KKI_079 KAJA KUMARI IMEDEMAAL_ KIRIKULÕHE ⟩ KOGUDUSE LIIKMED SÜÜDISTAVAD ÕPETAJAT LIIGSES VAGADUSES _ SAKALA 4.09.2026
Viljandi Pauluse koguduse õpetaja ja osa liikmete vahel käib kisma. Üks pool tembeldab teist usuhulluks, teine süüdistab esimest kõlvatus käitumises ja ahistamises.
#KajaKumariImedemaal #EELK #Kirikulõhe #ViljandiPauluseKogudus #GentlemenFromEstonia #MarekRoots #AllanPraats #MartPaju #UrmasViilma #MarkoTiitus #KumariImedemaa #EndelLepaKurgiaed #FearAndLoathingInArmandonia #PLAYBUNNY #EndelLeppFashionHouse #TheGardenOfMensFashionDelights #AppallingSilence #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #GentlemensFloralCabinet #TheKirblaMethod #MEEZ092026
/.../ Pauluse kiriku eelmine õpetaja Allan Praats oskas Paju sõnul inimestega suhelda ja oli rahvamees. "Ta kohtles kõiki inimesi võrdselt. Marek Roots ei oska inimestega suhelda ja igapäevaasjadest rääkida. Ta pigem väldib ilmalikku elu."
Moonika Paju abikaasa Mart Paju kohta tegi pastor Roots aga politseisse avalduse. Sakala andmetel oli Roots palunud üht teist koguduse liiget olla talle ihukaitsjaks, sest perekond Paju ohustanud kirikuõpetaja hinnangul tema elu ja tervist. Mitu Sakalaga vestelnud inimest ütlesid, et Roots on nimetanud Pajusid närvi- või vaimuhaigeteks, lausa ohtlikeks inimesteks.
Viljandi Pauluse koguduse õpetaja Marek Roots kinnitas Sakalale, et oli tõepoolest teinud politseile avalduse, sest Mart Paju oli talle ähvardussõnumeid saatnud. "Pidades nõu koguduse liikmetega, samuti politsei peakaplaniga, tegin need avaldused. Esimest korda oma 50 eluaasta ja 23 vaimulikuks oleku aasta jooksul," lausus Roots.
Kirikuõpetaja avaldusest asja siiski ei saanud, sest politsei ei leidnud põhjust, miks algatada menetlus.
Moonika Paju abikaasa Mart Paju kohta tegi pastor Roots aga politseisse avalduse. Sakala andmetel oli Roots palunud üht teist koguduse liiget olla talle ihukaitsjaks, sest perekond Paju ohustanud kirikuõpetaja hinnangul tema elu ja tervist. Mitu Sakalaga vestelnud inimest ütlesid, et Roots on nimetanud Pajusid närvi- või vaimuhaigeteks, lausa ohtlikeks inimesteks.
Viljandi Pauluse koguduse õpetaja Marek Roots kinnitas Sakalale, et oli tõepoolest teinud politseile avalduse, sest Mart Paju oli talle ähvardussõnumeid saatnud. "Pidades nõu koguduse liikmetega, samuti politsei peakaplaniga, tegin need avaldused. Esimest korda oma 50 eluaasta ja 23 vaimulikuks oleku aasta jooksul," lausus Roots.
Kirikuõpetaja avaldusest asja siiski ei saanud, sest politsei ei leidnud põhjust, miks algatada menetlus.
Pauluse kiriku endine organist, muusikaõpetaja Anu Röömel on 65 aastat olnud kogudusega seotud: seal ristitud, leeritatud ja laulatatud, tema lapsed on seal ristitud ja vanemad ära saadetud. Pärast vallandamist ei ole ta enam teenistustel käinud, kuid ei kavatse Rootsi tõttu kogudusest välja astuda.
"Liigun praegu pigem põõsaste varjus, et kiriku eest mitte otse läbi minna. Valus on," tunnistas Röömel.
Kui ta kutsuti 8. juunil koguduse juhtkonnaga kohtumisele, mille teemana oli kirjas "Organisti roll kirikutöös", arvas Anu, et juttu tuleb eelkõige lastest ja muusikast. "Koosolekul aga öeldi, et koguduse olukord ei ole hea, ja teatati, et mind vallandatakse."
"Liigun praegu pigem põõsaste varjus, et kiriku eest mitte otse läbi minna. Valus on," tunnistas Röömel.
Kui ta kutsuti 8. juunil koguduse juhtkonnaga kohtumisele, mille teemana oli kirjas "Organisti roll kirikutöös", arvas Anu, et juttu tuleb eelkõige lastest ja muusikast. "Koosolekul aga öeldi, et koguduse olukord ei ole hea, ja teatati, et mind vallandatakse."
