PKMM_047 _ PIIRIDE KOMPAJAID MEILT JA MUJALT: PÄRIJATE NÕUE VIIS OSTUHULLUSENI ⟩ «Juhani evangeelium» kadus poelettidelt nagu mutiauku _ POSTIMEES 21.10.2026 / MEEZ 22.10.2026
| https://kultuur.postimees.ee/8568463/parijate-noue-viis-ostuhulluseni-juhani-evangeelium-kadus-poelettidelt-nagu-mutiauku Eile tegi Mihkel Mutt Facebookis teatavaks, et talle on esitatud Viidingu pärijate poolt nõue korjata Juhan Viidingu elulooraamat müügilt ära. Ladudes ja poodides olevad eksemplarid müüdi selle peale nii kiiresti ära, et Apollo Raamatud pidi suure nõudluse tõttu osad e-poe tellimused tühistama. Apollo Raamatute turundusjuht Ardo Krassi sõnul on «Juhani evangeelium» olnud ilmumisest saati müügiedetabeli tipus kas esimesel või teisel kohal. Kui 20. oktoobril ilmus uudis, et advokaadid nõuavad raamatu kiiret müügilt korjamist, müüs Apollo nii oma lao kui ka poed kiiresti tühjaks ja praeguseks ühtegi eksemplari enam järel ei ole. /.../ * Liputha Jamantelli mängufilm „Who The Fuck Is Janar Sõber?“ jõuab Eesti kinodesse 12. detsembril. Enne kinolevi algust saab filmi Eestis näha 25. septembri Kürbla Käbifilmide Festivalil. Autor/allikas: KÜKÄFF https://www.youtube.com/watch?v=r65rcAHqMew /.../ Kunstilistel taotlustel võetud risk Maarja Vaino selgitas veidi Mihkel Muti mõttekäiku. «Oli teada, et raamatu avaldamine Viidingust võib olla probleemne. Teame, et on olemas veel ühe kirjandusuurija käsikiri Viidingust, mis ei ole läinud avaldamisele, sest oodatakse vastasseisu perekonnaga. Mutt ilmselt eeldas, et kuna ta on isiklikult olnud Viidinguga sõber ja suurem osa raamatust ei tegele perekondlike küsimustega ja üleüldse muuga peale Viidingu olemuse lahkamisega, siis ta küll võtab kalkuleeritud riski, aga ta ei osanud mõelda autoriõiguse peale.» Vaino sõnul võttis Mutt riski kunstilistel taotlustel. «Ta leidis, et kui hakata nii tundlikku asja nagu hüvastijätukiri oma sõnadega ümber jutustama, siis ta paneks igal juhul mingi tõlgenduse sisse, lisades sinna oma sõnu ja mõtteid. Ausam on avaldada inimese tekst puhtal kujul. Siis igaüks saab seda ise tõlgendada,» ütleb Vaino. «Aga tekivad väga laialdased küsimused: üks on juriidiline, teine on perekonna suhtumine, kolmas on kirjandusuurija seisukoht. Leian, et meil ei peaks ka kirjanduses olema selliseid keelatud teemasid, mida me ei tohi käsitleda või arutada, Viiding on nii oluline autor meie kirjandusloos. Kas me ei tohigi teda uurida või temast rääkida, isegi kui sellega seonduvad keerulised ja valusad teemad?» lisas kirjandusteadlane. |
Ralf Sauter
* «Juhani evangeeliumi» omanikud ei pea kartma, et raamatut tullakse neilt jõuga ära võtma.
* Maarja Vaino sõnul teadis Mutt, et võtab kalkuleeritud riski, aga ei osanud mõelda autoriõiguste peale.
Eile tegi Mihkel Mutt Facebookis teatavaks, et talle on esitatud Viidingu pärijate poolt nõue korjata Juhan Viidingu elulooraamat müügilt ära. Ladudes ja poodides olevad eksemplarid müüdi selle peale nii kiiresti ära, et Apollo Raamatud pidi suure nõudluse tõttu osad e-poe tellimused tühistama.
Apollo Raamatute turundusjuht Ardo Krassi sõnul on «Juhani evangeelium» olnud ilmumisest saati müügiedetabeli tipus kas esimesel või teisel kohal. Kui 20. oktoobril ilmus uudis, et advokaadid nõuavad raamatu kiiret müügilt korjamist, müüs Apollo nii oma lao kui ka poed kiiresti tühjaks ja praeguseks ühtegi eksemplari enam järel ei ole.
«Üldiselt raamatud selliselt ei müü, et mõne tunniga näeb nende kadumist igalt poolt. Inimesed tellisid hulgaliselt e-poest, ent kuna kauplusedki müüsid kõik eksemplarid mõne tunniga läbi, siis tuli mõned veebipoe tellimused tühistada,» ütles Krass. «Üldiselt sellist olukorda ei teki, aga kui palju raamatuid müüakse lühikese aja jooksul, siis võib juhtuda, et me ei saa lõpuks nende tellimust täita ja peame selle tühistama. Ainult vahel e-smaspäeval juhtub selliseid asju.»
