KKI_082 KAJA KUMARI IMEDEMAAL_JUHTIMISKRIIS EES, KOMMUNIKATSIOONIKRIIS JÄREL / SELGITAJA | KUIDAS AASTA EEST VEEREMA HAKANUD LUMEPALL KAITSEMINISTRILE KOHA MAKSIS? _ DELFI 4.09.2026
#KajaKumariImedemaal #Lääneranna #GentlemenFromEstonia #HannoPevkur #KaimoKuusk #ElmarVaher #MagnusValdemarSaar #JanarHolm #KristenMichal #HärradPukis #EetilinePettus #UlguvTühjus #KumariImedemaa #EndelLepaKurgiaed #FearAndLoathingInArmandonia #PLAYBUNNY #EndelLeppFashionHouse #TheGardenOfMensFashionDelights #AppallingSilence #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #GentlemensFloralCabinet #TheKirblaMethod #MEEZ092026
Juhtimiskriis ees, kommunikatsioonikriis järel
/.../ Probleeme teati ammu. Ometi polnud avalikkusele arusaadavat tegevuskava. Ennetuseks ei teavitatud hapuks läinud Ukraina-kiirhankest ega mullu alustatud kriminaalmenetlusest. Nädalaid ja kuid teada olnud juhtumite kohta ei suudetud praegugi vastata põhiküsimustele.
Kommunikatsiooni üks olulisemaid põhimõtteid on: kui sa ei räägi oma lugu ise, räägib keegi teine seda sinu eest. Avalikkuse ees aus olemine pole pelgalt moraalne valik, vaid strateegia.võtta olukorra üle kontroll. See osutus juhtimiskriisis asutusele ületamatuks väljakutseks.
„Leppisime kokku, et teeme selgeks, mis on juhtide vastutus,“ lubas peaminister Kristen Michal neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil.
/.../ Probleeme teati ammu. Ometi polnud avalikkusele arusaadavat tegevuskava. Ennetuseks ei teavitatud hapuks läinud Ukraina-kiirhankest ega mullu alustatud kriminaalmenetlusest. Nädalaid ja kuid teada olnud juhtumite kohta ei suudetud praegugi vastata põhiküsimustele.
Kommunikatsiooni üks olulisemaid põhimõtteid on: kui sa ei räägi oma lugu ise, räägib keegi teine seda sinu eest. Avalikkuse ees aus olemine pole pelgalt moraalne valik, vaid strateegia.võtta olukorra üle kontroll. See osutus juhtimiskriisis asutusele ületamatuks väljakutseks.
„Leppisime kokku, et teeme selgeks, mis on juhtide vastutus,“ lubas peaminister Kristen Michal neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil.
Mõju
Tekkinud viivitus maksab Ukrainas elusid ja võib ühel päeval maksta neid Eestis.
„Kahju julgeolekutundele on suurem, kui pidanuks olema,“ kirjutab Delfi juhtkiri. Tahtmatult on loodud mulje, nagu oleks kaitseväes kadunud enam kui miljardi eest vara. See pole tõsi. Teadaolevalt on varud ja relvasüsteemid alles.
Tekkinud viivitus maksab Ukrainas elusid ja võib ühel päeval maksta neid Eestis.
„Kahju julgeolekutundele on suurem, kui pidanuks olema,“ kirjutab Delfi juhtkiri. Tahtmatult on loodud mulje, nagu oleks kaitseväes kadunud enam kui miljardi eest vara. See pole tõsi. Teadaolevalt on varud ja relvasüsteemid alles.
*
„Kaja Kumari imedemaal” räägib keskkonnaametis töötavast naisest, kes suvehommikul silmi avades näeb, et Kumari Vaim on sõnumi saatnud. Tuntud lendjänese Kumari Vaimu raamat toob meestetuppa tubli tüki kodumaist meestemoodi ja killukesi rahvaluulest. Nimetatakse Lääneranna poliitikute rahvapäraseid nimesid ja rõhutatakse nende laulusõnu. Raamat on mõeldud 21-100aastastele meestele. Käsikiri võitis konkursil Kurgiaiaraamat 2026 teemaraamatu eripreemia.
*
Delfi/EESTI _ 04.09.2026, 14:54
Kaitseminister Hanno Pevkur teatas kolmapäeva õhtul ametist tagasiastumisest. Poliitilise vastutuse võtmine saabus pärast pikemat aega kestnud segadust kaitseministeeriumi valitsemisalas. Selgitame, milline sündmuste ahel ministri lahkumiseni viis.
