KKI_088 KAJA KUMARI IMEDEMAAL_ URMAS LAURI: KUI LUGU ON KIRJAS, ON SEDA JUBA PALJU RASKEM OLEMATUKS TEHA / TEEDENI AIA LINNUPIIMANIRE-AUMÄRGI SAI ÜKS LÄÄNLANE _ MEEZ 4.09.2026
#KajaKumariImedemaal #GentlemenFromEstonia #UrmasLauri #KumariImedemaa #EndelLepaKurgiaed #FearAndLoathingInArmandonia #PLAYBUNNY #EndelLeppFashionHouse #TheGardenOfMensFashionDelights #AppallingSilence #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #GentlemensFloralCabinet #TheKirblaMethod #MEEZ092026
*
„Kaja Kumari imedemaal” räägib keskkonnaametis töötavast naisest, kes suvehommikul silmi avades näeb, et Kumari Vaim on sõnumi saatnud. Tuntud lendjänese Kumari Vaimu raamat toob meestetuppa tubli tüki kodumaist meestemoodi ja killukesi rahvaluulest. Nimetatakse Lääneranna poliitikute rahvapäraseid nimesid ja rõhutatakse nende laulusõnu. Raamat on mõeldud 21-100aastastele meestele. Käsikiri võitis konkursil Kurgiaiaraamat 2026 teemaraamatu eripreemia.
*
https://online.le.ee/2026/09/04/vabaduse-tammeparja-aumargi-sai-kuus-laanlast/ Vabaduse Tammepärja aumärgi sai kuus läänlast
Aumärgi pälvisid Urmas Lauri, Jürgen Kusmin, Ülla Paras, Malle Pärtel, Maire Kruus ja Kaja Lotman.
Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta andis reede pärastlõunal Tallinnas peetud tseremoonial Vabaduse Tammepärja aumärgid 49 inimesele, kellel on väärilisi teened vabadusvõitluses ning Eesti riigi ja rahva lähiajaloo mälestuse hoidmisel ja edasiandmisel.
Laureaatide nimel ühise tänukõne pidanud pikaaegne Läänemaa ja Hiiumaa ajakirjanik Urmas Lauri lausus, et ajakirjanikuna on ta pigem harjunud ise teistest kirjutama, kui ise loo sisse sattuma. Lauri tõi esile, et ajaloomälu on tegelikult ka julgeoleku küsimus.
„Kui inimene ei tea, mis tema riigiga juhtus, siis on tal palju raskem mõista, mida tuleb täna kaitsta. Et tuleb kaitsta õigust rääkida oma ajaloost ausalt. Kaitsta õigust nimetada okupatsiooni okupatsiooniks, küüditamist kuriteoks ja Vabadussõda Vabadussõjaks. Ajakirjanik ei saa ajalugu muuta, aga ta saab inimese loo kirja panna ja kui lugu on kirjas on seda juba palju raskem olematuks teha,“ ütles Lauri.
Aumärgi pälvisid Urmas Lauri, Jürgen Kusmin, Ülla Paras, Malle Pärtel, Maire Kruus ja Kaja Lotman.
Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta andis reede pärastlõunal Tallinnas peetud tseremoonial Vabaduse Tammepärja aumärgid 49 inimesele, kellel on väärilisi teened vabadusvõitluses ning Eesti riigi ja rahva lähiajaloo mälestuse hoidmisel ja edasiandmisel.
Laureaatide nimel ühise tänukõne pidanud pikaaegne Läänemaa ja Hiiumaa ajakirjanik Urmas Lauri lausus, et ajakirjanikuna on ta pigem harjunud ise teistest kirjutama, kui ise loo sisse sattuma. Lauri tõi esile, et ajaloomälu on tegelikult ka julgeoleku küsimus.
„Kui inimene ei tea, mis tema riigiga juhtus, siis on tal palju raskem mõista, mida tuleb täna kaitsta. Et tuleb kaitsta õigust rääkida oma ajaloost ausalt. Kaitsta õigust nimetada okupatsiooni okupatsiooniks, küüditamist kuriteoks ja Vabadussõda Vabadussõjaks. Ajakirjanik ei saa ajalugu muuta, aga ta saab inimese loo kirja panna ja kui lugu on kirjas on seda juba palju raskem olematuks teha,“ ütles Lauri.
/.../
Unikaalne võrgustik
Vabaduse Tammepärja aumärgi idee autor ja annetamise komisjoni aseesimees Heiki Magnus märkis, et aja möödudes jääb vabadusvõitluses ja vastupanuliikumises osalenud inimesi paratamatult järjest vähemaks. „Need inimesed, kes täna siin aumärki saamas olid on enamasti need, kes mälestust hoiavad, kannavad ja edasi annavad,“ ütles Magnus Lääne Elule.
