PLAYBUNNY vaatas üle Lääneranna valla ja MTÜ Terra Maritima tee-ehituskampaania: kulud ei ole teada, tegelik mõju samuti mitte
Seadus lubab sellist kokkulepet, kui tegu on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ning ta on asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, võtnud endale kohustuse tasuda teatud rahalised kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi (kapo toonitas, et seda ei tohi segamini ajada avaliku huviga).
Skandaali puhkedes spekuleeriti meedias, kes paari peale kaevata võis, miks ja kellele Williamson närvidele võis käia.
Pilgud pöördusid muu hulgas bussifirmasid esindava Autoettevõtjate Liidu poole, kes oli Williamsoni ametisse asudes (2015) esitanud protestinoodi toonasele majandus- ja taristuministrile Kristen Michalile (RE). Ajendiks oli see, et Williamson tuli transpordiametisse (toona maanteeametisse) Mootor Grupist, kuhu enne Williamsoni ametikohal töötanud Ingmar Roos tööle siirdus ja praegu samas ärigrupis Lux Ekspressi juhina töötab.
Williamsoni kohta kuriteoteate esitamise ja bussifirmade vahel meedia aga toona mingit seost ei tuvastanud.
Riigiametnik pääses 200 000-eurosest kriminaalkahtlusest 3000 euro tasumisega
* Uuritav ei osanud arvata, et väidetav armuke võiks olla seaduse järgi «seotud isik».
* 3000 euro eest sai oportuniteedi ja meelerahu.
Kaitsepolitseiamet (kapo) kogus mitu köidet tõendeid, kahtlustades endist transpordiameti juhtivtöötajat pea 200 000-eurose riigihanke andmises firmadele, millest ühes töötas tema väidetav armuke. Prokuratuur lõpetas asja kära ja kohtusaagata 3000-euroste «vitsadega».
Kapo mässas uurimisega üle 1,5 ja prokuratuur veel ligi kaks aastat. (täpsustatud 20.02.2026 kell 11.57) Prokuratuur hindas mullu kevadel toimikut enda kätte saades, et menetlusega jätkamine pole otstarbekas: menetlust juhtinud prokuröri Mairen Mangussoni põhjendusel sai kahtlusalust mõjutada edaspidi seaduskuulekaks ilma karistamata.
Seepärast lõpetaski riigiprokuratuur mullu 25. aprillil kriminaalmenetluse oportuniteediga. Vastava kokkuleppe ühe osana võttis toonane kahtlustatav kohustuse tasuda riigituludesse 3000 eurot. Karistusregistrisse ta märget ei saanud ehk paberid jäid nii-öelda puhtaks.
«Otsustasin enda meelerahu huvides nõustuda oportuniteediga, et see teema lõpetada ja edasi liikuda,» selgitas aastaid vaimselt rõhuva uurimise all olnud endine transpordiameti ühistranspordiosakonna juhataja, praegu Tallinna Tehnikakõrgkooli logistikainstituudi direktorina töötav Kirke Williamson.
Armukese töökoht sai saatuslikuks
Kriminaalasja toimiku andmeil oli kriminaalmenetluse algatamise aluseks 2021. aasta lõpus politsei- ja piirivalveametile (PPA) esitatud kuriteokaebus.
See esitati põhjusel, et Williamson pani transpordiameti ühistranspordiosakonna juhina 29. septembril 2021 allkirja otsusele, millele poleks pidanud. Tegu oli riigihanke võidu otsustamisega.
2022. aasta jaanuaris esitas kapo Williamsonile kahtlustuse toimingupiirangu teadvas rikkumises suures ulatuses. Kahtlustuse kohaselt rikkus Williamson korruptsioonivastasest seadusest tulenevat toimingupiirangut, kui jättis end riigihanke komisjonist taandamata ja tegi teadlikult ligi 200 000 euro suuruse otsuse, mis puudutas temaga seotud inimese erahuve.
Tegu oli suvel 2021 transpordiameti välja kuulutatud riigihankega, milles otsiti bussioksjoni läbiviijat. Hanke järgi oli vaja oksjonil maha müüa ligikaudu 109 transpordiametile kuuluvat bussi, neist enamik olid Irisbus Crossway.