/.../
Viljandi praost Hedi Vilumaa lahendab ühe ametiülesandena kogudustes tekkinud probleeme.
"Viljandi Pauluse asjus oleme koos õpetaja, koguduse juhtorganite liikmete ja töötegijaga rääkinud ja arutanud koguduses mitmel tasandil tekkinud suhte- ja väärtuskriisi. Oleme leidnud ja peame leidma edasiviiva tee koguduse elu rahuliku toimimiseni," ütles praost.
30. augustil olnud koguduse nõukogu erakorralised valimised ei olnud Paju arvates valimised, vaid kohtadele määramine. "Valida oli 15 kandidaadi vahel ja kõik osutusid valituks: 12 said nõukogu liikmeks ja kolm asendusliikmeks. Meie kandidatuuri ei esitatudki. Juhatus ja õpetaja otsustasid kandidaadid. Neil oli vaja leida inimesed, kes on lambad ega hakka vastu. Koguduses käib ussitamine ja valetamine nagu sektis kombeks," lisas Paju.
/.../
Praost loodab kodurahu
Viljandi praost Hedi Vilumaa lahendab ühe ametiülesandena kogudustes tekkinud probleeme.
"Viljandi Pauluse asjus oleme koos õpetaja, koguduse juhtorganite liikmete ja töötegijaga rääkinud ja arutanud koguduses mitmel tasandil tekkinud suhte- ja väärtuskriisi. Oleme leidnud ja peame leidma edasiviiva tee koguduse elu rahuliku toimimiseni," ütles praost.
/.../
Praost ütles, et ühe meetodina on juhtorganite uuesti valimine kriisiolukorras võimalik lahendus, sest töörahu koguduses peab leitama ja püsima.
"Loodan väga, et see nõnda ka läheb. Näen, et Viljandi Pauluse koguduses on tehtud ja tehakse väga head tööd väga paljude inimeste kaasabil, ning praostina toetan igati koguduse head käekäiku. Loodan, et uued valitud juhtorganid – nõukogu, juhatus ja teised – suudavad koos õpetajaga luua ja tagada avatud ja turvalise keskkonna. Tugev üksmeel ja ühine eesmärk rahus töötada on selleks nähtavalt olemas," lausus Vilumaa.
"Loodan väga, et see nõnda ka läheb. Näen, et Viljandi Pauluse koguduses on tehtud ja tehakse väga head tööd väga paljude inimeste kaasabil, ning praostina toetan igati koguduse head käekäiku. Loodan, et uued valitud juhtorganid – nõukogu, juhatus ja teised – suudavad koos õpetajaga luua ja tagada avatud ja turvalise keskkonna. Tugev üksmeel ja ühine eesmärk rahus töötada on selleks nähtavalt olemas," lausus Vilumaa.
/.../
Sakala küsis koguduse juhatuse esimehelt Aino Saavastelt, kuidas valiti uue nõukogu kandidaadid, miks osa inimesi kõrvale jäeti ja Anu Röömel minema aeti ning milline peaks olema väärikas Pauluse koguduse liige.
Saavaste küsimustele pikemalt ei vastanud, öeldes, et on kiriku remondiga hõivatud. "Vabandan. Lugesin läbi pastor Rootsi vastused ja olen nendega päri," lisas ta.
Marek Roots valiti Viljandi Pauluse koguduse õpetajaks 24. märtsil 2024, ametisse asus ta 1. juunist.
Sama aasta 2. mail tegi peapiiskop Urmas Viilma otsuse, et Roots määratakse piiskop Marko Tiituse ja Jaani koguduse nõukogu heakskiidul ka Viljandi Jaani koguduse abiõpetajaks.
Marek Roots valiti Viljandi Pauluse koguduse õpetajaks 24. märtsil 2024, ametisse asus ta 1. juunist.
Sama aasta 2. mail tegi peapiiskop Urmas Viilma otsuse, et Roots määratakse piiskop Marko Tiituse ja Jaani koguduse nõukogu heakskiidul ka Viljandi Jaani koguduse abiõpetajaks.
*
„Kaja Kumari imedemaal” räägib keskkonnaametis töötavast naisest, kes suvehommikul silmi avades näeb, et Kumari Vaim on sõnumi saatnud. Tuntud lendjänese Kumari Vaimu raamat toob meestetuppa tubli tüki kodumaist meestemoodi ja killukesi rahvaluulest. Nimetatakse Lääneranna poliitikute rahvapäraseid nimesid ja rõhutatakse nende laulusõnu. Raamat on mõeldud 21-100aastastele meestele. Käsikiri võitis konkursil Kurgiaiaraamat 2026 teemaraamatu eripreemia.
