis liiguksid läbi kultuurkapitali ehk siis selle otsuse alusel, mis puudutab riiklikult tähtsaid kultuuriobjekte.

Aga see oli just linna ettepanek, et need muud variandid mängitaks ka läbi – et oleks selgem vaade, kuidas üks või teine versioon Tallinna linnaruumis mängib. Loomulikult ei vaja rahvusooper juurdeehitust, mida ta kasutada ei saa või mis muudaks selle kasutamise ebaefektiivseks, alates dekoratsioonide kohaletoomisest või baleriinide jooksmisest maa-aluses tunnelis uude hoonesse, mis oleks Teatri väljakul. See tähendab ka seda, et seal tuleb rohkem ehitada, aga seal ruumi ehitamiseks ei ole.

Nii et need küsimused selguvad ja saavad vastuse ikkagi pärast seda, kui see ruumiprogrammide hange on loodetavasti õnnestunud ja keegi on võtnud endale kohustuse need ruumiprogrammid läbi mängida ja saanud selleks ka õiguse.

Olgu, saame sellest veel tulevikus rääkida. Aga lõpetuseks, professor Ilja, küsin täna kuulajatelt nii Estonia teatri kui ka Mere puiestee laemaalide kohta, mis on stalinismiaegsed propagandateosed. Igati kvaliteetsed, aga sisult ja märkidelt okupatsiooni ülistavad. Samas on see meie ajalugu. Milline on teie arvamus nende kinnikatmise või variantide kohta? Kuidas nendega käituda?

Siin ma võtan sõna kui mitte rahvusooper Estonia nõukogu esimees, vaid kui inimene, teatrisõber, tihedalt teatrit külastav ooperi- ja balletiarmastaja. Minu arvates on see teema olnud juba väga kaua arutusel ja see, et sellised maalid on väga rangelt riikliku muinsuskaitse all, on minu jaoks ülimalt veider.

Mina kindlasti ei pooldaks nende hävitamist, mida tegelikult teine versioon selles ümberehitusest võiks ka mingil põhjusel kaasa tuua, aga kinnikatmine on minu jaoks täiesti hea variant. Mul küll ei ole mingit soovi vaadata neid Eesti rahvariietes lillesülemitega nõukogude sõdureid tervitavaid neide ooperietenduste ajal.

Toimetaja: Karmen Rebane

Allikas: "Uudis+"

Kommentaarid

Populaarsed postitused