Laekus vaid üks 196 200-eurone pakkumine, mille tegid osaühing Bronline ja osaühing KB Auto Eesti. Viimases töötas ka Williamsoni armuke (toona elukaaslaseks tituleeritud, mis prokuröri hinnangul pole täpne) Marek Metsis.
Williamson kirjutas hankekomisjoni liikmena ettevõtetega sõlmitud lepingutele alla, rikkudes korruptsioonivastast seadust – Metsis oli seaduse definitsiooni järgi Williamsonile lähedane inimene, kelle mistahes huvides on riigiametnikel keelatud rahaga seotud leppeid sõlmida.
Küsimusele, kas KB Auto Eesti viiski hanke läbi ja sai seega oma kasumi kätte, vastas Mangusson: «Menetluse käigus ei leitud riigihanke nõuete rikkumisi ning hange osutus edukaks. Menetluse käigus ei tuvastatud, et seotud isik oleks etteheidetud teo tagajärjel kasu saanud, ega leitud ka hankemenetluse nõuete rikkumisi.»
Riigihangete registri järgi ei saanud Metsis kasu saada lihtsal põhjusel: pahandusse sattunud lepingu täitmishinnaks on märgitud null ehk siis need firmad bussioksjonit ei korraldanud ega saanud selle eest ka tasu.
Päris elukaaslased asjaosalised polnud
Prokurör toonitas, et Williamson ja Metsis ei olnud prokuratuuri definitsiooni järgi elukaaslased, nagu toona meedias kirjutati. «Uurimise ajal ei olnud kahtlustatava ja hankes osalenud ettevõtte töötaja perekondlikud sidemed sellised, mida saaks käsitleda elukaaslaste suhtena,» põhjendas prokurör. «Neil oli omavaheline suhtlus menetluse alustamise ajal, kuid nende eraelu detailide üle me diskuteerida täiendavalt ei söandaks.»
Toimiku andmetest nähtub, et see sisaldab vaatlusprotokolli «ühised reisid», «Facebook+CD lisadega» ja muud materjale, millest nähtub, et kaitsepolitseinikud olid tegelenud Williamsoni ja Metsise suhtestaatuse defineerimiseks kõikvõimaliku info läbitöötamisega.
«Saan aru, et võisin tõlgendada seotud isiku mõistet liiga kitsalt ja andsin allkirja hankedokumendile,» põhjendas Williamson seda, miks ta end hankekomisjonist ei taandanud. «Samas ei uskunud ma, et pikaajaline sõprussuhe ettevõtte lepingulise töötajaga võib olla käsitatav huvide konfliktina. Tol hetkel ei tundunud mulle nii lai käsitlus realistlik ega praktikas kohaldatav.» Williamson põhjendas, et arvestades Eesti väiksust, on enamikul riigiametnikel sõpru ja tuttavaid, kes töötavad samas valdkonnas erasektoris palgalisel töökohal.
«Marek töötas ettevõttes lepingulise töötajana teises valdkonnas ja teisel suunal,» täpsustas ta. «Ta ei olnud ettevõtte omanik, juhtorgani liige ega kasusaaja, seetõttu ma ei taandanud ennast hankekomisjonist, sest minu hinnangul ei olnud tegemist seaduse mõttes seotud isikuga. Lähtusin sellest, et pelgalt sõprus ei kvalifitseeru seaduse järgi seotud isikuks. Me ei olnud perekondlikult seotud, meil puudus ühine majapidamine ning ühised varalised sidemed. Ka prokuratuur on kinnitanud, et me olime head sõbrad ja oleme ka täna.»
Lisaks nähtub toimiku materjalidest, et kapo oli teinud intensiivset tööd, leidmaks mingeid tõendeid selle kohta, et Metsis oleks oma silmarõõmu töökohta ära kasutades mingisugust kasu saanud. Toimikus on lehekülgede viisi pangaväljavõtteid, kinnistusraamatu andmeid, läbiotsimistelt saadud materjale ja nii edasi. Kokkuvõttes selgus, et Metsis ei saanud mitte mingit rahalist kasu.