*
https://sakala.postimees.ee/8537909/kirikulohe-koguduse-liikmed-suudistavad-opetajat-liigses-vagaduses
Juuni algul kaotas koha kauaaegne koguduse ja selle juhatuse liige, organist Anu Röömel. Samuti lõpetati kohvikute korraldamine, sealhulgas folgikohvik. Jutuõhtuid ja muusikakooli õpilaste esinemisi vanal moel enam ei korraldatud, sest need olevat Rootsi arvates olnud liiga ilmalikud. "Seda polevat kogudusele vaja, nagu ütlesid tema evangelistid. Osa muusikast olevat saatanast. Rõõm ja inimestele huvipakkuv lõppes," lausus Paju.
Pauluse kiriku eelmine õpetaja Allan Praats oskas Paju sõnul inimestega suhelda ja oli rahvamees. "Ta kohtles kõiki inimesi võrdselt. Marek Roots ei oska inimestega suhelda ja igapäevaasjadest rääkida. Ta pigem väldib ilmalikku elu."
Moonika Paju abikaasa Mart Paju kohta tegi pastor Roots aga politseisse avalduse. Sakala andmetel oli Roots palunud üht teist koguduse liiget olla talle ihukaitsjaks, sest perekond Paju ohustanud kirikuõpetaja hinnangul tema elu ja tervist. Mitu Sakalaga vestelnud inimest ütlesid, et Roots on nimetanud Pajusid närvi- või vaimuhaigeteks, lausa ohtlikeks inimesteks.
Viljandi Pauluse koguduse õpetaja Marek Roots kinnitas Sakalale, et oli tõepoolest teinud politseile avalduse, sest Mart Paju oli talle ähvardussõnumeid saatnud. "Pidades nõu koguduse liikmetega, samuti politsei peakaplaniga, tegin need avaldused. Esimest korda oma 50 eluaasta ja 23 vaimulikuks oleku aasta jooksul," lausus Roots.
Kirikuõpetaja avaldusest asja siiski ei saanud, sest politsei ei leidnud põhjust, miks algatada menetlus.
Pauluse kiriku endine organist, muusikaõpetaja Anu Röömel on 65 aastat olnud kogudusega seotud: seal ristitud, leeritatud ja laulatatud, tema lapsed on seal ristitud ja vanemad ära saadetud. Pärast vallandamist ei ole ta enam teenistustel käinud, kuid ei kavatse Rootsi tõttu kogudusest välja astuda.
"Liigun praegu pigem põõsaste varjus, et kiriku eest mitte otse läbi minna. Valus on," tunnistas Röömel.
Kui ta kutsuti 8. juunil koguduse juhtkonnaga kohtumisele, mille teemana oli kirjas "Organisti roll kirikutöös", arvas Anu, et juttu tuleb eelkõige lastest ja muusikast. "Koosolekul aga öeldi, et koguduse olukord ei ole hea, ja teatati, et mind vallandatakse."
Muu hulgas sai ta seal teada, et on õpetajat ahistanud, teda soovimatult puudutanud. Selle juhtumi kohta rääkis Röömel, et oli oma tütart Madridi saates väga emotsionaalses seisundis ning läks kirikusse lohutust otsima, sest elab otse kiriku vastas ja on harjunud sealt läbi astuma.
Samal ajal kirikus viibinud õpetaja Roots lubanud tema eest palvetada, mispeale puudutas Anu teda põsest ja kallistas. Röömeli jaoks oli see inimlik, ema ja õpetaja vaheline hell hetk.
Järgmisel päeval ütles Roots aga Röömelile, et talle selline käitumine ei sobi. "Ehmusin kivikujuks. Ma ei saanud alguses üldse aru, millest ta räägib ja mida ma valesti olin teinud. Tundsin end täieliku kurjategijana," meenutas Röömel ja kinnitas, et midagi siivutut ei toimunud siis ega hiljem.
Roots kinnitas ka seda, et pärast Mart Paju käest saadud ähvardusi oli ta palunud paaril koguduse liikmel jälgida pühapäeval olukorda kirikus, et vajaduse korral kutsuda politsei.
Röömel kirjeldas Sakalale veel üht juhtumit, mida talle ette heideti. Ta läks ühel õhtul kirikusse, kus käis parasjagu leerikooli tund, et saada kirikumehe käest pikendusjuhet. Hiljem heideti talle ette, et niimoodi soovis ta õpetajaga eraviisiliselt kokku saada või teda puudutada.
Anu Röömel ei mäleta oma sõnul mingeid puudutusi, ent talle öeldi, et ta olevat kord õpetaja kätt puudutanud. Muu hulgas oli Röömelile süüks pandud ka seda, et ta sättivat juukseid soengusse ja riietuvat samamoodi nagu kirikuõpetaja abikaasa, kõik ikka selleks, et pastorile külge lüüa.