Mis juhtus?
3. september 2025 Riigikontroll juhtis auditis tähelepanu tõsistele puudustele Kaitseministeeriumi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) töös. Kontroll tuvastas riigi majandusaasta koondaruande auditis hulgaliselt probleeme kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste lepingute halduses, lepingute ja nende täitmise jälgimises, saadud kauba vastavuse ja kohalejõudmise kontrollimises ning arvelevõtmises.
Auditi käigus tuvastati põhjendamatuid ettemakseid. Näiteks tasus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 2024. aasta märtsis tarnijale ekslikult umbes 79,1 miljonit USA dollarit ning sama aasta juulis lisaks veel umbes 8,7 miljonit USA dollarit. Tarnija tagastas 47,8 miljonit USA dollarit. Sellest ülejäänu (40,0 miljonit USA dollarit) jättis tarnija ettemaksu kontole sama lepingu tulevikutehingute katteks.
Minister ja kantsler Kaimo Kuusk lubasid samal päeval, et olukord paraneb. Ministeerium palkas Kuuse sõnutsi rohkem inimesi sisekontrolli ja auditi peale. „RKIK-is teeme seda samamoodi, võtame inimesi juurde, et suurenevate mahtudega hakkama saada. Me saame hakkama, et oleks läbipaistvus, efektiivsus ja et maksumaksja võiks kindlalt meid usaldada. Usun, et me suudame seda usaldust kanda küll,“ rääkis Kuusk.
„Ma näpuga tahavaatepeeglisse väga ei vaataks, raport hõlmab ju 2024. aastat. Vaataks pigem edasi ja teeme asjad korda,“ märkis ta.
28. august 2026 Värske Riigikontrolli audit näitas juba konkreetsemalt, et kaitseministeeriumi valitsemisala juhtimis- ja kontrollisüsteemid polnud eelarve kasvuga kaasas käinud. Auditis viidati otsesele riigi vara kuritarvitamise riskile. „Ühiskond pingutab, et rahastada üha kasvavas mahus riigi kaitsevõime suurendamist, kuid audit näitab, et kaitseministeerium, kaitsevägi ja riigi kaitseinvesteeringute keskus ei ole vastu pakkunud piisavat pingutust selleks, et lahendada riigi eelmise majandusaasta koondaruandes välja toodud tõsiseid probleeme rahakasutuses ning varade ja varude arvestuses,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm.
„Terviklik ülevaade varade ja varude olemasolu, kasutatavuse, seisukorra ja väärtuse kohta peaks olema osa kaitseväe valmisolekust, kuid kaitseväe varade ja varude arvestuses on tõsine segadus. Olukorras, kus vara ja varusid pidevalt lisandub, kuid süsteemsed vead töökorralduses taastoodavad korralagedust, muutub ka varasemate aastate jooksul soetatud varadest ja varudest ülevaate saamine üha keerulisemaks. On oluline, et ei tekiks suhtumist, kus maksumaksja raha võib hakata tunduma millegi sellisena, mida eelarvest küsimusi esitamata lõputult peale kallatakse ja selle tõttu võib raha ja varaga ringikäimisse kui mingisse tehnilisse tähtsuseta küsimusse suhtuda. Selline hoiak ei aitaks kaasa probleemide lahendamisele,“ lisas Holm.
1. september 2026 Selgus, et 13. oktoobril 2025 alustas pokuratuur Kaitseministeeriumi haldusala suhtes kriminaalmenetlust tehingute seaduslikkuse kontrollimiseks.
2. september 2026 Avalikkuse ette jõudis info sellest, kuidas Eesti tasus 70 miljonit eurot ettemaksu mürskude hankimiseks India firmale Datasel, kes polnud varasemalt ainustki mürsku müünud. Kui Dataseli esindajad Tallinnas Kuusega 2025. aasta veebruaris kohtusid paistsid asjad hapuks minevat. Kevadeks oli see juba peaaegu selge. Raha oli indialaste käes kinni. Ja vastu pakkusid nad lubadusi.
Sama päeva õhtul teatas Hanno Pevkur oma tagasiastumisest. Ta selgitas Delfile, et otsustas võtta poliitilise vastutuse, sest tal polnud enam parlamendi enamuse toetust.