Miks oli «piisav» 3000 euro suurune «kohustus», et kahtlustatav pääseks kriminaaluurimisest, seda põhjendas prokurör prokurör Mangusson nii: «Näiteks ei tekkinud etteheidetud teo tagajärjel kahju ega kannatanut nii-öelda klassikalises mõistes – hankemenetluses oli vaid üks esitatud ja vastavaks tunnistatud pakkumus. Kõnealune isik oli vaid üks hankekomisjoni liikmetest ega teinud otsust üksi. Pärast kahtlustuse saamist lahkus kahtlustatav ametist ning oht, et ta paneb toime uusi samalaadseid tegusid, puudus.»
Seadus lubab sellist kokkulepet, kui tegu on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ning ta on asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, võtnud endale kohustuse tasuda teatud rahalised kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi (kapo toonitas, et seda ei tohi segamini ajada avaliku huviga).
Williamson lahkus kohe ametist
Samal päeval, kui kapo transpordiametis läbiotsimise korraldas ja Williamsonile kahtlustuse esitas, esitas viimane lahkumisavalduse ja vabastati samal päeval ametist. Ei Williamson ega Metsis ei tahtnud toona Postimehele midagi kommenteerida.
Skandaali puhkedes spekuleeriti meedias, kes paari peale kaevata võis, miks ja kellele Williamson närvidele võis käia.
Pilgud pöördusid muu hulgas bussifirmasid esindava Autoettevõtjate Liidu poole, kes oli Williamsoni ametisse asudes (2015) esitanud protestinoodi toonasele majandus- ja taristuministrile Kristen Michalile (RE). Ajendiks oli see, et Williamson tuli transpordiametisse (toona maanteeametisse) Mootor Grupist, kuhu enne Williamsoni ametikohal töötanud Ingmar Roos tööle siirdus ja praegu samas ärigrupis Lux Ekspressi juhina töötab.
Williamsoni kohta kuriteoteate esitamise ja bussifirmade vahel meedia aga toona mingit seost ei tuvastanud.
Marek Metsis: pean seda protsessi raskeks ja ebaproportsionaalseks
«Pean kogu seda protsessi väga raskeks ja ebaproportsionaalseks, arvestades, et mul puudus isiklik majanduslik kasu ning ka menetluse käigus ei tuvastatud kahju tekkimist,» kommenteeris Williamsoni aastatepikkust kriminaaluurimise all olemist Marek Metsis (pildil).
«Minu roll oli seotud ettevõtte lepingulise tööga teises valdkonnas ning busside müügiga oleks tegelenud eraldi tütarettevõte, millega mul ei olnud tööalast ega otsustuslikku seost,» rõhutas ta. «Seetõttu ei pidanud ma ennast toona ega pea ka täna seaduse mõttes seotud isikuks.»
Metsise hinnangul tekkis 2022. aasta alguses, kui uurimine avalikuks sai, mulje, mis ei vastanud tegelikule olukorrale. «Menetlus algatati olukorras, kus ühtegi tehingut ei olnud veel toimunud ning hüpoteetiline võimalik tulu oli käsitletud meedias kui juba realiseerunud kasu,» seletas ta. «Menetluse tulemusena ei tuvastatud ei majanduslikku kasu ega kahju, seega pean õiguspäraseks küsida, kas kriminaalmenetluse alustamine nii varajases staadiumis oli proportsionaalne meede ja millest ajendatuna? Arvestades, et ühtegi tehingut polnud toimunud. Rääkimata sellest, et kahetsusväärselt jõudis info avalikkuse ette enne, kui mina olin üldse ülekuulamiselt vabanenud. Ametlikult defineeritud «seotud isiku» alla ei kuulunud ma ei siis ega ka täna, aga ometi avalikkuses olime juba süüdi mõistetud.»
Metsis lisas, et ta ei ole siiani veendunud, et Kirke Williamsoni otsus prokuratuuri pakkumine vastu võtta oli ainuvõimalik või parim lahendus. «Kuid mõistan tema soovi vältida avalikku ja emotsionaalselt koormavat menetlust, nagu see oli [Tartu endise abilinnapea] Kajar Lemberi puhul,» ütles ta.



Kommentaarid
Postita kommentaar