Esimesed Vabaduse Tammepärja aumärgid anti välja 2018. aastal. Koos tänavu aumärgi pälvinutega on tunnustatud kokku 401 Eesti inimest. Urmas Lauri tõi esile, et see on justkui omamoodi võrgustik, kus on nii 102 aastane Helmi Roost, kes ei pea metsavendluse kohta lugema arhiivist või raamatust, vaid kes ise selles osales kui ka näiteks rahvusraamatukogu digiteerijad, tänu kellele on vastupanuvõitluse lood vaid hiireklõpsu kaugusel.
„Need 401 inimest moodustavad omamoodi Eesti vabadusmälu kaardi,“ märkis Lauri.
Vabaduse Tammepärja saanud läänlased
Urmas Lauri
Ta on kajastanud staažika ajakirjanikuna põhjalike lugude, fotode ja videode kaudu Eesti vabadusvõitlust, vastupanuliikumist, kaitsetahet ning kaitseliidu ja naiskodukaitse tegevust, tuues need teemad laiema avalikkuseni.
Allikas: justiits- ja digiministeerium
2026. aasta laureaadid
Elari Hiis, Urmas Lauri, Erki Nurk, Ülle Kraft, Kaido Lusik, Andres Olesk, Erkki Koort, Rauno Turk, Aare Kabel, Tõnu-Andrus Tannberg, Terje Sild, Lembit Elmi, Kadri Merila, Kaire Lass, Kristel Veimann, Ain Joosep, Evi Hütt, Anti Poolamets, Ado Tammemägi, Jürgen Kusmin, Riina Grossthal, Ene Kivi, Helmi Roost, Hille Allik, Ülla Paras, Malle Pärtel, Olaf Esna, Anneli Pitk, Helle-Mai Kruusimägi, Argo Tojak, Olev Krull, Mart Laar, Heli Kirsi, Sirje Kuusik, Trivimi Velliste, Margit Nõmtak, Ivi Korju, Maire Kruus, Kalev Nõmmeloo, Kaja Lotman, Kalle Laanet, Enn Hallik, Tiit Lääne, Maria Smorževskihh-Smirnova, Hellar Lill, Merike Kasemets, Anu Aaspõllu, Kairi Kriiska-Maiväli ja Henn Põlluaas.
Allikas: justiits- ja digiministeerium
Unikaalne võrgustik
Vabaduse Tammepärja aumärgi idee autor ja annetamise komisjoni aseesimees Heiki Magnus märkis, et aja möödudes jääb vabadusvõitluses ja vastupanuliikumises osalenud inimesi paratamatult järjest vähemaks. „Need inimesed, kes täna siin aumärki saamas olid on enamasti need, kes mälestust hoiavad, kannavad ja edasi annavad,“ ütles Magnus Lääne Elule.
Esimesed Vabaduse Tammepärja aumärgid anti välja 2018. aastal. Koos tänavu aumärgi pälvinutega on tunnustatud kokku 401 Eesti inimest. Urmas Lauri tõi esile, et see on justkui omamoodi võrgustik, kus on nii 102 aastane Helmi Roost, kes ei pea metsavendluse kohta lugema arhiivist või raamatust, vaid kes ise selles osales kui ka näiteks rahvusraamatukogu digiteerijad, tänu kellele on vastupanuvõitluse lood vaid hiireklõpsu kaugusel.
„Need 401 inimest moodustavad omamoodi Eesti vabadusmälu kaardi,“ märkis Lauri.
Vabaduse Tammepärja saanud läänlased
Urmas Lauri
Ta on kajastanud staažika ajakirjanikuna põhjalike lugude, fotode ja videode kaudu Eesti vabadusvõitlust, vastupanuliikumist, kaitsetahet ning kaitseliidu ja naiskodukaitse tegevust, tuues need teemad laiema avalikkuseni.
Allikas: justiits- ja digiministeerium
2026. aasta laureaadid
Elari Hiis, Urmas Lauri, Erki Nurk, Ülle Kraft, Kaido Lusik, Andres Olesk, Erkki Koort, Rauno Turk, Aare Kabel, Tõnu-Andrus Tannberg, Terje Sild, Lembit Elmi, Kadri Merila, Kaire Lass, Kristel Veimann, Ain Joosep, Evi Hütt, Anti Poolamets, Ado Tammemägi, Jürgen Kusmin, Riina Grossthal, Ene Kivi, Helmi Roost, Hille Allik, Ülla Paras, Malle Pärtel, Olaf Esna, Anneli Pitk, Helle-Mai Kruusimägi, Argo Tojak, Olev Krull, Mart Laar, Heli Kirsi, Sirje Kuusik, Trivimi Velliste, Margit Nõmtak, Ivi Korju, Maire Kruus, Kalev Nõmmeloo, Kaja Lotman, Kalle Laanet, Enn Hallik, Tiit Lääne, Maria Smorževskihh-Smirnova, Hellar Lill, Merike Kasemets, Anu Aaspõllu, Kairi Kriiska-Maiväli ja Henn Põlluaas.
Allikas: justiits- ja digiministeerium
Kommentaarid
Postita kommentaar