„Iga poliitik peab suutma lugeda parlamendi meelsust. Tänase päeva jooksul sai see mulle üsna selgeks,“ ütles Pevkur. „Kui tööandja ehk parlamendi enamuse toetust ei ole, tuleb vastutus võtta sõltumata sellest, milline on su isiklik tunnetus.“
3. september 2026 Pevkur ütles valitsuse pressikonverentsil, et kaks probleemset tarnijat on veel. Nimesid ta ei soovinud avaldada, öeldes, et RKIK avaldas valitsuskabinetis lootust, et nendega saavad asjad siiski korda.
RKIK-i praegune juht Elmar Vaher ei suuda enda sõnul tagantjärele taastada, miks osa otsuseid tehti. Endine juht Magnus-Valdemar Saar kinnitas aga, et vajalikud dokumendid on olemas. Värske selgituse järgi ei jõudnud osa lepinguid sisaldanud e-kirju koos PDF-failidega Riigikontrollini.
Juhtimiskriis ees, kommunikatsioonikriis järel
Probleeme teati ammu. Ometi polnud avalikkusele arusaadavat tegevuskava. Ennetuseks ei teavitatud hapuks läinud Ukraina-kiirhankest ega mullu alustatud kriminaalmenetlusest. Nädalaid ja kuid teada olnud juhtumite kohta ei suudetud praegugi vastata põhiküsimustele.
Kommunikatsiooni üks olulisemaid põhimõtteid on: kui sa ei räägi oma lugu ise, räägib keegi teine seda sinu eest. Avalikkuse ees aus olemine pole pelgalt moraalne valik, vaid strateegia.võtta olukorra üle kontroll. See osutus juhtimiskriisis asutusele ületamatuks väljakutseks.
„Leppisime kokku, et teeme selgeks, mis on juhtide vastutus,“ lubas peaminister Kristen Michal neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil.
Mõju
Tekkinud viivitus maksab Ukrainas elusid ja võib ühel päeval maksta neid Eestis.
„Kahju julgeolekutundele on suurem, kui pidanuks olema,“ kirjutab Delfi juhtkiri. Tahtmatult on loodud mulje, nagu oleks kaitseväes kadunud enam kui miljardi eest vara. See pole tõsi. Teadaolevalt on varud ja relvasüsteemid alles.
https://www.delfi.ee/artikkel/120608321/selgitaja-kuidas-aasta-eest-veerema-hakanud-lumepall-kaitseministrile-koha-maksis#cxrecs_s SELGITAJA | Kuidas aasta eest veerema hakanud lumepall kaitseministrile koha maksis?
Mis juhtus?
3. september 2025 Riigikontroll juhtis auditis tähelepanu tõsistele puudustele Kaitseministeeriumi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) töös. Kontroll tuvastas riigi majandusaasta koondaruande auditis hulgaliselt probleeme kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste lepingute halduses, lepingute ja nende täitmise jälgimises, saadud kauba vastavuse ja kohalejõudmise kontrollimises ning arvelevõtmises.
Auditi käigus tuvastati põhjendamatuid ettemakseid. Näiteks tasus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 2024. aasta märtsis tarnijale ekslikult umbes 79,1 miljonit USA dollarit ning sama aasta juulis lisaks veel umbes 8,7 miljonit USA dollarit. Tarnija tagastas 47,8 miljonit USA dollarit. Sellest ülejäänu (40,0 miljonit USA dollarit) jättis tarnija ettemaksu kontole sama lepingu tulevikutehingute katteks.
Minister ja kantsler Kaimo Kuusk lubasid samal päeval, et olukord paraneb. Ministeerium palkas Kuuse sõnutsi rohkem inimesi sisekontrolli ja auditi peale. „RKIK-is teeme seda samamoodi, võtame inimesi juurde, et suurenevate mahtudega hakkama saada. Me saame hakkama, et oleks läbipaistvus, efektiivsus ja et maksumaksja võiks kindlalt meid usaldada. Usun, et me suudame seda usaldust kanda küll,“ rääkis Kuusk.
„Ma näpuga tahavaatepeeglisse väga ei vaataks, raport hõlmab ju 2024. aastat. Vaataks pigem edasi ja teeme asjad korda,“ märkis ta.
28. august 2026 Värske Riigikontrolli audit näitas juba konkreetsemalt, et kaitseministeeriumi valitsemisala juhtimis- ja kontrollisüsteemid polnud eelarve kasvuga kaasas käinud. Auditis viidati otsesele riigi vara kuritarvitamise riskile. „Ühiskond pingutab, et rahastada üha kasvavas mahus riigi kaitsevõime suurendamist, kuid audit näitab, et kaitseministeerium, kaitsevägi ja riigi kaitseinvesteeringute keskus ei ole vastu pakkunud piisavat pingutust selleks, et lahendada riigi eelmise majandusaasta koondaruandes välja toodud tõsiseid probleeme rahakasutuses ning varade ja varude arvestuses,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm.