Õpetaja Roots sõnas ametist vabastatud organistist rääkides, et teema on väga delikaatne ning tema ega ka koguduse juhatus ole kunagi soovinud seda ajakirjanduses pikemalt arutada. "Tegemist on kirikusisese väärtuskonfliktiga, mille tõttu usalduslik töösuhe koguduse juhi ja organisti vahel muutus võimatuks," lausus pastor.
Samas eitas Roots, et Röömelile olevat süüks pandud pastori abikaasale sarnanevat soengut ja rõivastust.
Moonika Paju kirjutas Pauluse koguduse lahkhelidest peapiiskop Urmas Viilmale ja sai vastuse, et praost Hedi Vilumaa ja piiskop Marko Tiitus tegelevad asja lahendamisega. "Tegelikult koheldakse inimesi endiselt halvasti," lausus Paju.
30. augustil olnud koguduse nõukogu erakorralised valimised ei olnud Paju arvates valimised, vaid kohtadele määramine. "Valida oli 15 kandidaadi vahel ja kõik osutusid valituks: 12 said nõukogu liikmeks ja kolm asendusliikmeks. Meie kandidatuuri ei esitatudki. Juhatus ja õpetaja otsustasid kandidaadid. Neil oli vaja leida inimesed, kes on lambad ega hakka vastu. Koguduses käib ussitamine ja valetamine nagu sektis kombeks," lisas Paju.
Õpetaja Roots ei saa Paju kriitikaga oma sõnul kuidagi nõustuda ja nimetas seda pahatahtlikuks. Tema sõnul annab EELK kirikuseadus kogudusele võimaluse korraldada nõukogu erakorralised valimised juhul, kui nõukogu ei täida oma ülesandeid või kahjustab koguduse tegevust. "Sellise olukorra ilmnedes teeb koguduse õpetaja kirikuvalitsusele taotluse, mida kirikuvalitsus tõsiselt kaalub," kirjeldas Roots valimiste korraldamise korda.
Rootsi kinnitusel ei saa ükski kogudus nõukogu erakorralisi valimisi korraldada omavoliliselt ega põhjuseta. "Loa selleks saab anda ainult konsistoorium, kes määrab ühtlasi erakorraliste valimiste korra. Kiriku põhikiri sätestab, et iga koguduse nõukogu esimene ülesanne on olla koguduse vaimulikele toeks koguduse usulisel ja kõlbelisel ülesehitamisel ning edendada koguduse tegevust," rääkis Roots. Sellega vihjas ta asjaolule, et osa varasemaid nõukogu liikmeid õõnestas pastori ponnistusi koguduse usulisel ja kõlbelisel ülesehitamisel.
Juhatus ja õpetaja jõudsid pikema aja jooksul kogetud sündmusteahela järel arusaamisele, et mõned koguduse nõukogu liikmed ei täida neile seatud ülesannet, vaid rikuvad järjekindlalt koguduse töörahu ning käituvad kogudust kahjustavalt.
"Nimetatud liikmed pole juhatuse hinnangul pingete lahendamiseks kasutanud ühtegi EELK-s kehtivat seaduslikku võimalust, vaid mõni neist alustas esimesel võimalusel halvustavaid ja koguduse mainet rikkuvaid sotsiaalmeediakampaaniaid ja muud sellist," lisas Roots.
Koguduse juhatus arutas olukorda konsistooriumi ja Viljandi praosti Hedi Vilumaaga. "Kirikuvalitsus jõudis seisukohale, et sellises olukorras on erakorralised valimised põhjendatud. Valimine oli pühapäeval Viljandi Pauluse kirikus, seda viis läbi Viljandi praostkonna praost Hedi Vilumaa," rääkis Roots.
Praost loodab kodurahu
Viljandi praost Hedi Vilumaa lahendab ühe ametiülesandena kogudustes tekkinud probleeme.
"Viljandi Pauluse asjus oleme koos õpetaja, koguduse juhtorganite liikmete ja töötegijaga rääkinud ja arutanud koguduses mitmel tasandil tekkinud suhte- ja väärtuskriisi. Oleme leidnud ja peame leidma edasiviiva tee koguduse elu rahuliku toimimiseni," ütles praost.
Tema sõnul ei jõua anonüümkirjade, konkreetsete probleemipüstituste ja ettepanekuteta lahenduseni. "Kriisis viivad elu edasi poolte omavaheline läbikäimine, konstruktiivne kriitika ning konkreetsete ettepanekute ühine kaalumine ja rakendamine ühise hea nimel."
Tekkinud kriisiolukorras palus Viljandi Pauluse kogudus EELK kirikuvalitsuselt seaduslikku õigust koguduse nõukogu erakorraliste valimiste läbiviimiseks ja sai selle.