Rahva Raamatu turundusjuhi Liisa Püssi sõnul ei ole Rahva Raamat «Juhani evangeeliumi» müüginumbreid jälginud ega oska läbimüügi kiirust kommenteerida. Ka Rahva Raamatu e-poest ei ole võimalik raamatut enam tellida.
Vaidlused võivad jätkuda
Vikerraadio hommikuprogrammis olid külas kirjandusteadlane Maarja Vaino ning autoriõiguse küsimuste spetsialist Maarja Pild-Freiberg, kelle sõnul on tegemist pretsedenditu juhtumiga ning kohtus loetaks Juhan Viidingu hüvastjätukirjad igal juhul teoseks, mis on kaitstud autoriõigusega. Samuti heideti kahtlust sellele, kas Mihkel Muti plaan hüvastijätukirju järgmises trükis refereerida või ümber jutustada üldse läbi läheks.
Mihkel Mutt on öelnud, et plaanib edaspidistes trükkides hüvastijätukirjad lihtsalt ümber jutustada, kuid Maarja Pild-Freiberg kahtlustab, et ka sellega võib tekkida konflikt. «Ümber jutustamine, teiste sõnadega juriidiliselt refereerimine, on meil tõesti autoriõiguseseaduse järgi lubatud. Me kõik teame tsiteerimisest, ka ajakirjandus võib päevakujulise uudise jaoks kasutada autoriõigusega kaitstud teost,» selgitas Pild-Freiberg.
Pild-Freibergi sõnul kehtib siiski konks. «On eeldus, et see sisu on enne enne õiguspäraselt avaldatud. Nii et tegelikkuses ma ei tea, kas kirjanikul ja teistel on ikka kõik läbi mõeldud – sealt võib veel üks vaidlus tulla. Kusjuures siin juriidika ja kaine mõistus ei lähe ometigi kokku. Me oleme ju peaaegu kõik neid kirju näinud, mõni on lausa raamatupoes salaja pildistatud. Kuidas saab siis olla võimalik, et ei või neid tsiteerida või refereerida, seda enam et mõni postitas hüvastijätukirjad isegi Facebooki?»
Maarja Vaino hinnangul on Eesti kirjandusajaloos tegemist esmakordse niisuguse juhtumiga. Skandaale ja tsenseerimist on olnud palju ning kirjanikudki omavahel tülitsenud, aga päris sellist lugu pole meil Vaino teada varem ette tulnud.
Pild-Freibergi sõnul on üks päris kindel: Viidingu hüvastijätukirjade näol on tegemist teosega, mis seaduse järgi kuulub tema pärijatele. «Juristide silmis ei ole iga kiri siiski autorikaitsega kaitstud teos, ent me räägime siinkohal ühe suurkirjnaiku kirjadest. Kui olete neid lugenud, siis pole mingit kahtlust, et see on siiski teos. Need on kirjutatud peaaegu nagu luuletused,» sõnas advokaat. «Mõnikord on pandud hüvastijätukirjas kirja mõned read stiilis «Ma lahkun siit elust, võtmed on külmkapi peal» – kas see on teos? Kahjuks siin on teatud osa subjektiivsust sees. Kui asi läheks kohtusse, siis kohus hakkakski lahkama, kas see kiri on originaalne intellektuaalomandi mõttes ja kas seda saab teoseks lugeda.»
Kunstilistel taotlustel võetud risk
Maarja Vaino selgitas veidi Mihkel Muti mõttekäiku. «Oli teada, et raamatu avaldamine Viidingust võib olla probleemne. Teame, et on olemas veel ühe kirjandusuurija käsikiri Viidingust, mis ei ole läinud avaldamisele, sest oodatakse vastasseisu perekonnaga. Mutt ilmselt eeldas, et kuna ta on isiklikult olnud Viidinguga sõber ja suurem osa raamatust ei tegele perekondlike küsimustega ja üleüldse muuga peale Viidingu olemuse lahkamisega, siis ta küll võtab kalkuleeritud riski, aga ta ei osanud mõelda autoriõiguse peale.»
Vaino sõnul võttis Mutt riski kunstilistel taotlustel. «Ta leidis, et kui hakata nii tundlikku asja nagu hüvastijätukiri oma sõnadega ümber jutustama, siis ta paneks igal juhul mingi tõlgenduse sisse, lisades sinna oma sõnu ja mõtteid. Ausam on avaldada inimese tekst puhtal kujul. Siis igaüks saab seda ise tõlgendada,» ütleb Vaino.
«Aga tekivad väga laialdased küsimused: üks on juriidiline, teine on perekonna suhtumine, kolmas on kirjandusuurija seisukoht. Leian, et meil ei peaks ka kirjanduses olema selliseid keelatud teemasid, mida me ei tohi käsitleda või arutada, Viiding on nii oluline autor meie kirjandusloos. Kas me ei tohigi teda uurida või temast rääkida, isegi kui sellega seonduvad keerulised ja valusad teemad?» lisas kirjandusteadlane.
Kommentaarid
Postita kommentaar