„Terviklik ülevaade varade ja varude olemasolu, kasutatavuse, seisukorra ja väärtuse kohta peaks olema osa kaitseväe valmisolekust, kuid kaitseväe varade ja varude arvestuses on tõsine segadus. Olukorras, kus vara ja varusid pidevalt lisandub, kuid süsteemsed vead töökorralduses taastoodavad korralagedust, muutub ka varasemate aastate jooksul soetatud varadest ja varudest ülevaate saamine üha keerulisemaks. On oluline, et ei tekiks suhtumist, kus maksumaksja raha võib hakata tunduma millegi sellisena, mida eelarvest küsimusi esitamata lõputult peale kallatakse ja selle tõttu võib raha ja varaga ringikäimisse kui mingisse tehnilisse tähtsuseta küsimusse suhtuda. Selline hoiak ei aitaks kaasa probleemide lahendamisele,“ lisas Holm.
1. september 2026 Selgus, et 13. oktoobril 2025 alustas pokuratuur Kaitseministeeriumi haldusala suhtes kriminaalmenetlust tehingute seaduslikkuse kontrollimiseks.
2. september 2026 Avalikkuse ette jõudis info sellest, kuidas Eesti tasus 70 miljonit eurot ettemaksu mürskude hankimiseks India firmale Datasel, kes polnud varasemalt ainustki mürsku müünud. Kui Dataseli esindajad Tallinnas Kuusega 2025. aasta veebruaris kohtusid paistsid asjad hapuks minevat. Kevadeks oli see juba peaaegu selge. Raha oli indialaste käes kinni. Ja vastu pakkusid nad lubadusi.
Sama päeva õhtul teatas Hanno Pevkur oma tagasiastumisest. Ta selgitas Delfile, et otsustas võtta poliitilise vastutuse, sest tal polnud enam parlamendi enamuse toetust.
„Iga poliitik peab suutma lugeda parlamendi meelsust. Tänase päeva jooksul sai see mulle üsna selgeks,“ ütles Pevkur. „Kui tööandja ehk parlamendi enamuse toetust ei ole, tuleb vastutus võtta sõltumata sellest, milline on su isiklik tunnetus.“
3. september 2026 Pevkur ütles valitsuse pressikonverentsil, et kaks probleemset tarnijat on veel. Nimesid ta ei soovinud avaldada, öeldes, et RKIK avaldas valitsuskabinetis lootust, et nendega saavad asjad siiski korda.
RKIK-i praegune juht Elmar Vaher ei suuda enda sõnul tagantjärele taastada, miks osa otsuseid tehti. Endine juht Magnus-Valdemar Saar kinnitas aga, et vajalikud dokumendid on olemas. Värske selgituse järgi ei jõudnud osa lepinguid sisaldanud e-kirju koos PDF-failidega Riigikontrollini.
_________________________________________
Juhtimiskriis ees, kommunikatsioonikriis järel
Probleeme teati ammu. Ometi polnud avalikkusele arusaadavat tegevuskava. Ennetuseks ei teavitatud hapuks läinud Ukraina-kiirhankest ega mullu alustatud kriminaalmenetlusest. Nädalaid ja kuid teada olnud juhtumite kohta ei suudetud praegugi vastata põhiküsimustele.
Kommunikatsiooni üks olulisemaid põhimõtteid on: kui sa ei räägi oma lugu ise, räägib keegi teine seda sinu eest. Avalikkuse ees aus olemine pole pelgalt moraalne valik, vaid strateegia.võtta olukorra üle kontroll. See osutus juhtimiskriisis asutusele ületamatuks väljakutseks.
„Leppisime kokku, et teeme selgeks, mis on juhtide vastutus,“ lubas peaminister Kristen Michal neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil.
________________________________________________-
Mõju
Tekkinud viivitus maksab Ukrainas elusid ja võib ühel päeval maksta neid Eestis.
„Kahju julgeolekutundele on suurem, kui pidanuks olema,“ kirjutab Delfi juhtkiri. Tahtmatult on loodud mulje, nagu oleks kaitseväes kadunud enam kui miljardi eest vara. See pole tõsi. Teadaolevalt on varud ja relvasüsteemid alles.
Kommentaarid
Postita kommentaar