"Praostina juhatasin valimisteks kokkukutsutud koguduse täiskogu koosolekut ja vastutasin valimiste läbiviimise eest. Erakorraliste valimiste puhul oli tegemist erikorraga, mille kirikuvalitsus määras kehtivat valimiskorda järgides," selgitas Vilumaa.
Praost ütles, et ühe meetodina on juhtorganite uuesti valimine kriisiolukorras võimalik lahendus, sest töörahu koguduses peab leitama ja püsima.
"Loodan väga, et see nõnda ka läheb. Näen, et Viljandi Pauluse koguduses on tehtud ja tehakse väga head tööd väga paljude inimeste kaasabil, ning praostina toetan igati koguduse head käekäiku. Loodan, et uued valitud juhtorganid – nõukogu, juhatus ja teised – suudavad koos õpetajaga luua ja tagada avatud ja turvalise keskkonna. Tugev üksmeel ja ühine eesmärk rahus töötada on selleks nähtavalt olemas," lausus Vilumaa.
Koguduse nõukogu kandidaadid olid esitanud juhatus ja koguduse õpetaja, pidades silmas eelnimetatud koguduse nõukogu ülesannet.
Sakala küsis koguduse juhatuse esimehelt Aino Saavastelt, kuidas valiti uue nõukogu kandidaadid, miks osa inimesi kõrvale jäeti ja Anu Röömel minema aeti ning milline peaks olema väärikas Pauluse koguduse liige.
Saavaste küsimustele pikemalt ei vastanud, öeldes, et on kiriku remondiga hõivatud. "Vabandan. Lugesin läbi pastor Rootsi vastused ja olen nendega päri," lisas ta.
Marek Roots valiti Viljandi Pauluse koguduse õpetajaks 24. märtsil 2024, ametisse asus ta 1. juunist.
Sama aasta 2. mail tegi peapiiskop Urmas Viilma otsuse, et Roots määratakse piiskop Marko Tiituse ja Jaani koguduse nõukogu heakskiidul ka Viljandi Jaani koguduse abiõpetajaks.
Viljandi Pauluse koguduse õpetaja Marek Roots tegi esimest korda elus avalduse politseisse oma koguduse liikme tegevuse tõttu.
KIRIKULÕHE ⟩ Koguduse liikmed süüdistavad õpetajat liigses vagaduses
Kadri Paas
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Viljandi Pauluse koguduses, millesse kuulub ligi 900 inimest, on viimase aasta-poolteise jooksul pulbitsenud tüli, mis kulmineerus tänavu 30. augustil erakorraliste nõukogu ja juhatuse valimisega, kuigi uued juhtorganid olid valitud alles 2025. aasta veebruaris.
Ussitamise ja intriigitsemise põhjused on mitmekesised. Mõne koguduse liikme väitel otsustavat õpetaja Marek Roots kõike üksinda või ainult oma väheste lemmikute ringis. Ta olevat puksinud kirikust välja Viljandi muusikakooli õpilased eesotsas nende õpetaja ja senise organisti Anu Röömeliga. Kiriku juures korraldatud kohvikud olevat aga nende liigse ilmalikkuse tõttu minevik. Ühtlasi kaheldakse üksteise usus ja selle siiruses.
Koguduse varasem nõukogu ja revisjonikomisjoni liige Moonika Paju ütles, et uue õpetaja tulekuga hakkas koguduse siseelu tasapisi halvenema. "Õpetaja Roots hakkas koguduse liikmetega rääkimise ja arutamise asemel ise sihikindlalt otsuseid langetama, kooskõlastamata neid koguduse nõukoguga. Ühtedega, kes sobivad, ollakse kenad, viisakad ja toredad ning teistega, kes neile ei sobi, käitutakse ülbelt, neid eiratakse ja öeldakse, et nad pole piisavalt usklikud. Ei öelda tere ja keeratakse pea ära," rääkis Paju.
Koosviibimisi oli tema hinnangul varem rohkem, kõik oli vabam ja rõõmsam. "Mulle on Marek Roots isiklikult öelnud, et ma ei oska kollektiivis koostööd teha, kuigi olen kiriku juures peaaegu kümme aastat vabatahtlikku tööd teinud," märkis Paju.
Aasta alguses olnud nõukogu ja juhatuse valimised olid tema sõnul kallutatud ja juhatusse pääsesid inimesed, keda õpetaja Roots soosis. Pärast valimisi olukord halvenes. "Inimesed püüdsid õpetajaga suhelda ja asja arutada, kuid ta ei võtnud neid kuulda. Kauaaegseid ja aktiivseid liikmeid hakkas õpetaja ignoreerima, püüdis neist igal võimalusel lahti saada," kirjeldas Paju.
KIRIKULÕHE ⟩ Koguduse liikmed süüdistavad õpetajat liigses vagaduses
Viljandi Pauluse koguduse õpetaja ja osa liikmete vahel käib kisma. Üks pool tembeldab teist usuhulluks, teine süüdistab esimest kõlvatus käitumises ja ahistamises.
Ussitamise ja intriigitsemise põhjused on mitmekesised. Mõne koguduse liikme väitel otsustavat õpetaja Marek Roots kõike üksinda või ainult oma väheste lemmikute ringis. Ta olevat puksinud kirikust välja Viljandi muusikakooli õpilased eesotsas nende õpetaja ja senise organisti Anu Röömeliga. Kiriku juures korraldatud kohvikud olevat aga nende liigse ilmalikkuse tõttu minevik. Ühtlasi kaheldakse üksteise usus ja selle siiruses.
Koguduse varasem nõukogu ja revisjonikomisjoni liige Moonika Paju ütles, et uue õpetaja tulekuga hakkas koguduse siseelu tasapisi halvenema. "Õpetaja Roots hakkas koguduse liikmetega rääkimise ja arutamise asemel ise sihikindlalt otsuseid langetama, kooskõlastamata neid koguduse nõukoguga. Ühtedega, kes sobivad, ollakse kenad, viisakad ja toredad ning teistega, kes neile ei sobi, käitutakse ülbelt, neid eiratakse ja öeldakse, et nad pole piisavalt usklikud. Ei öelda tere ja keeratakse pea ära," rääkis Paju.
Koosviibimisi oli tema hinnangul varem rohkem, kõik oli vabam ja rõõmsam. "Mulle on Marek Roots isiklikult öelnud, et ma ei oska kollektiivis koostööd teha, kuigi olen kiriku juures peaaegu kümme aastat vabatahtlikku tööd teinud," märkis Paju.
Aasta alguses olnud nõukogu ja juhatuse valimised olid tema sõnul kallutatud ja juhatusse pääsesid inimesed, keda õpetaja Roots soosis. Pärast valimisi olukord halvenes. "Inimesed püüdsid õpetajaga suhelda ja asja arutada, kuid ta ei võtnud neid kuulda. Kauaaegseid ja aktiivseid liikmeid hakkas õpetaja ignoreerima, püüdis neist igal võimalusel lahti saada," kirjeldas Paju.
Juuni algul kaotas koha kauaaegne koguduse ja selle juhatuse liige, organist Anu Röömel. Samuti lõpetati kohvikute korraldamine, sealhulgas folgikohvik. Jutuõhtuid ja muusikakooli õpilaste esinemisi vanal moel enam ei korraldatud, sest need olevat Rootsi arvates olnud liiga ilmalikud. "Seda polevat kogudusele vaja, nagu ütlesid tema evangelistid. Osa muusikast olevat saatanast. Rõõm ja inimestele huvipakkuv lõppes," lausus Paju.
Pauluse kiriku eelmine õpetaja Allan Praats oskas Paju sõnul inimestega suhelda ja oli rahvamees. "Ta kohtles kõiki inimesi võrdselt. Marek Roots ei oska inimestega suhelda ja igapäevaasjadest rääkida. Ta pigem väldib ilmalikku elu."
Moonika Paju abikaasa Mart Paju kohta tegi pastor Roots aga politseisse avalduse. Sakala andmetel oli Roots palunud üht teist koguduse liiget olla talle ihukaitsjaks, sest perekond Paju ohustanud kirikuõpetaja hinnangul tema elu ja tervist. Mitu Sakalaga vestelnud inimest ütlesid, et Roots on nimetanud Pajusid närvi- või vaimuhaigeteks, lausa ohtlikeks inimesteks.
Viljandi Pauluse koguduse õpetaja Marek Roots kinnitas Sakalale, et oli tõepoolest teinud politseile avalduse, sest Mart Paju oli talle ähvardussõnumeid saatnud. "Pidades nõu koguduse liikmetega, samuti politsei peakaplaniga, tegin need avaldused. Esimest korda oma 50 eluaasta ja 23 vaimulikuks oleku aasta jooksul," lausus Roots.
Kirikuõpetaja avaldusest asja siiski ei saanud, sest politsei ei leidnud põhjust, miks algatada menetlus.
Pauluse kiriku endine organist, muusikaõpetaja Anu Röömel on 65 aastat olnud kogudusega seotud: seal ristitud, leeritatud ja laulatatud, tema lapsed on seal ristitud ja vanemad ära saadetud. Pärast vallandamist ei ole ta enam teenistustel käinud, kuid ei kavatse Rootsi tõttu kogudusest välja astuda.
"Liigun praegu pigem põõsaste varjus, et kiriku eest mitte otse läbi minna. Valus on," tunnistas Röömel.
Kui ta kutsuti 8. juunil koguduse juhtkonnaga kohtumisele, mille teemana oli kirjas "Organisti roll kirikutöös", arvas Anu, et juttu tuleb eelkõige lastest ja muusikast. "Koosolekul aga öeldi, et koguduse olukord ei ole hea, ja teatati, et mind vallandatakse."
Muu hulgas sai ta seal teada, et on õpetajat ahistanud, teda soovimatult puudutanud. Selle juhtumi kohta rääkis Röömel, et oli oma tütart Madridi saates väga emotsionaalses seisundis ning läks kirikusse lohutust otsima, sest elab otse kiriku vastas ja on harjunud sealt läbi astuma.
Samal ajal kirikus viibinud õpetaja Roots lubanud tema eest palvetada, mispeale puudutas Anu teda põsest ja kallistas. Röömeli jaoks oli see inimlik, ema ja õpetaja vaheline hell hetk.
Järgmisel päeval ütles Roots aga Röömelile, et talle selline käitumine ei sobi. "Ehmusin kivikujuks. Ma ei saanud alguses üldse aru, millest ta räägib ja mida ma valesti olin teinud. Tundsin end täieliku kurjategijana," meenutas Röömel ja kinnitas, et midagi siivutut ei toimunud siis ega hiljem.
Roots kinnitas ka seda, et pärast Mart Paju käest saadud ähvardusi oli ta palunud paaril koguduse liikmel jälgida pühapäeval olukorda kirikus, et vajaduse korral kutsuda politsei.
Röömel kirjeldas Sakalale veel üht juhtumit, mida talle ette heideti. Ta läks ühel õhtul kirikusse, kus käis parasjagu leerikooli tund, et saada kirikumehe käest pikendusjuhet. Hiljem heideti talle ette, et niimoodi soovis ta õpetajaga eraviisiliselt kokku saada või teda puudutada.
Anu Röömel ei mäleta oma sõnul mingeid puudutusi, ent talle öeldi, et ta olevat kord õpetaja kätt puudutanud. Muu hulgas oli Röömelile süüks pandud ka seda, et ta sättivat juukseid soengusse ja riietuvat samamoodi nagu kirikuõpetaja abikaasa, kõik ikka selleks, et pastorile külge lüüa.
Õpetaja Roots sõnas ametist vabastatud organistist rääkides, et teema on väga delikaatne ning tema ega ka koguduse juhatus ole kunagi soovinud seda ajakirjanduses pikemalt arutada. "Tegemist on kirikusisese väärtuskonfliktiga, mille tõttu usalduslik töösuhe koguduse juhi ja organisti vahel muutus võimatuks," lausus pastor.
Samas eitas Roots, et Röömelile olevat süüks pandud pastori abikaasale sarnanevat soengut ja rõivastust.
Moonika Paju kirjutas Pauluse koguduse lahkhelidest peapiiskop Urmas Viilmale ja sai vastuse, et praost Hedi Vilumaa ja piiskop Marko Tiitus tegelevad asja lahendamisega. "Tegelikult koheldakse inimesi endiselt halvasti," lausus Paju.
30. augustil olnud koguduse nõukogu erakorralised valimised ei olnud Paju arvates valimised, vaid kohtadele määramine. "Valida oli 15 kandidaadi vahel ja kõik osutusid valituks: 12 said nõukogu liikmeks ja kolm asendusliikmeks. Meie kandidatuuri ei esitatudki. Juhatus ja õpetaja otsustasid kandidaadid. Neil oli vaja leida inimesed, kes on lambad ega hakka vastu. Koguduses käib ussitamine ja valetamine nagu sektis kombeks," lisas Paju.
Õpetaja Roots ei saa Paju kriitikaga oma sõnul kuidagi nõustuda ja nimetas seda pahatahtlikuks. Tema sõnul annab EELK kirikuseadus kogudusele võimaluse korraldada nõukogu erakorralised valimised juhul, kui nõukogu ei täida oma ülesandeid või kahjustab koguduse tegevust. "Sellise olukorra ilmnedes teeb koguduse õpetaja kirikuvalitsusele taotluse, mida kirikuvalitsus tõsiselt kaalub," kirjeldas Roots valimiste korraldamise korda.
Rootsi kinnitusel ei saa ükski kogudus nõukogu erakorralisi valimisi korraldada omavoliliselt ega põhjuseta. "Loa selleks saab anda ainult konsistoorium, kes määrab ühtlasi erakorraliste valimiste korra. Kiriku põhikiri sätestab, et iga koguduse nõukogu esimene ülesanne on olla koguduse vaimulikele toeks koguduse usulisel ja kõlbelisel ülesehitamisel ning edendada koguduse tegevust," rääkis Roots. Sellega vihjas ta asjaolule, et osa varasemaid nõukogu liikmeid õõnestas pastori ponnistusi koguduse usulisel ja kõlbelisel ülesehitamisel.
Juhatus ja õpetaja jõudsid pikema aja jooksul kogetud sündmusteahela järel arusaamisele, et mõned koguduse nõukogu liikmed ei täida neile seatud ülesannet, vaid rikuvad järjekindlalt koguduse töörahu ning käituvad kogudust kahjustavalt.
"Nimetatud liikmed pole juhatuse hinnangul pingete lahendamiseks kasutanud ühtegi EELK-s kehtivat seaduslikku võimalust, vaid mõni neist alustas esimesel võimalusel halvustavaid ja koguduse mainet rikkuvaid sotsiaalmeediakampaaniaid ja muud sellist," lisas Roots.
Koguduse juhatus arutas olukorda konsistooriumi ja Viljandi praosti Hedi Vilumaaga. "Kirikuvalitsus jõudis seisukohale, et sellises olukorras on erakorralised valimised põhjendatud. Valimine oli pühapäeval Viljandi Pauluse kirikus, seda viis läbi Viljandi praostkonna praost Hedi Vilumaa," rääkis Roots.
______________________________________________________________________
Praost loodab kodurahu
Viljandi praost Hedi Vilumaa lahendab ühe ametiülesandena kogudustes tekkinud probleeme.
"Viljandi Pauluse asjus oleme koos õpetaja, koguduse juhtorganite liikmete ja töötegijaga rääkinud ja arutanud koguduses mitmel tasandil tekkinud suhte- ja väärtuskriisi. Oleme leidnud ja peame leidma edasiviiva tee koguduse elu rahuliku toimimiseni," ütles praost.
Tema sõnul ei jõua anonüümkirjade, konkreetsete probleemipüstituste ja ettepanekuteta lahenduseni. "Kriisis viivad elu edasi poolte omavaheline läbikäimine, konstruktiivne kriitika ning konkreetsete ettepanekute ühine kaalumine ja rakendamine ühise hea nimel."
Tekkinud kriisiolukorras palus Viljandi Pauluse kogudus EELK kirikuvalitsuselt seaduslikku õigust koguduse nõukogu erakorraliste valimiste läbiviimiseks ja sai selle.
"Praostina juhatasin valimisteks kokkukutsutud koguduse täiskogu koosolekut ja vastutasin valimiste läbiviimise eest. Erakorraliste valimiste puhul oli tegemist erikorraga, mille kirikuvalitsus määras kehtivat valimiskorda järgides," selgitas Vilumaa.
Praost ütles, et ühe meetodina on juhtorganite uuesti valimine kriisiolukorras võimalik lahendus, sest töörahu koguduses peab leitama ja püsima.
"Loodan väga, et see nõnda ka läheb. Näen, et Viljandi Pauluse koguduses on tehtud ja tehakse väga head tööd väga paljude inimeste kaasabil, ning praostina toetan igati koguduse head käekäiku. Loodan, et uued valitud juhtorganid – nõukogu, juhatus ja teised – suudavad koos õpetajaga luua ja tagada avatud ja turvalise keskkonna. Tugev üksmeel ja ühine eesmärk rahus töötada on selleks nähtavalt olemas," lausus Vilumaa.
____________________________________________________________________
Koguduse nõukogu kandidaadid olid esitanud juhatus ja koguduse õpetaja, pidades silmas eelnimetatud koguduse nõukogu ülesannet.
Sakala küsis koguduse juhatuse esimehelt Aino Saavastelt, kuidas valiti uue nõukogu kandidaadid, miks osa inimesi kõrvale jäeti ja Anu Röömel minema aeti ning milline peaks olema väärikas Pauluse koguduse liige.
Marek Roots valiti Viljandi Pauluse koguduse õpetajaks 24. märtsil 2024, ametisse asus ta 1. juunist.
Sama aasta 2. mail tegi peapiiskop Urmas Viilma otsuse, et Roots määratakse piiskop Marko Tiituse ja Jaani koguduse nõukogu heakskiidul ka Viljandi Jaani koguduse abiõpetajaks.
____________________________________________________________________
Pühakiri on kõige olulisem
Marek Roots, palun kirjeldage, milline on tõeliselt usklik ja vaga inimene? Kuidas ta peaks käituma?
Kirik on usuline asutus, mis juhindub oma tegevuses pühakirjast, kiriku usutunnistuslikest dokumentidest ja kiriku ajaloos väljakujunenud vaimsetest ja eetilistest normidest.
Neid eeldab kirik kõigilt oma liikmetelt, kuid eriti koguduse töötegijatelt ja esindajatelt. Kõiki neid norme käesolevas kirjavahetuses lühidalt ära seletada pole võimalik.
Kiriku arusaamadega võite tutvuda EELK ametlikul veebilehel.
Kommentaarid
Postita kommentaar